Arusaamatust tekitab paralleelselt venelaste ja välismaalaste taevani kiitmine. Kui inimene oma rahvast, seega ka iseennast niimoodi vihkab, siis kuidas ta venelaste ja välismaalaste vastu nii suurt armastust tunneb?

Kui veel julged midagi vastu öelda, siis tuleb tuld ja tõrva vastu nagu kuulipildujast.
Loogiliselt võttes armastab ja austab iga inimene oma rahvast, oma kodumaad. Mis on veel südamelähedasem kui oma liha ja veri?

Lihtsalt ei saa aru selliste mõttemaailmast. Mis nende peas toimub ?

Pean tunnistama, et ka mina ei saanud pikka aega sellest aru. Aga kui maailma eri paigus ringi rännata, siis peab tõdema, et eestlased kipuvad olema üsna hapud, negatiivsed ja külmad. Ei vahetaks oma rahvust ühegi teise vastu ja mu meelest on meil väga häid eestlasi, aga ma mõistan, miks mõned tunnevad ennast väärtuslikuma ja õnnelikumana mõnes teises riigis.

Mina sellest aru ei saa. Kuidas võib nii öelda enda rahvuse ja kodumaa kohta. Ja siis tulevad veel õelutsejad siia tüli norima.

See on lihtsalt nii ebaõiglane ja teeb haiget, et enda rahva kohta nii öeldakse. Kuidas see võimalik on?

Kuidagi vastuoluline probleem: et kuidas saavad olla eestlased nii õelad, et nad nimetavad oma rahvast õelaks?

Ei saa aru...

Ilmselt tehti teema tögamiseks minu teemale.
Aga probleem jääb.

Teema oli tehtud nende pidevate halvustavate kommide põhjal, kus käis üldine halvustamine " eestlased halvad " jne. Lihtsalt ei mõista neid, kes oma rahvast, seega ka iseennast kiruvad. Et KOHE KÕIK eestlased on sellised ja sellised.

Kahju, et ei oska näiteks läti ega leedu keelt. Loeks huviga nende foorumeid ja ma ei usu, et seal oma rahvast materdatakse, mitte ei usu.
Ei kujta ettegi, et mõni lätlane seal kirjutaks, et " lätlased nii halvad, kadedad, lätlase rahvusroog teine lätlane ". Olen kindel, et midagi taolist sealt ei leia.

Eelmine pole Sirje aga tõesti ma tegin siia ka teema, et probleemist jagu saada. Eelmisel kommenteerijal on muidugi õigus, et pidevalt halvustatakse ja mõnitatakse oma rahvast.

Kui seda aga küsida, siis hakatakse hoopis sind ennast halvustama. Kas tõesti siis hellitatakse neid, kes ei pea lugu ei endast ega oma rahvuskaaslastest ja öeldakse halvasti neile, kes tahavad probleemi lahata.

Jagan eelneva kommi arvamust. Miskipärast inimesed ei taha mõnda asja arutada ja hakkavad ilkuma. Milleks ? Puudutab see halvustamine meid kõiki tegelikult.

Et asi paraneks, selleks on vaja endast rääkida hästi ja pakkuda armastust. Inimesed on oma hinges külmunud, solvunud ja maadligi surutud, neil puudub lootus, see panebki hambaid näitama.

Eestlasel on olnud kurb saatus, ta on ju pidevalt olnud kellegi ikke all.

Kui inimene ei saa vabana ise otsuseid teha, siis hakkabki ta protestima ja eneselegi märkamatult muutub vinguvaks ja rahulolematuks kõige suhtes, mis talle kõige lähedasem on. Kõik, mis teispool silmapiiri, tundub kaunis muinasjutt.

Vaadake kasvõi omaenese lapsepõlve.
Ikka leitakse sealt midagi, millega ei olda veel kaugel täiskasvanueaski rahul, otsitakse aina süüdlast ja kurb on, et enamasti saavad süüdistuselaviini osalisteks omaenese vanemad - ema, isa. Inimesed, kes tegelikult sulle elu andsid, sind hoidsid ja ellu juhatasid. Aga seda ei mõisteta, ikka otsitakse vigu ja süüdistatakse.
Kui need vanemad oleksid olnud niiiii pagana vastikud, siis sa poleks ellu jäänudki.
Ometi oled sa ju olemas, aga ikka on sellest veel vähe, ikka soritakse aegade taga ja urgitsetakse minevikus, et äkki ikka veel leiab midagi, millega õigustada oma hetke ebaõnnekest.

