Kes neid siis püüavad ja mis neid ootaks? Mis mõttes on noored mehed pimedusega löödud? Ehk täpsustaksid?

Aga kitsid on eesti mehed küll. Kui iga nädal erinevate naistega väljas käia, siis muidugi läheb kalliks väljategemine. Kui natuke uurimistööd naise osas enne teha, siis on võimalus õigem naine kohtumiseks endale leida.

Siis paneb mind imestama see lastega naiste blokkimine. Et on sel mingi ratsionaalne põhjendus ka või?

Kui olla kitsi ja ülivaliv, ise seejuures tõesti keskpärane ja igav, siis võib naist otsima jäädagi.

Ma tean seda, et kui laps on ükskord iseseisev ja see juhtub varsti, siis loon suhte välismaalasega. Ei taha küll meie kompleksihunnikutesse ennast siia matta. Nii et see 45+ eesti meeste paradiis paistab praegu nii veel, sest selles vanuses naised võõrkeeli ei valda väga paljud ja välisriigid on seega neile kinni. Kuid juba 10 aasta pärast on olukord siin teine. Ja läheb meestel veel raskemaks. Kui veel Porno-Villu õpetussõnu ka tõsiselt võtta, et naistele pole üldse midagi osta vaja, siis on üksijäämine garanteeritud. Naised kasvatavad oma lapsed suureks ja peale seda nad juba kindlasti kohaliku mehega suhet ei loo.

"Eks sa ela oma mustas maailmas edasi. Mina sinuga ei nõusta ega näe maal neid naisetuid mehi kusagil, küll aga väga häid naisi, kes jäänud üksikuks. Ja ma olen maalt pärit."

Sa ela oma soovmõtlemises või luuludes edasi. Ma ei suuda artiklit enam üles leida, kuid tegemist on 2010 kevadel ilmunud Statistikaameti uuringuga, kus tuleb välja, et maapiirkondades on iga kolme kuni 35 aastase mehe kohta ainult 2 naist. Fakt. Punkt. Mul pole põhjust oma mälus kahelda ja olen nende andmete õigsuses täiesti kindel. Sina aga ajad mingit jura, mis on sinu subjektiivne arvamus. Oled maalt pärit? Mina ka. Seega sul pole mõtet rõhuda sellele, et sina oled see haruldus, kes on maalt pärit ja teab, kuidas seal asjad käivad ja teised ei tea. Ma tean väga hästi, mis maal toimub. Samas, nii minu kui sinu empiiriline kogemus pole piisav mingi tõe kuulutamiseks. Jäägu selleks riiklikud andmed, kuna need on laiapõhjalised, mitte pole mingi väike killuke ja seal killukeses nähakse ka veel mida tahetakse näha.

Aga kindlasti tead sina riigist paremini, kui palju on maal mehi ja naisi. Anna siis riigile ka teada, et neil on valed andmed ja maal pole mingit noorte naiste põuda. Muidu riik on valearvamusel, et noored naised põgenevad maalt Tallinna-Tartusse.

Statistika on nüüd küll viimane asi, millele tugineda. See on sama, mis keskmise temperatuuri välja arvutamine haigetel.
Maal küla poe taga põmisevaid parme meesteks pidada on ka ikka eriline tase.

No siis aga võib väita, et vormist väljas naisi naisteks pidada on ikka eriline tase. Õige naine on ikka kena näo, pikkade paksude juustega, saleda piha, pikkade jalgadega ja pringi tselluliidivaba pepuga.

Seega pole mõtet vaadata statistikat, et kui palju on Eestis naisi. Naisi võib olla, kuid kas nad ikka NAISED ka on, või lihtsalt naissoost, kõrgharidusega ja emakaga. Eriline tase on arvata, et nad peaks seetõttu kohe meestele sobilikud olema ja et nad peaks üldse meest väärt olema.

Kuidas meeldib sinu enda stiilis meheks ja naisteks olemise defineerimine? Riiklikud andmed on ju viimane asi, millele tugineda.

