Mis te veidrikud siin võrdlete mingit taburetti ja šampust teemaalgataja olukorraga. Te ei saanud vist probleemile pihta! Asi pole üldsegi selles, mis päeva tähistatakse. Kui paarike tahab, võivad nad kasvõi esimest korda porilompi astumise aastapäeva pidada. Probleem on selles, et 6 aastat on mingit ühist traditsiooni peetud, aga nüüd järsku üks pool ei pea seda enam tähtsaks ja unustab ära. See paneb mõtlema, milliseid ühiseid väärtusi äkki veel enam tähtsaks ei peeta.
Teemaalgataja tegi veel suht rahuliku lahenduse mu meelest, ega mehel polegi võimalik sellisest olukorrast täitsa puhtalt välja tulla, mühakas oled nii või naa. Aga igasugu kaartidega narrimise ja tordi näkkuloomise värki ma ei mõika väga. Naine ju teadis juba varem, et mehel plaan välja minna. Milleks kembelda, kui mees oma plaanidest räägib, siis oleks tulnud öelda, et kuule, sa unustasid ära või, et meil on tähtpäev? Mees oleks öelnud, ossa kurat, ja oleks jõudnud veel kuskilt lillekimbu hiivata ja õhtu päästetud.
Milleks selline ussitamine, et ma tean küll, et sa ei tea, aga näe, ei ütle ka, sest tahaks pärast vaadata, kuidas sa praed! Eriti nilbe on lugeda, et nägin, kuidas tal terve õhtu piinlik oli, sellest PIISAS! Mingi sado-maso paarike olete või?