mulle ei tule küll ette, et loomariigis partnerid üksteist hävitada püüaks. Emased emaseid, isased isaseid, isased poegi, ka emased poegi...seda küll. Aga et emane ja isane üksteisel kõri läbi näriksid...mh, ei tule ette. Ainult nende loomaliikide puhul, kus emane üksi poegi kasvatab, tuleb ette, et tal tuleb isasele hambaid näidata, aga seda mitte enda kaitsmiseks, vaid oma pesakonna kaitseks. Isakaru ei huvita emakaru tapmine, ta tapaks heameelega pojad. Ja tavaliselt ta pigem taandub kaitsva emakaru eest, kui et temaga kähmlusse astub.
Ürgne tung oleks ju ikkagi oma geenide edasikandja kaitsmine, mitte hävitamine...

kui on vigased geenid, siis tekib ürgne tung neid hävitada. ka emasloom võib oma pojad hävitada, kui tajub geenidefekti. jutt on siin loomastumisest, milleks võib nimetada inimestevahelist kähmlust. võibolla nõrk isane tajub, et tema järeltulijad pole elujõulised? kuid ikkagi ei maksa unustada, et inimesed on küll primaadid, kuid neile on antud mõtlemis- ja valikuvõime.

Ja kust lugupeetavad siin teavad, et loomadel pole mõtlemis ja valikuvõimet? Et inimteadlased on nii "tuvastanud", ja kuna paremat varianti pole, siis nii ongi nagu inimesed arvavad?
Linnalapse legendid. Minge elage maal natuke ja väikeste tähelepanekute peale võite märgata, et isegi sita sisse end külili viskaval lehmal on mõtlemisvõime:-) sitast enda küljes on tal lihtsalt pohhui.

Ahjaa, ahzooloog, minuteada mingid ämblikudki panevad teise poole nahka, kui kepp on tehtud..

bond, võib ju lihtsa järelduse teha - loom tapab nõrga, inimene turgutab üles. ja jutt on siin ürgsest loodusest, mitte sellest, millele inimene on juba oma käba vahele pannud. lehmad, koerad, sead ja kanad on inimese hoolealused. karud, tiigrid, hundid lõvid aga metsik loodus. ja kui inimene vahele ei sekku, talitab looduslik valik omasoodu.

Ma nii üksühest seost ei otsiks. Ega`s atavistlik lisa nibupaar nt tähenda, et see nüüd ongi piimaandmisega seotud. Pigem tahaks mõista, kust tuleb see tung teine nii vaimselt kui füüsiliselt tümaks teha.
Kui teine pool oma käitumisega "kaasa aitab", siis peale vihastamast ning sellega kaasnevat käsikähmlust lööja tõenäoliselt tunneb õudust oma teo üle ja suure tõenäosusega asjal korduda ei lase.
Kui aga vägivald kordub ja muutub jõhkraks (nagu päevakajaline raseda elukaaslase peksmise juhtum), siis miski vägivallatsejas on tugevam kui ta mõistus. Vaevalt nüüd ürgne tunnetus oma geenide vildakusest nii suur on, et paneb mehe oma geenide edasiandmise takistamiseks tegutsema. Ju see on ikka vaid jäänuk nõrgema hävitamise tungist.
Arvan, et kõik inimesed on viha tundnud. Vihase inimese mõttetegevus pole enam normaalne. Juhtub nt selline varba vastu lävepakku või külje vastu uksepiita ära lööma, näeb ta süüdlast ehitajas, mitte enda valedes liigutustes. Tobe ju taoliselt süüdistada! Ilmselt ka vägivaldseks muutuja mõttetegevus hakkab süüdlast endast väljastpoolt otsima ja kui nt raske päeva järel koju jõudev mees näeb nt pilla-palla mänguasju või muud häirivat, on kogu päeva raskuste süüdlane kohe võtta.
Väsinu ja halvatujulisena käituvad kõik inimesed tavapärasest halvemini. Väike lisa ja võib toimuda plahvatus. Kui selle tulemusel toimub sõnasõda või nõude lõhkumine, toolide loopimine vm, on halb küll, kuid pinged saavad maandatud. Kui pingete maandamiseks on vaja aga kedagi taguda, tema kallal jõhkrutseda, on asi väga halvasti. Mis teeb nii pimedaks, võtab mõistuse sootumaks, et muututakse jõhkralt vägivaldseks? Kuidas saab enda tekitaud vere nägemine veel hoogu juurde anda? Selles, ma arvan, peitub miskit atavistlikku ehk sundkäitumuslikku. Ega kanad ikka mõtle küll, kui nad hädise liigikaaslase surnuks nokivad.

