ei liha eil kala Kirjutas:
-----------------------------------------------------
> keskealine ajab taga neitsilikku suhet, hirww.
> parem tunnusta ennast, et kebens täitsa aut polnud
> . sihuke 3- sex pani sind ootelistile, kui mees pa
> rasjagu kuival, tuleb sulle "sõbrakohtingule". tee
> te vanainimeste asja, jääte sõpradeks edasi - järg
> mise korrani.
Sinu aus kommentaar on huvitav, sest oled ilmselt elu ja inimesi näinud (vist mees). Täpsustan igaks juhuks, kas saan Su vastusest õigesti aru, et kui ma mehele naisena üldse ei meeldiks või kui seks ei oleks mehe arvates üldse klappinud, siis oleks mees hoopis julmemalt kohe ära lõpetanud või, ilma nn. ootelistita.
Eelmisele ja teistele seda, et suhtes kellegagi mees täitsa kindlasti ei ole, sellest sai mehe kodus kohe aru, et see on ehe poissmehekorter, naise kätt seal kuskil mängus ei olnud. Mees elab seal kindlasti üksi. Kuid ma ei välista üldse, et tal on veel selliseid ootel naiskontakte, mis siis et mees ise ütles, et tema stiil on üks partner korraga. Mees on paar aastat tagasi lahutanud, võimalik et ta pole sellest siiani üle saanud. Kuid igal juhul ei taha see mees mitte mingit suhet. Me rääkisime sellest. Ta ütles et ta ei taha suhet mitte minuga, vaid üldse mitte kellegagi. Täpsustas veel, et lähitulevikus ta ennast kindlasti kellegagi siduda ei taha. Samas sai mees meie omavahelise suhtlemise käigus aru, et mina otsin potensiaalset suhet ja kooselu.
Ma ju ütlesin teile, et küsisin temalt otse, et kuidas tema täpselt seda sõbraks olemist ette kujutab, ta ei osanud vastata. Valel hetkel küsisin tegelikult, ta oli siis väsinud ja ei viitsinud arutada.
Mõistusega võttes saan ma kõigest aru, et mees tahab olla vaba ja tegeleda vabadel nädalavahetustel oma hobidega. Kuid asi millest ma aru ei saa, miks oli siis üldse vaja mind veel üles otsida. Ta ise tahtis tulla naisepäeval mulle külla. Milleks tulla ja tuua lilli ja siis mõni hetk hiljem lausuda sõnad, mis haiget teevad. Mees pidi seda ette teadma, et selline avaldus on mulle valus kuulata. Tema põhjendus oli, et ta ei taha, et mina rohkem haiget saaksin kui ta mulle juba teinud on. Et ta ei taha et ma ilmaasjata loodaksin. Minu meelest oleks valutum olnud, kui ta oleks lihtsalt ära kadunud, üldse mitte ühendust võtnud. See on minu arvamus, kuid minu meelest oli selline lühikese ajahetke jooksul näkku öeldud karm tõde palju valusam taluda kui oleks olnud see ärakadumisest tingitud päev päeva järel tasahilju pärale jõudev tõde, et meie vahel on kõik läbi. Huvitav kumba varianti oleksite teie eelistanud?