Feministi nurgake
Brüsseli terrorirünnakud
arutaks 22. märts 2016, kl 20.17 |
Karl.Marx.jun 22. märts 2016, kl 21.12 |
Minu arust on see poolikute asjaajamiste tulemus. Igale poole topitakse oma nina demokratiseerimise tähe all. Demokraatia on rahva võim. Ja nüüd suurriigid viivad OMA rahva võimu väiksematele, loovad mingisuguse nimetu sasipuntra, ja nähes, et sellest midagi head ei tule, pakivad oma asjad ja lahkuvad. Ainult, et need, kes enne olid võimul,suruti alla. Kuid vara ja vahendid jäid ikka allasurututele - nagu rikas ori kerjusest peremehe, kes ei tea oma harimatuse tõttu maast ega ilmast ja ei oska ilma kamandajata oma elukesega kuidagi edasi minna, käes. Kõik toimus kahtlemata koos inimohvritega. Endiste ülikute uus tõus andis juba põhjuse kättemaksuks. Moodustati usupõhine armee ja moodustati ka vastav agentide võrgustik.
P. 22. märts 2016, kl 22.33 |
Karl.Marx.jun 22. märts 2016, kl 23.12 |
Loomulikult ei ole lihtne. Sellisteks agentideks sobivad hästi igasugused psühhopaadid ja muud elu heidikud: narkomaanid, ebaõiglase kohtlemise tõttu tasakaalu kaotanud inimesed, ainult raha peale väljas olev element. Nendega on hea manipuleerida, sest tellijatel Lähis- Idas raha jätkub ja värbamine on suht lihtne. Väga hästi sobivad informaatoriteks. Pole pelgu, et nad just oma nahavärviga üldsusest eralduks ja selliste vastu üldsusel huvi puudub - las toimetavad oma urgastes.
Ülla-ülla 23. märts 2016, kl 09.59 |
Terrorirünnakud ei ole paratamatus.
Õigemini, praegustes tingimustes on nad nüüd tõesti juba paratamatus, tingimusi oleks tulnud muuta varem.
Niikaua, kui seal Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika maades diktatuur või midagi selletaolist oli, püsis see jama seal kohapeal.
Aga demokraatiaga maailmaosal oli vaja sinna oma demokraatiat viia - taipamata, et nende ühiskond on alles sellisel arenguastmel, kuhu see mitte veel ei sobi.
Noh, viidi see demokraatia sinna jõuga kohale ja vägistati neile peale, tulemused on näha . . . tulemusena ongi terrorirünnakud paratamatuseks saanud.
Lihtsalt tuleb tunnistada, et ka ühiskonna arenguseadused on sama mõjusad kui muud loodusseadused ja neid nii lihtsalt palja tahtmisega ümber ei lükka. Igal ühiskonnal tuleb lasta areneda talle vastuvõetavas tempos. Nii nagu Nõukogude Liidus ei õnnestunud kommunismi tekitada, mii ka ei õnnestu verise fanaatilise islami sisse demokraatiat tekitada. Islami tingimustes on ainus võimalus Islamiriik ja sinna nad pürivad. Ja meie oma demokraatiaga oleme lihtsalt jalus.
Õigemini, praegustes tingimustes on nad nüüd tõesti juba paratamatus, tingimusi oleks tulnud muuta varem.
Niikaua, kui seal Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika maades diktatuur või midagi selletaolist oli, püsis see jama seal kohapeal.
Aga demokraatiaga maailmaosal oli vaja sinna oma demokraatiat viia - taipamata, et nende ühiskond on alles sellisel arenguastmel, kuhu see mitte veel ei sobi.
Noh, viidi see demokraatia sinna jõuga kohale ja vägistati neile peale, tulemused on näha . . . tulemusena ongi terrorirünnakud paratamatuseks saanud.