Et inimene turgutab nõrga üles..oleks sellega nõus, kui kusagil kapslis elaks, kus on ainult head uudised:-)

ürgne tung hävitada nõrgemat - looduslik valik. see on sees kõigis inimestes ja ka koduloomades. mingid tegurid mõjutavad selle tungi aktiveerumist, ja ongi inimene oma algfaasis tagasi. mida muud siin olla saab kui nõrga inimese tungid.

Liikidel, kel on "relvad" suurte hammaste, küüniste ja agressiivsuse näol on välja kujunenud alluv käitumine ehk nõrgemat vastast, kes alla jääb, ei tapeta reeglina. Sedasi käivad pulmamängud isaste vahel ja territooriumi jagamine. Nn. leebetel, kes ei käitu agressiivselt ja enda kaitseks lasevad jalga pole sellist asja, sellepärast saabki üks tuvi või kana teise surnuks nokkida. Ega lihtsalt vitaalsuselt või jõult nõrgem vastane ei tähenda veel ellujäämiseks ebapiisavalt tõhusat.

Et inimene turgutab nõrga üles, on tõesti silmaklappidega inimese soovunelm, millel reaalsusega ei ole mingit pistmist.

Reaalsuses nõrk tallatakse jalge alla, kasutatakse ära.
Nõrk turgutatakse üles siis, kui on tegu oma lihase lapsega.

punapea Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ürgne tung hävitada nõrgemat - looduslik valik. se
> e on sees kõigis inimestes ja ka koduloomades. min
> gid tegurid mõjutavad selle tungi aktiveerumist, j
> a ongi inimene oma algfaasis tagasi. mida muud sii
> n olla saab kui nõrga inimese tungid.

Ürgne tung on ellu jääda ja paljuneda, mitte hävitada nõrgemaid. Mõnede nõrgemate tugevus on elada karjakesi koos ja oma shansse ellujäämiseks sedasi kasvatada. Nõrgema hävitamine käib ainult selles kontekstis, kui see on ellujäämiseks vältimatu. Igasugune hävitamine või jaht kisjate puhul on seotud riskiga vigastusteks ja sealt edasi surmaks. Isegi lõvid elavad karjas, kus isane ei ole mingi kunn, vaid emased peavad teda ühel ainsamal eesmärgil ja see ei ole karja kaitse.

nõrk inimene, kuid tugev loom tallab tõesti nõrga jalge alla. tugev inimene turgutab üles või kaitseb nõrgemat. kui lasta valla kõigil see ürgne loom (inimene on inimesele hunt - tuginedes sellele väitele), siis elaks ammu ainult tugevad loomad maamunal:D

* siia hakkab kogunema vägivaldseid tüüpe ja ma rohkem selles teemas ei osale.

Kas nt taolise ürgse tungi ja elutõdede teema arutamine kodus, kaasade keskel, võiks tekitada emases soovi küüned krabinal kuhugi sisse lüüa, kui isase vaatevinkel on pisut teine ja ehk veidi üleolevgi?
Või läheb eesti emane pigem turtsudes kuhugi sinna, kus saab mõistmist, kostub kaasarääkimist ja törts lohutuskeppi?:-)

Milline on eesti emaslooma mudel?

kui kana ei mõtleks, siis kust ta teaks, et see kitkutud tuust on eluks kõlbmatu ja ta surnuks vaja nokkida on? küllap ta seda kusagilt otsast ikka teab.
kunagi lugesin A.Hvostovi raamtust tema arutelu loodusliku valiku kohta ja seal oli toodud näiteks, kuidas juba lasteaias ja koolis algab laste kiusamine. et mis see muud on, kui mitte looduslik valik?