Riiklikud andmed ja riiklikud andmed. Kas sa ise ikka tead, kust riik võtab andmed?
Iga firmaomanik peab statistikaametile andma statistikaks andmed. Egas siis keegi ümbrikupalga saajatest räägi. Ma ei viitsi sel teemal isegi pikemalt peatuda, see on nii naiivne ja tobe.
Vormist väljas olevat meest saab võrrelda samasuguse vormist väljas oleva mehega. Ja mees on kindlasti veel mees kui ta ka kiilakas on. Nii et sinu võrdlus vormist väljas naiste alkouimas töötute jorssidega, kellel ammu ei tõuse, on absoluutselt kohatu. Ilmselt on sul üks selline kodus igaöiselt diivanit täis kusemas, seepärast ka seliine tige reaktsioon parmude kaitseks.
Haridust sul omal vist napib, et ainult riik sinu eest mõtlema peab.

"Naistel on raskem. Rumalaid mehi on eestis väga palju. Head isendid rõngastatakse välgukiirusel ja imeosavalt."

kelle poolt-nende harakate, kelle eesmärk on mehe majandamisel naabrist parem näida? irw. õige mees käibki yksi ja tema jaoks on loomulikum olukord ilma naiseta kui kellegi nimel koos pead valutada.
raske on mõlemail, sest loodus on loonud palju lolle, ahneid kuid kohtamise võimelisi. mitte aga koos eksisteerimisele vastupidavaid. neid paare on ilmselt vähe, kus salalikult naiselik ja armas naine saab oma pea muretult toetada temast kestvalt hooliva mehe õlale. selleks on kaasaegses elus liiga palju ahvatlusi ja kohustusi, mis laastavad lihtsa ja ausa suhte.
suht arulage oleks oma tutvusringkonna alusel teha järeldusi, et jah, naisi on rohkem yksikuid, sest mõned on ka oma mehe kõrval yksikud edasi:)

Vormist väljas olevat NAIST saab võrrelda samasuguse vormist väljas oleva mehega.

Alu, ära hakka sina nüüd ka rääkima, et elust näiteid tuua ei või kuna on ju riiklikud andmed...

Sest kui reaalne elu ja riiklikud andmed kuidagi ei klapi, siis peab keegi nendes riiklikes annetes paranduse tegema või mis? Või peab rahvas äkki kohanema riiklike andmete järgi? :))

Velts,

rahvas elab seda elu, mis võimalikult põnev välja paistab. riik ei oska selles olukorras ja sama elustiili juures ilmselt yldse mingeid järeldusi teha kui vaid soovida kuulus olla. viimaseid andmeid statistikast võib otsida nõuka ajast, kui olid olemas lubatud ja lubamatud elunormid.

Ära seleta enam jah, sest varsti hakkad sa rääkima, et riik valetab rahvale meeste-naiste arvu kohta, sest firmaomanikud võtavad dividende välja ja maksavad töölistele mustalt. Seega ei tea üldse riik, palju mehi ja naisi elab ja kus nad elavad. Ma võin sulle veel mõne idee anda - tegelikult on Eesti riik kosmosemissioonidega nii palju mehi juba Marsile saatnud, et seetõttu on tekkinud meestepõud, kuid riiklikus statistikas see ei kajastu.

Üldiselt pöördu riigi palgal olevate spetsialistide poole ja tutvusta siis neile reaalseid numbreid ja õpeta tegelikku tõde näitavat uuringuid korraldama. Sa oled vist selles targem kui riigi palgal olevad spetsialistid. Riik peaks ikka teadma, kes ja kui palju riigipiiride sees elavad. Tundub, et sina tead vastavatest spetsialistidest paremini. Järelikult on aeg ettepanekuid esitada uuringute metoodika muutmiseks.

"Nii et sinu võrdlus vormist väljas naiste alkouimas töötute jorssidega, kellel ammu ei tõuse, on absoluutselt kohatu."

