Võibolla ma taotlen ideaali.. vb sellest, kuidas tema hoolib mõnele teisele piisaks, aga mulle mitte.. ma ei tea, kas mu nõudmised on liiga suured..

Vaata, naine30, see mis oma viimases postituses ütlesid, on põhimõtteliselt õige.

Mu väljamõeldud eks tahtis mingil väljamõeldud aastapäeval kuhugi minna, mina mitte. Mõlemad teoreetiliselt armastasime üksteist.
Mis sa sellises olukorras teeksid?

to Ebakvaliteetne isane troll - Mida ma selles olukorras teeksin: Kui see väljaminek tema jaoks oluline on, siis ma tahan temaga välja minna, sest mulle meeldib oma armastatut rõõmsana näha ja ma tahan teda õnnelikuks teha, sest see teeb omakorda mind õnnelikuks. Mu arust oleks see tõeline armastus..

ja kui teine pool "ei viitsi" enam asjadega kaasa tulla, siis mu arust on see suhe valele pinnasele loodud. Kui naine nt tahab välja minna, siis ideaalis pakub ta välja sellise koha, mis mehele ka meeldib, või arvestab omakorda muudmoodi mehega, et viimast õnnelikuks teha.. Nagu et mõlemad võrdselt mõtlevad teise peale.. mitte nii, et ainult üks teeb järeleandmisi ja ainult üks nõuab..

Ma lahendasin asja võimalikult hästi.
Läksin välja, et ta õnnelikuks teha ja näitasin igal hetkel kui väga mulle seal ei meeldi :D
Mitte minemine ei tule kõne allagi, ega mingi mühakas pole kes naise peale ei mõtle.

Koguaeg seal vinguda ka ju pole mõtet, see ei tee ju kedagi õnnelikuks.. Siis ma küsiksin, kas ta äkki tahab midagi muud teha, va. kojuminek. St kuidagi peab ju kompromissi leidma. Sest see et ta lihtsalt kaasa tuleb ja siis üldse ei meeldi.. see ei ole mu arust kompromiss. Siis peab muu koha valima. Või kui naine annab järele kodu suhtes ja jäävad koju, siis peaks mees omaltpoolt midagi kodus pakkuma.. nt valmistab piduliku õhtusöögi vms. Mitte nii, et üks saab oma tahtmise ja teine on rahulolematu. Nii kaua tuleb arutada kuni mõlemad jäävad rahule plaaniga.

Nonäed.... hakkab tulema :D

kirjutamata reeglitest
alapealkirjaga "Men are NOT mind readers" kõlab:
"Ask for what you want.
Let us be clear on this one:
Subtle hints do not work!
Strong hints do not work!
Obvious hints do not work!
Just SAY it!"
See on kõigest üks paljudest, aga kui neid mitte unustada, on su elu palju lihtsam!;)

Mees PEAB teadma, mis naisele meeldib, tegema üllatusi, romantikat, viima teatrisse, pidama meeles tähtpäevi jne.
Naine EI PEA TEADMA, mis on mehe lemmikõlu, ei pea teda kutsuma spordivõistlustele, üllatama lasketiiru kinkekaardiga, organiseerima paintballi lahingut või päeva ringrajal... sest naise olemasolu ja luba ennast teenida, on juba mehele ülimaks kingituseks!

Unt. Hästi! Kõik mõjub paremini, kui see veidi üle võlli keerata.

autor, mis sa siis ikkagi tegid oma mühakast mehega? Tahaks teada... kas mõtlesid midagi talle välja või läksidki magama ära?

Lugu lõppes sellega, et kui olin ettevalmistused teinud ja teda ootama jäin, teades et niipea ei tule, otsustasin siiski saata sõnumi "palun tule koju". Ei tahtnud ju ülejäänud õhtut enesehaletsemisega täita ja oma õhtut rikkuda. Seega otsustasin asjade kulgemisele kiirema käigu anda, et sellega juba ühelepoole saaks. Tuligi koju ja kui kaetud lauda nägi ja talle koitma hakkas, mis teoksil, siis tundis end väga pahasti.. Draamat rohkem ei teinud, proovisin sellest õhtust võtta veel selle, mis võtta andis.. Nägin, et tal oli terve õhtu piinlik ja kurb mind vaadata.. sellest piisas.

No kogu see "tähistamine", mis serveeritud koos piinlikkuse, süütunde ja kahetsuspisaratega, kindlasti tugevdas teie suhet.

järgmiseks tuleta meelde mingi muu totakas kuupäev, näiteks millal te esimese tabureti ostsite, ja tähista seda ka tingimata suure pidulikkusega igal aastal. Ja siis võiks ju võtta pühitsemiseks näiteks esimese sampuse ostu jne. No täiesti haige nõuda mehelt meeles pidada mingi kohtumise kuupäev. See näitabki, et elus mitte midagi olulist ei ole ja tulebki mingit tühisust tähistada.

Olles ise naine soovitan teha sellest väike draama.Kui see on sinu jaoks tähtis siis pead talle mõista andma.Ära kohe panniga löòma hakka aga ütle ausalt,et see kurvastab sind.et armastad teda ikka aga see tegi haiget,et ta unustas.usun et meets motleb ja mõistab ning korvab selle.ole tubli ,kyll asi laheneb kui ausalt oma tundeid väljendad.

Hahaaaa :)))) - kahju, et siin kommentaare laikida ei saa!!
Möhh'ile 12 punkti ja esimese tabureti ja šampuse ostmise kuupäev saab olema nüüdsest peale igas mu suhtes kindel tähtpäev!