Samamoodi on selle oma rahva ja kodumaaga.
Võõra maaga ju pole mingeid sidemeid olnud senini, pole, millest kinni hakata, mida etteheita.
Aga unistamiseks on kaugused alati ju sobinud, sest silmapiir on nii kutsuv ja silmapiiri taga oleks justkui imedemaa.
Loe muinasjutte, seal on inimloomuse õpetused kirjas ja siis sa mõistad, miks on asjad just nii, aga mitte teisiti.

Sirjeke, kas kirjutad siin ka 6 lehekülge täis? Halvas kogemuses pandi ju sulle ära :)

Olen märganud, et inimene ründab seda, mis on talle ohutu. Pähe istutakse, halvasti öeldakse sellele, kellest ollakse üle, seega nõrgemale. Küll näinud, kuidas eri inimestega rääkides on kellelgi erinev hääletoon, jutt muutub, sest igaühega ei juleta inetult käituda.
Oma rahvale on ohutu halvasti öelda, sellest ei juhtu midagi. Aga teistele ei julge. Pealegi on suuremad rahvad meist üle. Kel jõud, sel õigus.

Olen "silmapiiriga" nõus. Nii kipubki olema.

Mul käisid suvel külas ameerika sugulased ja neid paari päeva koos nendega analüüsin tänaseni. Ühelt poolt tegi taaskohtumine nendega väga rõõmsaks ja teisalt väga kurvaks. Rõõmsaks tegi see, et nad olid nii kuramuse õnnelikud ja sõbralikud. Easy going, kui tohib nii kohe inglise keeles põrutada. Kallistused ja siiras rõõm. Teisalt tegi kurvaks see, et nendega vesteldes ei saanud nad nagu hästi aru, et miks meie siin oma hariduse juures nii madalal positsioonil oleme. Ega seda muidugi niimoodi otse ei öeldud, aga murekortsud nende laubal reetsid nende mõsitmatust. Ka see, et nende pisikesed lapsed juba väikeses eas nii tragid, targad ja tublid on. Ma mõtlen ikka, et meil on laste hariduse ja huvidega päris hästi. Aga vot need ameerika lapsed tegelesid juba nelja aastaselt tõsiselt heategevusega ja seda enda algatusel ja mõistmisel. Ja sellises eas juba nii arukad ja sihikindlad. Ei ole nad rikkad ega erakoolides. Seal on inimesel palju suurem väärtus, kui meil. See osa tegi mind kurvaks ja tekitas natuke piinlikust, sest tundsin ennast nii mõttetuna. Ja mitte ainult mina, vaid terve kamp sugulasi, kes nendega kohtusid. Samas näitasime me välja suurt uhkust oma kodumaa vastu, mis kindlasti märkamatuks ei jäänud. Päris oma kodu maha ka ei hakka tegema.

Üks asi veel, mida tähele pannud olen. Nimelt välismaised kommentaariumid ja seal lokkav sõbralikkus. Kui keegi seal julgeb solvata kedagi näiteks pelgalt sellepärast, et too on gay vms, siis tehakse talle kohe viisakalt kambaga ära. Meie kommentaariumis on see vahekord aga paraku pigem vastupidine - suurem osa mõnitab, mõni üksik on mõistev.

Nagu "silmapiir" ütles, et selline käitumine tuleneb suuresti meie kehvapoolsest minevikust, nii arvan ka mina. Ma usun, et meil on lootust ja mu meelest noorem põlvkond on juba veidi leebem. Ma julgen nii uskuda küll... vist.

Tuttavatega tekkis vaidlus. Üks usub, et vaenulikud, mõnitavad kommid on enamjaolt teismelistelt. Teine aga, et nii 20-30a, kuna neil puudub elukogemus. Ma ise olen arvanud, et keskealistelt hoopis, kuna keskealised ja vanemad ( peamiselt naised ) muutuvad õelaks.

Välismaalastel pole seda vastikut nõukaaegset mõtteviisi ja kombeid nagu enamustel eestlastel ... ja seda kurjust ja kadedust, mis meil valitseb ... see on asi,mis paneb oma rahvuskaaslasi halvustama. Nagu siin eelmine kommija just mainis, et arvatavalt noorem põlvkond on juba muutunud paremuse poole, selle üle on ainult hea meel.
Kui kellelgi on vähegi kontakte olnud teiste euroopa rahvastega, siis on see kontrast eriti terav, ja see teeb haiget.

Eestlasele
Kas sa enda järgi otsustad?

Minu kogemuste järgi just aastatega muutub inimene mõistvamaks ja sallivamaks.