Täitsa Bond Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Milline on eesti
> emaslooma mudel?

Mudel selleks ongi mudel, et ei arvesta individuaalseid omapärasid ega erandlikke olukordi. Kui sa pead naisi mitte naisteks, vaid emasloomadeks, siis küsi seda mudeliasja oma ema käest või õe või vanaema. :) Millegi nimel kuhugi küünte löömist võib isegi mingil määral mõista, aga inimeselooma, kes nimetab oma abikaasat või elukaaslast "emasloomaks" ja äigab niisama igaks juhuks, sest nimetet subjekt valesti hingas - seda nagu ei võta vastu mõistus. Sama naiste suhtes, kes kasutavad verbaalset vägivalda nimetet põhjustel. Kepi teraapiline mõju on kõvasti ülehinnatud, kui sa nüüd oled keegi, kes arvab, et kepp leevendab kõik mured.

loodus Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kui kana ei mõtleks, siis kust ta teaks, et see ki
> tkutud tuust on eluks kõlbmatu ja ta surnuks vaja
> nokkida on? küllap ta seda kusagilt otsast ikka te
> ab.

Kui toidubaas on kehv ja toitu napib, siis muutub tuust mõttetuks konkurendiks, kellest pole munejat ega tibude eest hoolitsejat. Kui toitu on palju, siis antakse tuustile lihtsalt jalaga, et ei tatsuks jalus.

> kunagi lugesin A.Hvostovi raamtust tema aru
> telu loodusliku valiku kohta ja seal oli toodud nä
> iteks, kuidas juba lasteaias ja koolis algab laste
> kiusamine. et mis see muud on, kui mitte loodusli
> k valik?

Kiusamine on seotud domineerimisega, mitte niipalju loodusliku valikuga. Kuna inimestel esineb protežeerimist, siis võib hierarhia ülemisse otsa sattuda ka loodusliku valiku poolt täiesti ebasobivaid eksemplare - kes ei saa karjas hakkama, kes ei ole võimelised leidma kaaslast ja paljunema. Looduslik valik tähendabki seda, et sobimatud geenid ei paljune.

looduslik valik on inimeste hulgas tõepoolest suht kaheldava väärtusega termin....

õige tähelepanek. emased mustad lesed tavatsevad isase vahel peale paaritumist ära süüa. võib-olla eriline õrnuseavaldus mürgiämbliku arvates? emaste leskede tagakehal on punane liivakellakujuline värvilaik- väga naiselik, eks:D
sobiks ehk isegi "eesti emaslooma" mudeliks, bondu?

Täitsa Bond Kirjutas:
-------------------------------------------------------
minuteada mingid ämblikudki panevad
> teise poole nahka, kui kepp on tehtud..

Putukad söövad partnereid peale paaritumist ikka selleks, et järglaskonnale parem start anda. Ärasöödud isane on valgurikas ports ju. Suurem osa putukatest nii ei tee, imetajad ei tee niimoodi üldse.

Kivike,

Kui sa juhuslikult tunned ennast minu kommi peale emasloomana...siis minu mure see siiski pole:-)

Muide nii ongi.
Nõrk inimene tallab teise veel nõrgema jalge all pihuks ja põrmuks.
Tugev inimene nii ei tee.
Huvitav, kas nõrk ammutab veel nõrgema hävitamisest jõudu ja tunneb ennast niimoodi tugevamana või lihtsalt ei talu teist endasugust nõrka ?

Ju sa ise tead seda paremini, kui sind just see punapea lauses huvitama hakkas.


to punapea Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Muide nii ongi.
> Nõrk inimene tallab teise
> veel nõrgema jalge all pihuks ja põrmuks.

> > Tugev inimene nii ei tee.
> Huvitav, kas
> nõrk ammutab veel nõrgema hävitamisest jõudu
> ja tunneb ennast niimoodi tugevamana või li
> htsalt ei talu teist endasugust nõrka ?