Lihtsalt tuleb tunnistada, et ka ühiskonna arenguseadused on sama mõjusad kui muud loodusseadused ja neid nii lihtsalt palja tahtmisega ümber ei lükka. Igal ühiskonnal tuleb lasta areneda talle vastuvõetavas tempos. Nii nagu Nõukogude Liidus ei õnnestunud kommunismi tekitada, mii ka ei õnnestu verise fanaatilise islami sisse demokraatiat tekitada. Islami tingimustes on ainus võimalus Islamiriik ja sinna nad pürivad. Ja meie oma demokraatiaga oleme lihtsalt jalus.
eks 23. märts 2016, kl 14.55 |
Jah, Araabia kevade õitest on nüüd viljad saanud.
Islami kalendri kohaselt on neil vist aasta 1400...millegagi.
Ja arusaamad tunduvad samas ajas olevat.
Euroopa on täis inimesi, kelle arvates on neid ebaõiglaselt koheldud. Et siis vähe antud.
Aga ainult moslemid tavatsevad sellele pommivööga reageerida. See on küll paratamatu.
Gaddafi suutis piiri kinni hoida.
Islami kalendri kohaselt on neil vist aasta 1400...millegagi.
Ja arusaamad tunduvad samas ajas olevat.
Euroopa on täis inimesi, kelle arvates on neid ebaõiglaselt koheldud. Et siis vähe antud.
Aga ainult moslemid tavatsevad sellele pommivööga reageerida. See on küll paratamatu.
Gaddafi suutis piiri kinni hoida.
Karl.Marx.jun 25. märts 2016, kl 21.42 |
Ma ei saa aru, kas teemaalgataja on ka arutlusest osa võtnud või on ta vaid meelsuse uurija.
Mulle tuli meelde ühest loodusfilmist üks seik, iseenesest naljakas, kuid kui vähe süüvida sellesse, on lugu tegelikult ühele poolele traagiline.
Nimelt teatud liiki ämblikel on kosjad nii seatud, et isane minnes emasele kosja võtab kaasa ka kingituse. Pärast pulmi sööb emane isase vastu selle tahtmist ära. Mõnikord õnnestub isasel põgeneda ja vahel ka kingitus kaasa haarata, jättes emase pika ninaga.
Sama on selle demokraatia edasi- tagasi transportimisega.
Gaddafi suhtes olen sama meelt: oli, kes ta oli- Vahemere hoidis mees puhta ja vastupidiselt üldisele arvamusele arvan, et diktaatoreid on siiski vaja tasakaaluks.
Kõik ei saa olla ka samal meelel demokraatiast. Praegune olukord Euroopas on seda ilmekalt näidanud.
Ja ka meie tillukene Eesti. Nüüdseks on seda demokraatiat arendatud pea kakskümmend viis aastat ja ikka oleme mingisugusel umb- või kõrvalteel. Ja ma ei näe ka lahendust, sest pole, kes juhiks ja seetõttu pole varsti, keda juhtida.
Mulle tuli meelde ühest loodusfilmist üks seik, iseenesest naljakas, kuid kui vähe süüvida sellesse, on lugu tegelikult ühele poolele traagiline.
Nimelt teatud liiki ämblikel on kosjad nii seatud, et isane minnes emasele kosja võtab kaasa ka kingituse. Pärast pulmi sööb emane isase vastu selle tahtmist ära. Mõnikord õnnestub isasel põgeneda ja vahel ka kingitus kaasa haarata, jättes emase pika ninaga.
Sama on selle demokraatia edasi- tagasi transportimisega.
Gaddafi suhtes olen sama meelt: oli, kes ta oli- Vahemere hoidis mees puhta ja vastupidiselt üldisele arvamusele arvan, et diktaatoreid on siiski vaja tasakaaluks.
Kõik ei saa olla ka samal meelel demokraatiast. Praegune olukord Euroopas on seda ilmekalt näidanud.
