Seebikate vaatamine?! Kui meil lapsed väiksed olid, meil polnud telekatki, teleka ostsime alles 8 aastat tagasi, kui uude majja kolisime, aga selleks ajaks olid lapsed 13 ja 8 aastat vanad. Jah, muidugi ma nüüd vaatan telekat, aga mitte seebikaid, ma ei kannata neid kas või sellepärast vaadata, et seal loetakse tekst peale, kõige vastikum asi, mis olla saab.
Ma ei taha kellegagi pläkutada päevad läbi, mind ei huvita selline asi absoluutselt. Viimased 8 aastat elame Tallinnast kaugemal ja mulle meeldib see rahu ja teadmine, et keegi ei saja "möödaminnes" sisse, nagu linnas elades ikka vahel juhtus.
Enesearengut? Ei, muidugi ei ole, ma olen täpselt samal tasemel ajudeta kanaema nagu 25 aastat tagasi, loll ja kirjaoskamatu. Aga võin endale seda lubada, et olen loll ja kirjaoskamatu, ma nimelt suisa naudin seda, et ma nii loll olen, siis pole kellelgi ka minu suhtes mingeid ootusi. Hea lihtne on elada, kõik teavadki, et see on üks loll ajudeta kodukana, pole muret, et pean seltskonnas kellegi teisena paistma.