aastat kooselu (abielu), vahepealsete puhkuse-järelemõtlemiste aastatega.
Kolme kohta kokkugi "hõbepulmi" ei tulnud.
Kakelnud ei ole, lahutused olid valusad küll, aga paratamatud. Ma ei arva, et see õige oli nende hulgas, ka ei arva, et teda pole olemaski maailmas, siiski...
Iga lõpp jätab oma jälje ja oma õpetused-kogemused, mina nendest "üle" ei saa, kuipalju ka mõistus teab, et mehed pole sarnased, vead pole samad, kahtlustav uss hinges enam ei usu.
Ükski pole olnud vägivaldne ega joodik, ka mitte liiderlik, kuid ilmselt on mu latt liig kõrgel.
Üksinda elamine on HAIGUS, enam ei talu teist inimest tahtmas omi tahtmisi ja nõudmas oma nõudmisi.
Olen veendunud, et keegi võib külas käia, mina võin külas käia, koos võib käia reisil-metsas-mererannas, aga koos elama ei pea. Ka nii saab olla rõõmus ja nautida täiega oma koju jõudmist.