Ja ka meie tillukene Eesti. Nüüdseks on seda demokraatiat arendatud pea kakskümmend viis aastat ja ikka oleme mingisugusel umb- või kõrvalteel. Ja ma ei näe ka lahendust, sest pole, kes juhiks ja seetõttu pole varsti, keda juhtida.
hj 27. märts 2016, kl 11.52 |
Ah pole mõtet ainult poliitikuid süüdistada. Kui nad kruvid karmid kinni keeraks, siis on kohe Euroopa tänavatel protestimas massidena haletsejaid, kes nõuavad pagulaste sisselaskmist ja blaablaa inimõigusi neile. Welcome karjujate eesotsas etnilised rootslased, prantslased ja belglased jne.
Karl.Marx.jun 27. märts 2016, kl 22.31 |
to hj 31. märts 2016, kl 13.53 |
Jah, aga nemad on juba mitmekümne aasta pikkuse ajapesu ohvrid. täpselt nagu ma õde, puhas eestlane, rääiks, et kui NL langes, oli ikka väga raske leppida sellega, mida oli talle aastaid öeldud ja õpetatud. Ning selgus, et kõik see on vale. Vot nii toimibki ajupesu, eriti kui seda alustatakse juba lasteaiast peale.
Demokraatiat ei tasu iseensest süüdistada, nagu Churchill ütles, demokraatia pole hea valitsusvorm, aga parim mida me team- see aga kehtib lääne kohta.
Totaalselt nõustun selle kommentaariga, et need piirkonnad pole valmis demokraatiaks, sest mitte mingil juhul pole nö kaotaja pool nõus leppima, et teine pool sai enamuse aka Egiptus ja sõjavägi võttis lõpuks võimu. Demokraatia saab toimida vaid haritud sekulaarses ühiskonnas. Kui ühiskond neile tingimustele ei vasta on sellele ühiskonnale ja tervele maailmale vähemalt ühte tingimust esindav valitseja parem- seega ilmalik diktatuur neile riikidele.
Demokraatiat ei tasu iseensest süüdistada, nagu Churchill ütles, demokraatia pole hea valitsusvorm, aga parim mida me team- see aga kehtib lääne kohta.
Totaalselt nõustun selle kommentaariga, et need piirkonnad pole valmis demokraatiaks, sest mitte mingil juhul pole nö kaotaja pool nõus leppima, et teine pool sai enamuse aka Egiptus ja sõjavägi võttis lõpuks võimu. Demokraatia saab toimida vaid haritud sekulaarses ühiskonnas. Kui ühiskond neile tingimustele ei vasta on sellele ühiskonnale ja tervele maailmale vähemalt ühte tingimust esindav valitseja parem- seega ilmalik diktatuur neile riikidele.
Karl.Marx.jun 02. aprill 2016, kl 18.24 |
tarkuseteri 02. aprill 2016, kl 20.03 |
Karl.Marx.jun Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Leidsin: riigile, kus seadust austatakse, on demok
> raatia pahim riigivorm, kuid, kus seadust ei austa
> ta, on demokraatia kõige sobivam.
>
> Platon.
Siia üks tarkusetera veel juurde:
"Tolerantsus ja apaatia on sureva ühiskonna viimased märgid"
ARISTOTELES
-------------------------------------------------------
> Leidsin: riigile, kus seadust austatakse, on demok
> raatia pahim riigivorm, kuid, kus seadust ei austa
> ta, on demokraatia kõige sobivam.
>
> Platon.