Me peaksime eeskuju võtma hollandlastest kui kõige sõbralikumalt rahvalt ...
http://www.tarbija24.ee/190820/euroopa-koige-kulalislahkem-rahvas-on-hollandlased/

no see on küll stamparvamus, et vaid nõukaaegsed on kurjad ja kadedad ja mis on nõukaaegne mõtteviis ja mis on nõukaaegsed kombed?!

Saad sa ise ka aru, kuidas sa inimesi lahterdad?
Samas oled sa kindlasti selle poolt, et mitte rahvused tervikuna pole ei head ega halvad, vaid kõik käib üksikindiviide mööda.
Mis puutub siia ainult nõukaaeg, kui meie maa ja rahvas on olnud sadu aastaid vaid teiste tallermaa.
Kas sa arvad, et enne nõukaaega olid inimesed paremad ja siis äkki muutusid kurjaks ja kadedaks.
Eksid, juba mõisaajal ja enne veel, olid inimesed ehk veelgi kurjemad, veelgi enam rõhutud, veelgi õnnetumad ja harimatumad.
Meil polegi puhast eestlast, me olemegi segu, paljude erinevate rahvaste segu. Ka neist rahvustest on meie geneetikas jälg, keda peame mittekadedateks, mittekurjadeks, mittenõukaegseteks.

Vangla rikub inimpsüühikat, aga seal annab ära elada ja isegi ellu jääda.
Samamoodi peaks hoopis kaasatundma neile ajastu/mis oli ju ka nagu vangla mõnes mõttes/ "vangidele", kes eimillegi eest pidid taluma seda pool sajandit kestnud aega. Mitte ainult need polnud kannatajad, kes küüditati Siberisse, kannatajad olid tegelikult kõik - küll igaüks omal moel, kes rohkem, kes vähem.

Meil hakkaksid asjad paremuse poole liikuma alles siis, kui julgetaks välja astuda nõrgema kaitseks, mitte aina ja aina teda veel madalamale surudes.

to ?!: Ikka enda järgi. Näide kohe varrukast võtta. Ma olen 20ndate alguses. Sallin, tolereerin vähemusi, nagu näiteks homoseksuaale, soomuutjaid või muid selliseid. Valdav enamus mu noortest sõpradest pooldavad ka homoabielusid või on vähemalt neutraalsed neis küsimustes. Seevastu vanemad aga ei tunnista üldse neid asju. Olen ise täheldanud, et noored on just tolerantsemad seepärast, et nende tutvusringkonnas lihtsalt on selliseid vähemuste esindajaid. Tänapäeval tundub neid rohkem, kuna juletakse rohkem kapist välja tulla. Seevastu vanemad aga ei tunne ühtegi säärast vähemuse esindajat. Mina igatahes oma sõbrale ütlema ei lähe, et kuule, sina peder**t küll abielluda ei või! Mulle tunduvad noored kuidagimoodi leplikumad ja oma põhimõtetes painduvamavad.

Oot, aga teemaalgataja ise ka ju ütleb oma rahva kohta halvasti?
"Pähe istutakse, halvasti öeldakse sellele, kellest ollakse üle, seega nõrgemale." jne. Räägid ju ka eestlastest?
Minu meelest tuleb vahet teha, kas räägitakse reaalsest pildist või niisama julmalt üldistatakse.

Nt. on fakt, et ükskõik kust välismaalt tulles ootab juba lennukis ees teatav kultuurišokk, tuima näoga eestlased, kes elu eest hoiduvad teisega kontakti võtmast või naeratamast. See on lihtsalt fakt ja kui ma seda ütlen, siis ei ole see halvustamine, vaid meie rahva iseloomustus.

Samas leidub pärle iga rahvuse seas ja neid tulebki enda ligi hoida. See välismaa ülistamine on ka natuke kentsakas, sest eks nähakse ju ainult välisfassaadi, peamiselt siiski teenindav personal ja tööalased suhted. Kui vähe pikemalt mingil maal elada, siis eks kooruvad ka teatud ebameeldivused välja. Siiski on minu meelest eestlaste probleemiks selline hea ja viisaka suhtlemiskultuuri vähene levik. Komplimentide tegemine on veel eriti harv ja kuigi noor põlvkond kasvab peale, siis saavad nemadki oma suhtlemismallid suures osas vanemate inimeste käest.
Nii et kahe otsaga asi, väga nõme oleks ka selles suhtes tsensuur peale panna, et enam midagi halba ei tohi välja tuua.

ooo, Sirje, ma ei suuda oma silmi uskuda :D


eelmine teema
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?9,11958349,page=1

muidugi ei viitsi keegi enam eriti kommenteerida, see on ju ei tea mitmes täpselt sama teema viimase aasta jooksul