Mis te veidrikud siin võrdlete mingit taburetti ja šampust teemaalgataja olukorraga. Te ei saanud vist probleemile pihta! Asi pole üldsegi selles, mis päeva tähistatakse. Kui paarike tahab, võivad nad kasvõi esimest korda porilompi astumise aastapäeva pidada. Probleem on selles, et 6 aastat on mingit ühist traditsiooni peetud, aga nüüd järsku üks pool ei pea seda enam tähtsaks ja unustab ära. See paneb mõtlema, milliseid ühiseid väärtusi äkki veel enam tähtsaks ei peeta.
Teemaalgataja tegi veel suht rahuliku lahenduse mu meelest, ega mehel polegi võimalik sellisest olukorrast täitsa puhtalt välja tulla, mühakas oled nii või naa. Aga igasugu kaartidega narrimise ja tordi näkkuloomise värki ma ei mõika väga. Naine ju teadis juba varem, et mehel plaan välja minna. Milleks kembelda, kui mees oma plaanidest räägib, siis oleks tulnud öelda, et kuule, sa unustasid ära või, et meil on tähtpäev? Mees oleks öelnud, ossa kurat, ja oleks jõudnud veel kuskilt lillekimbu hiivata ja õhtu päästetud.
Milleks selline ussitamine, et ma tean küll, et sa ei tea, aga näe, ei ütle ka, sest tahaks pärast vaadata, kuidas sa praed! Eriti nilbe on lugeda, et nägin, kuidas tal terve õhtu piinlik oli, sellest PIISAS! Mingi sado-maso paarike olete või?

Nii need naised mehed hulluks ajavad. Oma tähtpäevades nii titelikut kinni. No okitoki mingi ühine õhtusöök, aga kingitused on juba liig mis liig.

Tähtis on selle inimesega koos olemine, elamine, mitte kramplik kohtumise päeva meeles pidamine. Õnnelik paar on õnnelik, et nad on koos, suva millal see alguse sai.

1. Ikka tort näkku, kui mees "taburetipäeva" meeles ei suuda pidada.
2. Paarinädalane näägutamine tagantjärele teeb ka hea tunde omale.
3. Korra kuus võib suurema "meeldetuletusdraama" teha.
4. lahutusega ähvardamine ei teeks paha.
jnejne, anna aga tuld, sellisele uimasele mehemühakale

Jumal tänatud, et ma ei mäleta täpselt kuupäeva, millal mehega esimest korda suhtlesime.
Ma olen vendade keskel kasvanud ja meeste suhtes väga maa peal alati olnud. Näen, kuidas naised igatsugu lolluvuudi filmide tõttu mehi ilgelt üle romanitseerivad ja ootused kõrgeks timmivad.

Kohtumise päev jääb üha rohkem ajas maha ja sa ei mäletagi, kuidas oli elu enne seda. Inimene on su elu osaks saanud. Kõiki asju oleme me millalgi esimest korda teinud. Üllatusi tuleb planeerida kindla peale. Enne luuret teha, kuidas plaanid, kes-mis. Kui tahad, et mees midagi mäletaks, siis tuleb eelnevalt mingi vihje, meeldetuletus kindana maha visata. Mehed ei mäleta nohh, ei ole mõtet solvuda. See päevade arvestamise värk on naiste rida.

kui ta 5 aastat kenasti mäletas ja midagi korraldas ning nüüd kuuendal absoluutselt ei tee midagi, siis on miskit korrast ära. kas eelmine kord sa ignoreerisid tema üllatust vms ja ta solvus või siis ta annab sulle märku millestki.

kui see on 5 aastat niikunii rohkem sinu juhtida üritus olnud, siis ta ei mäletanudki seda, lihtsalt eelnevatel aastatel on juhuslikult kodus olnud sel päeval...

Kui sul naine käiks kodus suvalise sitskitliga ringi, rullid peas ning öösel voodis lihtsalt lamaks, siis sulle see ei meeldiks, ega? Naine peab ikka püüdma olla kena oma mehe jaoks ning voodis ka aktiivne, seda mehed ootavad ja tark naine ka pakub seda.

Aga mees ei pea naise ootusi üldse täitma? Et kogu pingutus seisneb raha kojutoomises. Naised üldiselt soovivad romantikat, aga "see on naise probleem"? Ei ole nii. Hea mees, isegi kui ta ise suurt romantikast ei pea, pakub vahetevahel oma naisele neid hetki. Lihtsalt seetõttu, et endale kallist inimest õnnelikuks teha. Oma õnneliku partneri nägemini pakub ka endale rõõmu ju.

Esimene kohtumine ei kattu ju alati suurte tunnete tekkmisega ning seetõttu ähmaselt meeles. Tema jaoks võib mingi muu hilisem juhtum teise tutvumise saagas eredam täht olla. Mida vanemaks saad, seda pikemat ajalugu ja rohkem kuupäevi sa endas kannad. Vanem ajalugu jääb veits tuhmimaks.

Mulle tundub, et naised lihtsalt vajavad aeg-ajalt draamat ja pisaraid, et end printsessina tunda. Kuupäevade unustamine on eriti suur maiuspala, millega saab kohe mitu seeriat "Päästa pritsess pisaramerest" ära mängida.

Mul sõbranna unsutas ära 5-nda aastapäeva, mees mitte! ET ikka juhtub,miskit suurt PÕHJUST polnudki,et miks unustas. Mees oli veidi solvunud ja sõbrannal häbi aga läks mööda ja kõik sai peetud ja oldud! Pole vaja tonti otsida!
vahest prooviks vana head ideed: räägi oma mehega. Mitte ära piidle teda silmanurgast,et noh....