äkki mehel miski lapsevihkamisfoobia? no inimestel ju neid foobiaid igasuguseid. osad vihkavad-kardavad ämblikke, putukaid, koeri, kõrgust, hiiri jne. võib olla?
loen siin, et paljudel, kes lapsi ei taha, neil nagu kergelt suva miski lapse lähedusest. noet pole emageeni või miskit ja seega miski lapselalin jätab reeglina ükskõikseks.
aga kui on lugeda, et ikka nagu suht jäle-jäle, lausa vastik, mõttetu, siis nagu pakuks, et "trauma" mingis mõttes nagu kuskil sügavam äkki? ikka tõsiselt mõtlen, et kui miski väike olevus tekitab silmnähtavat vastikust, siis on nagu asi kliiniline pigem? foobiaid ju inimestel tõesti igasuguseid.
samas kui selline lastevastikus elu ei sega, siis pole ehk hullu?
lihtsalt tuleks vältida lasteaedade lähedust, lõbustusparke ja muud foobilisust soodustavat ala. juhuslike lapsisendite ilmumisel võiba aga alati varjuda, eemalduda, või siis kasutada abivahendeid (näiteks kõrvatroppe, tumedaid prille jms.) lastega tuttavate-sõprade olemaolul uurida koosviibimiste kohta, kas segavaid faktoreid kaasa ei tarita ja muud ettevaatusabinõud.
lõppude lõpuks on näiteks ka suitsetavatele inimestele baarides miskid kabiinid kohati paigaldatud. miks mitte sama teha lastevihkajate puhul? demokraatia ju.
muidugi võib viimases hädas pöörduda ravi saamiseks ka spetialistide poole.
tean näiteks, et ämblikuhirmu puhul soovitatakse esimesel etapil väikest kummiämblikku taskus kanda.
seega võib siingi alustada ravi ehk mingist kummibeebist äkki? alguses panna see kuskile kaugesse toanurka ja siis lasta seda paari sentimeetri haaval lähemale nihutada. aga väga pikkamisi. et traumat vältida.