Just nüüd kui tekkis vabariik on inimesed palju muutunud.Nõukaajal hoidsid pered kokku aga nüüd on kõik miskipärast tülis.Ei hoolita oma emast,ega isast -vendadest õdetest rääkimata.Selline rahamaailm on ka inimesi palju muutnud ja veelrohkem ebavõrdsus.Just rahakoti järgi liigitatakse sugulasi ka.Suurema rahakotiga suhulastele ei meeldi väikesema palgalised.Kõik, kes on suutnud end praegu riigiajal varanduse kokkuajada on reformierakonna valijad ka, kes on lihtöölised ja katsuvad kuidagi hakkama saada on keskerakondlased.Juba siin tekkivad suured käärid rahva vahel.Rootsis olid müüja proual ,pradad,ees ise nii särtsu täis,kõvasti päevitunud ja ikka ütleks,et proua oli üle 50.Millal meie müüja pradat kandma hakkab???

kui austad kedagi või midagi, kas peaks siis seda pimesi ülistama, elutervet kriitikameelt täiesti kaotades?
teemaalgataja ei tea ilmselt tõelisest armastusest ja austusest eriti midagi. sellepärast ongi üksildane ja kibestunud mutt, kes kõike justkui läbi mingi oma veidra mulli näeb ja lahterdada üritab.

minu kogemused erinevatest riikidest pärit välismaalastega on vägagi positiivsed. seda võisin väita ka peale kaht suurbritannias elatud aastat. läheb vast veel mitu head põlvkonda, enne kui osakegi sellest heatahtlikkusest, viisakusest, komplimentidest, abivalmidusest jne. ka eestis elementaarseks saab.
kes ise väliriikides pikemalt elanud, on selles suhtes vast kõik samal arvamusel. vähemalt euroopa arenenud riike silmas pidades.
probleemide mittetunnistamine ja jaanalinnu kombel pea liiva alla toppimine küll kedagi patriootlikumaks ei tee- pigem vastupidi.

sa oled selle tädikesega juba vaielnud, paaris muus teemas :) see plaat, mida ta ketrab, ei muutu üldse, selgelt provokaator- troll.

Ka siin hakkas õelutsemine pihta. Kas siis peab kiitma heaks seda kodumaa materdamist. kas peaks neil pead paitama, kes pimesi halvustavad oma rahvust.

Kuidas siis keegi aru ei saa, et see ei ole õige. See on ju sama, et sa ei austa oam ema ja isa, kes samuti eestlased.

Vaata mida teevad poliitikud.

Lugesin kommentaarid läbi ja ei näinud siin küll mingit õelutsemist. Ei pea ka eriti lugu nn pimedast patriotismist.

Oma isa ja ema austamine ei tähenda ju ometi seda, et peaks iga nende tegu heaks kiitma või et nad on veatud inimesed? Kui mu isa mingi lolli tembuga hakkama saab, siis kindlasti anna talle sellest teada, just austuse pärast. Inimestest, keda ei austa, on ju suva.
Fakt on see, et keskmiselt on eestlane tunduvalt ebaviisakam ja teiste inimeste suhtes ebatolerantsem kui võrrelda nn välismaaga (nii lõuna kui põhi). Meil pole sellist külalislahkust ja avatust nagu lõunamaalastel ega ka Lääne-Euroopalikku taktitunnet ja viisakusreeglite austamist.

See selleks, aga kui tahad midagi muuta, siis alusta iseendast.

aga valitsejad arvavad sama. Taskilo tohutu palk. No järelikult on ka oskamatu välismaalane rohkem väärt kui eestlane. Seega miks ei või kiita.

sina oled ainult Eestis elanud, nii et sa ise materdad pimesi välisriike. sellist lolli patriooti eesti riik ei vaja, nii et võid rahus kuhugi svaasimaale tõmmata. saad veel mõnele ahvile mehelegi vanas eas.

Ebaõiglus ja ülekohus on mind lapsest saadik häirinud. Ja ebaõiglane on seda pisikest Eesti rahvast tümitada.

Kui sulle läheb korda su igapäevane heaolu, siis peaks minema korda ka Eesti rahva olevik ja tulevik. Oma rahva masterdamine muudab ka sinu heaolu hullemaks.

Lisan veel, et täitsa lõpp.
Avaldan imestust nende OMA RAHVA sõimajate ja materdajate üle. Täiesti absurd ikka nüüd hakata mind materdama, kes ma oma rahvast sõimajate ja tänitajate eest kaitsen ?

Vaata, oma rahva sõimaja, minule on oma rahvas kallis ja sellistest õelutsejatest ja ülbitsejatest ma aru ei saa.