Kas Teie arvates on normaalne, kui mees, kellega sa 15 aastat oled koos elanud ei kingi naistepäeval lilli/suhted on normaalsed peres on lapsed. Mees väidab, et lilled pole sugugi tähtsad. Aga minul on nutumaik suus.

Mis siis juhtub kui mina sulle täna lilled kingin. Kas siis oleks su mehel s*tamaiste suus?

eks osta siis ise lilled ja tort ja tee mehele ja lastele naistepäeva puhul välja.

miks peaks kõik mehed lilli kinkima? Mina näiteks ei tahagi,et mu mees lilli kingib. Milleks?

Mina ka lilli ei saa, kuna mees on ohmoon. Kuid sellega harjub pikapeale. Alates sellest kui lapseootele jäin, pole ma saanud ainsatki õit ning kõik pühad ja tähtpäevad on suutnud ta mind nutma ajada selleasemel et naeratama panna. Täna õnneks olen suutnud külmaks jääda, ju hakkan harjuma.
Aga õhtul saab ta ise lilli ja kooki, meenutan vähe mis lilled on ja et minule need tähendavad palju. :D

Teemaautorile : Osta ise lilled, pane lauale ja ütle et naabrimees tõi. ;)

Äkki muudaks siis naistepäeva kombeid, naine las teeb mehele naistepäeva puhul välja, ostab tordi, koogi, lilled ja õlut, Eesti mees näe nii õrnake, neid peab ju hoidma, ka sel juhul kui ise pole pool meetrit pikk ja kandilise peaga.
Jobud olete, lill ei maksa kui paar krooni,väga võimatu osta jah.

15a koos ja mees pole aru saanud, mis sulle tähtis on? Sulle on lilled tähtsad, mehele mitte. Mehele on oma arusaam tähtis, sulle sinu oma. Kaks kanget: kingid mulle lilled-ei kingi sulle lilli!
Mida siis teha? Äkki sunnid relva ähvardusel mehe lilli kinkima?

Mina olen mehel ära keelanud naistepäeval lilli tassida.

kui on naistepäev siis ikka osta tort ja lilled ja pane kodus lauale, ütle, et täna on naistepäev ja naised täna pidutsevad.

minul meest pole ja ka sii kui oli ei teinud ta naistepäevast väljagi, ka miu sünnipäev läks tal alailma meelest ära. Igatahes enne läksime lahku kui ta õige päeva peale tuli. naljakas lugu juhtus meie viimasel kooselu aastal kui kuu aega varem tulid mehe mingid sugulased, mehe ema ja ka mees meile ja sellised pidulikud ise. Mingid pakid ja lilled ka kaasas. Pakkusin siiis kohvi ja mis kodus oli kohvi kõrvale ajasime juttu ja kuna pidin ise minema sõbrannale külla siis seda ka tegin ja jätsin mehe sugulastega muljetama. Kui koj tagasi tulin olid nad läinud ja siis ämm seletas, et ma häbematu, et teised tulid sünnipäevale..

nüüd ongi peres meil nii kujunenud et igaüks teeb teistele oma sünnipäeval välja ja naistepäeval teen välja mina

Mina ütlesin ka eile ära mehele, et kui sul peaks olema dilemma, kas mulle naistepäevaks lilli tuua, siis tea, et ma neid sel päeval ei taha.
Aga ma ei teagi, kas tal oli sellest nii hea meel või mis, igatahes tuli ta eile õhtul ilusate suurte punaste roosidega. Hea meel oli küll. :)

Ma ka ei kingi, ei peagi naistepäeva, mis siis?
Naised võivad neid ju ise pidada, kuid jätku mind rahule.

mul täna vaba päev graafiku järgi tööl olen.
teen siis paremad palad ja katan laua kui mees koju tuleb

Ma kah täna kodus ja teen ise peene õhtusöögi, koogi, punaveini ja lauale küünlad põlema. Lihtsalt endal mõnus tunne ja ei hakka lootmagi, kas mees kingib miskit või mitte. Seega võin kindel olla, et naistepäeva täpselt sellise nagu soovin ma ka endale saan...olgugi, et iseenda poolt. Olgem positiivsed...meestele ei saa ju kunagi kindlalt loota :)))

Ei minul ka lille lootust oma mehe poolt pole. Vihjas eile, et kas tema meestepäeval sai lilli? Seega polevat naistepäev kah mingi lillepüha :))) Tema jälle ei teinud meestepäeval miskit välja...mina aga kavatsen koogi ikkagi talle täna küpsetada :)

Ma kah elasin oma mehega 15 aastat koos... Päris mitmel aastal ununes tal mu sünnipäev sootuks, ülejäänutel piirdus õnnitlemine enamasti vaid kalli ja musimopsuga, vaid paaril aastal tulid lilled ja kingitus. Sõbrapäevadel ei tulnud kunagi midagi. Naistepäevadel aeg-ajalt ikka musi sain...:)Ühel naistepäeval, mäletan, olin väga õnnelik, kui mees tuli töölt tulbikimbuga...- ja siis paar päeva hiljem kuulsin, kuidas minu meest oli sel naistepäeva hommikul nähtud sisenemas ühte mulle teadaolevasse majja, tulbikimp käes... Nüüd, peale lahkuminekut, ei tea ta enam üldse loomulikult midagi ei mu sünnipäevadest ega muudest päevadest... Ju ma pole seda väärt!

Elu õpetas, et - lilled või kingitus ei ole määravad, tähtis on hinnata kasvõi lihtsalt meelespidamist... Minu jaoks oleks olnud olulisem see, et mees KOHE HOMMIKUL mind õnnitleb musi-kalliga, päeva jooksul meelde tulnud tähtpäev pole õhtuks enam sellise väärtusega...

Aga mis ma, lahkuläinud naine, sellest kõigest enam tean või arvata oskan, ma pole juba pea poolteist aastat end naisena tunda saanud ei nii- aga naapidi... :))) Nüüd on hea meel sellestki, kui naabrimees üle õue hõikab :head naistepäeva!...

Niiet - vali sobiv taustsüsteem ja ole rahul sellega, mis Sul on!

Toredat naistepäeva kõigile toimivatele ja mittetoimivatele naistele!!! :)))

Mu isa küll toob emale ja mulle ja õele lilli ja šokolaadi