Paljudel meestel ka ei tõuse vormist väljas naiste peale :), seega pole naiseks kõlbulikud. Naise vastu peaks ikka iha ka tundma. Ei ole kohatu. Sinu lähenemine oli selline, et kõigepealt üldse naised ikka ise hindavad, et keda võib üldse meheks pidada ja kas ta seda nimetust üldse väärt on. Et mis siis, et mehi on küll, kuid kas nad üldse naistele sobilikud on. Miks siis ei või mehed hinnata naiste sobilikkust oma kriteeriumide järgi? Meestele ei ole nii tähtis, et naistel oleks hea harridus, hea palk ja sotsiaalne positsioon. Mehed hindavad aga naisi, kes on sileda nahaga, saledad, peenikese pihaga, pikkade jalgadega, mitte masajalad, pringi tselluliidivaba pepuga jne. Sinu loogikat kasutades võiks mehed hakata seletama, et näed, ongi Eestis naisi vähe, sest paljud naised üldse ei vasta naiseks olemise kriteeriumitele. Arvavad, et kui neil on kõrgharidus ja emakas, et seetõttu peakski olema meest väärivad isendid ja kohe meessoole sobilikud.

Sinu moodi mõeldes võivadki mehed halama hakata, et Eestis pole naisi. Naissoost isikuid on küll, kuid paljud neist ilusad ka on? Piisavalt ilusad ja pringid? Või sinu arvates peaks asjad käima nii, et meeste kohta võib väita, et mehi on küll, kuid paljud üldse ei väärigi naist, kuid kõik naised on kohe meest väärt? Kui sinusuguse mõtlemisega naised tohivad nii mõelda, siis tohivad ka mehed.

Ma kirjutasin valusalt ja mitte et see minu isiklikku arvamust esindaks, kuid see oli näitlikustamiseks mõtlemisaineks. Leidub palju naisi, kes alavääristavad mehi, lahmivad ja ajavad nina püsti. Minu poolt valusalt ja teravalt naisi kritiseeriv suhtumine on kirjutatud tasakaalustuseks. Vabandan, kui keegi ennast puudutatuna tundis. Tegelik elu pole õnneks nii julm ja tume. Leidub ka mitte eriti kobedatele naistele mehi ja elavad pealtnäha õnnelikult.

Minule vastamise asemel võiks "riiklikud andmed" oma energia suunata selliselt, et kõnnib Endla 15 uksest sisse ja õpetab riigi palgal olevaid lollikesi, kuidas nad ei oska oma tööd teha ja kuidas metoodikat muuta tuleks ja annab neile ka teada, et millised on tegelikud Eesti demograafilised arvud. Tundub, et riik ei tea, kui palju naisi ja mehi siin elab ja kus nad elavad. Selline valeinformatsiooni edastamine riigi poolt tuleb aga lõpetada!

Kas riik teab ikka kindlalt mitu homoseksuaalist meest tuleb meil ühe vormist väljas naise peale? Mitu narkouimas tegelast jne. Kui nüüd vaadata elu järglaste seisukohalt ja see on siiski primaarne, meeldib sulle või ei, välimus on vähem oluline, sest igale vormist väljas emasele leidub samasugune vormist väljas isane ja nad on fertiilsed ning sestap kõik toimib. Elu läheb edasi.
Teine asi on peesse joodud isenditega või geidega. Nagu on mees, aga pole ka.
Ajupesu said nõukaajal või?
Ma soovitaks siiski avada silmad ja hakata elu nägema enda ümber. Tühja sest statistikast ja kuivadest numbritest. Elu ise on palju huvitavam.

mees Järvamaalt - kus see naisteta küla on, kuhu järgmise suvise väljasõidu planeerin? kui soovid, siis suhtleme

jah kunstisaal Elu ise on palju huvitavam

sest Ainult meeste seas on homoseksuaale, alohoolikuid ja narkareid.
naised on kõik ilusad ja toredad haritud printessid.

"jääks mulje nagu enamus naiste jaoks on seksism ainult ühesuunaline tee."

olgu see väide tõene või mitte on see ikkagi valge kuna olen mees ja arvatavasti loll.