Täitsa Bond Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kivike,
>
> Kui sa juhuslikult tunned ennast mi
> nu kommi peale emasloomana...siis minu mure see si
> iski pole:-)

Minu motivatsiooni suhtes oled eksiteel, aga see selleks. Inimesed, kelle jaoks teised inimesed on mudelid, mitte unikaalsed universumid, on minu jaoks pehmelt öeldes suht ebahuvitavad. Soovitaks vist kah funktsionaalset lugemisoskust arendada. :) Kui mõtled oma ema või õe või tütre peale, siis toob see sulle selle emaslooma mudeli kontseptisooni veits lähemale - see oli mu posti mõte. :) Ja sinu sugupuud esinevate "emasloomade mudelite" põlvkonnad, kes on su siia aega kandnud. Isaslooma mudeli kontsept koos?

Kahjuks elust enesest võetud tarkus.

Aga kuidas sina endast nõrgematega käitud?

eks äpumeeste jaoks ongi märg unenägu, et naised sarnaselt autodele oleks mudeliteks liigitatud, igal käsiraamat kaasas- kuidas tutvust alustada, püksi pääseda, raseduse või muude tehniliste rikete puhul valutult jalga lasta, alimentidest ja muudest kohustustest kõrvale hoiduda, sealjuures järgmiste "mudelite" silmis märtri oreooli säilitades- et oleks tilluke lootus jälle püksi pääseda:p

mehel, kes otsib ja hindab naises unikaalsust, pole kasutusjuhendit ja kastisüsteemi vaja. tema jaoks ei tundu naised mõistatusliku loomaliigina kaugelt planeedilt, kelle vajadusi ja käitumist raske mõista. sellist meest naised armastavad, ka ilma paksu rahakotita:)

kivike Kirjutas:
-------------------------------------------------------
Inimesed, kelle jaok
> s teised inimesed on mudelid, mitte unikaalsed uni
> versumid, on minu jaoks pehmelt öeldes suht ebahuv
> itavad.

Kivike,

Kindlasti on nt minus isaslooma ja eriti siis, kui asjaks läheb. Seda muidugi mitte unikaalsete universumite ja kividega, viimastega on võimalik lutsu visata ja ka selle peale ei lähe nad isiklikuks.

...

Lubage aga naerda inimlooma nõrgema jaluleaitamise üle eilse näite varal.

Austraallane, väikse tütre isa saadetakse maalt minema, sest tal pole tööd, ei ela koos lapse emaga ja võib oma last ka teiselt poolt maakera vaatamas käia. Millise mõnuga on töššakas ja rahuldamata pp@ ametnik oma loovas ja arendavas ametis teinud otsuse-see mees ei saa siin maal kepbima:-) enam ainsatki naist. Sest nii võimaldab seadus.
Sitťa selle ametnikunâru ja lapsega, kes oma isa enam ilmselt kunagi ei näe, üksikjuhtum vabariigi mõistes ei vääri kirikukellasid. Lapsele jääb ju valik. Piiramatu hulk mutte, kes une pealt, kõrgele tõstetud kulmudega, on valmis vanduma, et see mees poleks nagunii olnud ei hea isa ega mehe eeskuju. Lisaks võimalus armuda oma psühholoogi ja mõnda reklaami, mis kinnitab, et iga ostu järel algab uus elu.
Ka minul oli valik, võimalus valida selle loo kommentaatorite vahel, kes veel kord päästavad meie vabariigi:-)

Täitsa Bond Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kivike,
>
> Kindlasti on nt minus isaslooma ja
> eriti siis, kui asjaks läheb.

Kui sa nii ütled. :) Räägi seda kellelegi, keda see huvitab. :)

> Millise mõnuga on töššakas ja
> rahuldamata pp@ ametnik oma loovas ja arendavas a
> metis teinud otsuse-see mees ei saa siin maal kepb
> ima:-) enam ainsatki naist. Sest nii võimaldab sea
> dus.

Seda rääkis sulle see nimetet ametnik või lapse isa või lapse ema? Või see sinu mahlakas fantaasia?

Kivike,

Mind ka ei huvita. Järgmine küssa palun!

Tänan pakkumast, küsimusi pole. :)

Aitäh andmast. Virtuaalkeretäie eest.

Mis tunne oli lüües?