Meditsiin võib tõesti olla selline valdkond, kuigi näiteks Jaapanis arendatakse hooldusõdedeks ja pensionäride seltsilisteks roboteid ning ei tooda sisse võõrtööjõudu. Mingis mõttes on see kummaline ja natsistlik, aga näitab, et põhimõtteliselt oleks võimalik. Ka teenindajaid asendatakse iseteeninduspunktidega.
Kuid sotsiaalmaks kasvab ka palga arvelt, näiteks, kui inimene teenib 10 korda rohkem, maksab ta ka kümnekordset sotsiaalmaksu. Kui ühe inimese kohta on piisavalt ressursse ja olulised töökohad täidetud, siis täpselt nii palju inimesi lähekski vaja, sest rohkemate puhul võitleks nad töö pärast, palgad alaneks ja nad peaks ka enda põlvkonna töötuid ülal pidama. Tegelikult on ka praegu inimesi liiga palju, sest oleks tore, kui igaüks saaks võimaldada isiklikku maja, paati, suvilat, maatükki jms.
tervitustega Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> jajah Kirjutas:
> -------------------------------
> ------------------------
> > Ma ei saa eriti aru,
> arvuliselt vähe tähendabki se
> > da, et lapsi p
> eaks olema vähem, aga see pole probl
> > eem, ses
> t ühe meid tulevikus ülalpidava inimese to
> > ot
> likkus on tõenäoliselt kümnetes kordades suurem
> > > ja kui hetkel saadakse liiga palju lapsi, siis
> jää
> > vad nad töötuks. Juba praegu on üle maai
> lma proble
> > em, et noored ei saa tööd, eriti h
> ea palgaga, sest
> > masinaid juhtima ja projekt
> eerima pole vaja nii p
> > alju inimesi. Iga ette
> võte püüab ju selle poole, e
> > t oleks vähem tö
> ötajaid, mis on kallis kulu.
>
> Sul on osalise
> lt õigus ja osaliselt ei ole. Rahvastiku vananemin
> e toimub praegu liiga kiiresti, et mingi põhjapane
> v innovatsioon jõuaks enne toimuda. On valdkondi,
> mis töötavad juba praegu efektiivsuse piiril ja ku
> s inimjõudu lähituleviku võimalustega ei ole kuida
> gi võimalik asendada. Üks selliseid on meditsiin,
> kus lähimate kümnendite jooksul peaks tegelikult t
> ööjõud hoopis mitmekordistuma, et vananenud rahva
> minimaalsedki vajadused ära katta.
> Teisest kül
> jest on teatud muutusi muidugi lihtne ennustada ja
> ette kujutada, näiteks vägagi tõenäoliselt asendu
> b kaubanduses suur osa tööjõust automaatikaga. Pan
> gem aga tähele, et meditsiini rahastamine toimub r
> iigisektorist, kaubandus aga on erasektoris. Mis t
> ähendab, et kaubandusest hakkab laekuma kordi vähe
> m sotsmaksu, samas kui vajadus selle järgi on hoop
> is tunduvalt kasvanud.
> Vananenud ühiskonna puh
> ul peab ka arvestama sünget tõsiasja: teatud vanus
> est alates on dementsuse tõenäosus üle 50%. Nii et
> mingist eriliselt innovatiivsest riigist ei saa m
> e siis kuidagi rääkida.