Loe ja imesta, et kus te inimesed elate. Oma tuttavate ja pooltuttavate põhjal võin küll öelda, et kindlasti on naistel raskem leida sobivat kaaslast. Vanuses 25-35 võivad Eestis mehed küll kohe naise saada, kui vaid tahavad. Jah, võib küll öelda, et paljudel naistel on latt liiga kõrgel (tahetakse, et täiskasvanud meed end ise elatada suudaks mitte vanemate kaela peal ei elaks, päris hirmus tõesti) aga ega mehed ka maha ei jää. Ja naised ei jookse mitte ainult nende kõrgharidusega tegevdirektorite järel, vaid ka eespoolnimetatud "sitaautojuhtidel" on naistekari sabas. Point ongi selles, mis m28 ütles - ei taheta end siduda ja loodetakse, et tuleb ikka veel parem partii. Tehniliselt ei ole ju midagi imelikku selles, kui mees ka alles 40-aastaselt peret looma hakkab.

Autori 30-kandis tuttavad vabad meesterahvad on arvatavasti lihtsalt kapihomod ja juttu, et tahetakse küll naist, aga kuidagi ei leia, aetakse lihtsalt vabanduseks.

Eestis on meestel ikka ülilihtne naine saada. Mees ei pea midagi tegemagi, naised on ise algatajad, ise sebivad ja päris agressiivselt. Vabale mehele pannakse nagu niuhti käpp peale, ei lasta kaua vaba olla.

Ükskõik milline jobu mees on, Eestis naised krabavad ikka kohe ära, sest muidu võib veel üldse ilma meheta jääda, Eestis ju mehi nii vähe.

30 kandis vabad mehed... sellised mehed peavad ise tugevasti vastu punnima, et suhtesse mitte sattuda. :-) Kahekümnendates on ammu naised vabad mehed ära krabanud, ükskõik kui jobud nad ka ei oleks, seega on Eestis väga raske mehel jõuda 30 kandis vanuseni ja veel vallaline olla. Ikka lõhnab selle järgi, et tegelikult on tegemist geidega ja jutt, et raske naist leida, on lihtsalt hädavale.

Kanal 2 ka oma saates rääkis, et Eestis võivad mehed endale lubada naistele lähenemises olla mölakad, matsid ja tõprad, kuna Eestis on naisi lihtsalt rohkmem ja meestel pole mingit põhjust pingutada. Eesti meeste elu on lill. Saatelõik ise siin:

http://www.reporter.ee/2012/09/24/meeste-koige-nomedamad-lahenemiskatsed-naistele/

Eestis peavad naised pingutama, et endast meestele hea mulje jätta, et endale pere loomiseks kaaslane leida. Mehed saavad nautida vabade kenade ja saledate naiste rohkus ja mehed peavad pigem pingutama, et mitte suhtesse sattuda, kuna nagu ütlesin - Eestis ei lasta kahekümnendates noortel meestel kaua vabad olla, küll mõni naine varsti ära sebib. 30-ndaks eluaastaks on ka iga viimane kui jobu ära krabatud. Ainult ehk siis mitte, kui mees elab paksu metsa sees ja sealt välja ei tule, seega naised pole tema olemasolust üldse teadlikudki. :-)

Vaadake siis see Kanal 2 saatelõik ära. Isegi TV saatele pealelugeja räägib, et mis eesti meestel viga, naisi ju meil rohkem kui mehi ja see on mehed mugavaks teinud, mehed ei pea pingutama, võivad endale lubada olla matsid ja tõprad naistele lähenemistes. Naiste küllus on mehed ära hellitanud.

Noortel naistel on ikka karm el küll Eestis. Meeste peale on konkurents ülitugev, keegi ei taha ilma meheta jääda. Mehed aga saavad elu rahulikult võtta ja nautida seda, mida elu ise pakub. Ise lillegi liigutama ei pea, naised ise tulevad.

No kahekümnendates mehed peaks paari kuuga küll endale naise leidma, õigemini selle aja jooksul mõni naine avastab, et tegu vaba mehega ja üritab käppa peale panna. Mehe asi on siis kas vastu võtta, mida pakutakse või oodata paremat pakkumist.

Või autor lihtsalt luuletas mingi jutukese kokku? Kes see usub, et Eestis tutvusringkonnas 30 a. kandis inimeste seas on vabu mehi rohkem kui naisi ja meestel häda, et ei leia kaaslast? Geid, ma ütlen. Raudselt geirohke tutvusringkond. :-)

Eks ta ole nii, et naised näevad, et neil raskem ja mehed vastupidi.

Selle väite kohta "Kahekümnendates on ammu naised vabad mehed ära krabanud" ütleks ainult seda, et olen kahekümnendates ja endameelest suht normaalne/tavaline ning pole keegi mu vastu huvi tundnud.
Seltskonnas vestlused lõppevad väga kiiresti ja ei taha mind keegi. Ollakse napisõnalised ja ega kellegi näost välja ka ei loe, et sooviks tutvuda.

Sul täiesti õigus. Olen küllalt näinud, kuidas naised meeleheitlikult mehi krabavad. Muidugi need naised, kes oma mehe olemasolust huvitatud. Küllalt aga naisi, kes naudivad meheta olemist.

Kui Eestis mees naist ei saa, peab tal naiste arust midagi viga olema.

Naistega on sama lugu, aga mina olen sellega juba arvestanud ja leppinud. Mul on niigi suur pere ja ei ole vaja rohkem peksu, et ei suuda olla tasemel kõikides asjades. Inimeselt ei saa nõuda rohkem, kui talle antud on.

ühel mehel siin. Kui mees naisi ei leia, siis ta lihtsalt ei ole naiste maitse. Meeste/naiste arvuga ei ole siin midagi pistmist.

Mis mulle on elus oluline: et mu perega oleks kõik korras ja tahan olla õnnelik.

Sisemine mina saab vahel haiget. Ma ise ei oska näha, et olen nii halb, et peaksin olema põlatu. Aga me ei näe kunagi ennast kõrvalt õigesti, see on ka selge.

Mari arvab vist, et iga mees, kes tema silmis ikka mees on, hakkab esimest poolpaljast naist nähes kohe ila nõrgudes teda sebima, et ta voodisse saada? Ning kui ei hakka, peab kohe homo olema?
Mul endal tekkis esimene tõsisem suhe 24selt, kestis ligi 2 aastat ning olin valmis temakesega abielluma ja lapsi saama, ent siis jättis ta mind päevapealt maha ühe ilueedi pärast. Pool aastat hiljem tuli end ise tagasi pakkuma, olles jäänud temast rasedaks ning seejärel maha jäetud. Ütlesin, et korra reedetud usaldust enam ei taasta ning lõin ukse ta nina ees kinni. Ma ju ei saanud olla kindel temas, et ta teinekord jälle kellegi sabas minema ei jookse.
Mu teine ja seni ka viimane suhe tekkis 31selt (jah, vahepeal 5 aastat olin kuival, sest ei leidnud sellist, keda pidasin sobivaks, kuid end mingite perspektiivitute üheööseiklustega lörtsida ka ei tahtnud, ehkki võimalusi ju olnuks) ning elame koos siiani, meil on 2-aastane poeg ja plaanime teist last.
Mari meelest olin vist minagi vigane või homo, kuna tahtsin algusest peale vaid tõsisemat suhet, mitte niisama hoorata. Kui eesmärk olnuks lihtsalt suvalist naist magatada, olnuks see ilmselt 20ndaks sünnipäevaks täidetud. Olen ma seeläbi siis midagi kaotanud või vähemväärtuslik? Ma ei usu. Ning ma arvan, et neid mehi, kel on sarnane mõtteviis, on veelgi. Küll vaid mõned protsendid, aga siiski. Kõigil ehk pole läinud nii hästi kui minul, osad veel otsivad ja mõned ei leiagi, mõnel võib esimene tagasilöök võtta ehk tahtmise üldse üritada (kuskil aasta pärast esimese suhte purunemist kõhklesin kah), kuid oleme selle poolest väärt halvustamist ja pedeks sõimamist? Needsamad naised pärast hädaldavad teises teemas, kuidas mehed on truudusetud sead, samas neid mehi, kel on olemas kindlamad väärtushinnangud, nad ise põlgavad.

Vahel saab ka pussupragu haiget kui küüned sinna sisse ajan. Aga libesti jaoks pole raha. Kõik raha läks habemeajamisaparaadi peale. Ei ole ilus kui koledas näos veel koledamad mustad vuntsid kasvavd.

Vaevalt Mari päris nii mõtles, aga geisid on üllatavalt palju.

Mina olen ka "petnud" ühte inimest. Tegin uurimustööd oma suguvõsast, iseenda pärast tegin, MITTE KEEGI ei palunud. Üks inimene tahtis selle ära osta, et iseennast upitada. Olin nõus, sest mul oli raha vaja sel hetkel. See inimene ütles mulle mu tööd küsides, et sellega ei ole kiire, ma ütlesin tookord veel, et tahan seda palju täiendada (1/3 mahtu ja parandusi tuligi lõpuks juurde), aga.... elu keeras nii, et 5 kuuks jäin piiri taha ja Eestisse tagasi jõudes oli palju terviseprobleeme. Nii sain selle töö üle anda alles vast 8-9 kuu pärast -??!
Kas ma peaks jääma seda elupäevad kahetsema? EI!!!!!!! SEST MA TÕESTI TEGIN SEDA TÖÖD MITTE HETKE NIMEL!!!

Ma tean muidugi, et kogu see Hiiumaa stunft on minu vastu. Nagu Tiit mulle juba lapsepõlves ütles (ja miks ma teda kogu aja põlgasin ja mõtlesin, et kui ma saan suureks, ma maksan talle kätte meie suguvõsa vihkamise eest): Meie suguvõsa olevat maamunalt hävitamist väärt! Ja nüüd veel viimanegi kord, kui ma tmaga kokku puutusin, oli tema üks lause: MINU VANAISA EI TULE KUNAGI OMA KOJU TAGASI! See ei olnud lohutus, vaid ähvardusena mõeldud. Mõtlesin tookord, kas peaksin koosolekult püsti tõusma ja lahkuma. Ei teinud seda. Minu vanaisa, meie järjepidevus, pole seal ju kunagi katkenud.

Arvn ikkagi et kaaslast on kergem leida aktiivsel indiviidil, ning raskem sellel kelle emotsioonid hakkavad peale paari äraütlemist tõrkuma: "palun, enam mitte". Sest tagasiside põhjal kujundatakse enesehinnang. Ja kui see madaldub juba liiga, siis on oioioio aiaiai aitab küll. Edasi taandub statistika juba sellele kumma sugupoole seas on aktiivseid rohkem, ja kummal vähem.

Aktiivsusest on mõnikord kummalgi sool suht erinev arusaam. Kutsusin kunagi ammu kui ma vaba olin, ühe naistuttava välja sööma, peale paari korda oli selge, et asja ei saa. Rohkem pole kutsunud. Aga ta ei jäta jonni ja käib aeg ajalt mind vaatamas. Mu töökoht on suht avalik seega see on lihtne . Ei räägi midagi konkreetselt lihtsalt...tahab olla vaateväljas. Järsku kutsun veel? Võibolla on seegi mõne naiste vaateviklist aktiivsus. Teate naised: ei ole :P Kui kardad otse küsida, et mitte kuulda äraütlemist, kas sa siis tegelikult ei ihalda ka jaatavat vastust piisavalt, et riskida?

Loomulikult pole kõik sellised aga elu on liiga lühke et KÕIKIDEGA kogemusi saada, pean piirduma nendega, mis mul on.

Seal Hiiumaa looduskaitses ei liigu üksi e-mail Keskkonnateenistuse poole peal, heal juhul saad mõnelt mandriülbikult tatti vastu vahtimist. Raha paistab olevat räuskamist väärt isegi teise inimese koduõuel.... Hämmastav, kust sellised rullnokad on kokku kogutud. Inimesed on ju palga saanud, ei sünnita ju ainult omaenda palga pärast ilma....