Siia üks tarkusetera veel juurde:
"Tolerantsus ja apaatia on sureva ühiskonna viimased märgid"
ARISTOTELES
jaa 03. aprill 2016, kl 01.15 |
meie 03. aprill 2016, kl 01.18 |
noo 03. aprill 2016, kl 01.20 |
kuigi 03. aprill 2016, kl 01.21 |
pealegi 03. aprill 2016, kl 01.22 |
eesmärig 03. aprill 2016, kl 01.24 |
"utoopiad" 03. aprill 2016, kl 01.47 |
ilmselt tuleks 03. aprill 2016, kl 01.49 |
khmm 03. aprill 2016, kl 01.57 |
see maa 03. aprill 2016, kl 01.58 |
Karl.Marx.jun 03. aprill 2016, kl 02.24 |
õudne 03. aprill 2016, kl 13.55 |
väli' 03. aprill 2016, kl 14.56 |
uye 04. aprill 2016, kl 18.49 |
Ülla-ülla 06. aprill 2016, kl 10.55 |
Demokraatiast veel, kui jutt juba sellele läks:
Nagu siin eespool öeldi, meie demokraatia pole enam see päris demokraatia, millisena ta kunagi vanas Roomas mõeldud oli. Meie demokraatia on poliitikute huvides kavalate seadustega ära nuditud.
Võtame kasvõi ühe detaili demokraatiast, nimelt valimised:
Esimene näide - meie võime ju minna ja valida rahvasaadikut X, ja see X võib saada oma parteis kõige rohkem hääli, aga partei tõstab need hääled supsti! sellele, kellele ise tahab, ja riigikogusse läheb see teine. Ettekäändeks on partei pealiku või tagatoa poolt kehtestatud "valimisnimekiri", kus see teine eesotsas. Rahva tahe siin ei loe.
Teine näide - presidendi valimine - no näete, teda me ju ise ei valigi.
Kolmas näide - peibutuspardid. Nimekiri on täis isikuid, kellel pole vähimatki kavatsust oma senist töökohta jätta ja riigikogusse tööle minna, aga kandideerib nii kuidas jaksab, et oma parteile hääli tuua. Ja kui valituks osutub, lükkabki ette kellegi teise - milline lehmakauplemine meil näiteks eurosaadikutega käib!
Neljas näide - e-valimised. Mina kui IT-kas võin kinnitada, et ei ole olemas tarkvara, mida ei saaks murda. IT-katel on ütelus, et kõiki koode, mida inimene on kirjutanud, suudab inimene ka häkkida. Jah, näiteks pangaprogrammid tunduvad enam-vähem kindlana - aga seda ainult tunduvad, sest teie ei tea, mis seal tegelikult toimub. Klientide jaoks silutakse sellised apsakad ära ja avalikkuse ette neid probleeme ei räägita, sest on vaja jätta usaldusväärset muljet.
Lisaks pole olemas tarkvara, kuhu ei saaks hea tahtmise korral "tagaust" jätta. Ja kuna teame, kelle tellimusel see tarkvara tehti, siis ka teame, kelle jaoks see "tagauks" ilmselt ligipääsetav on.
Ja nii võib kõik meie kohaliku demokraatia avaldumisvormid ükshaaval läbi kammida ja leida sealt detaile, mis üheskoos demokraatia olemuse jokilt kihva keeravad.
Neile seal lõunamaal aga ei sobi ei see algne demokraatia ega ka se meie variant - neile sobiks Kõva Käsi nagu Venemaal. (Teame ju, et ka Venemaal on see muu riigiaparaat ainult kaunistuseks ja Putini käskude täitmiseks, mingile parlamentaarsele korrale see olukord seal ei sarnane. Ja elavad ära suhteliselt rahulolevalt.)
Nendel on etteotsa vaja ühte inimest, keda kardetaks ja austataks ja kel oleks piisav võimuaparaat, et ülejäänud sõdimiskatsed alla suruda. Mitte parim lahendus kohalike elanike jaoks, aga kindlasti üks parematest.
Küll nad ise arenedes parimate lahendusteni jõuavad.
Nagu siin eespool öeldi, meie demokraatia pole enam see päris demokraatia, millisena ta kunagi vanas Roomas mõeldud oli. Meie demokraatia on poliitikute huvides kavalate seadustega ära nuditud.
Võtame kasvõi ühe detaili demokraatiast, nimelt valimised:
Esimene näide - meie võime ju minna ja valida rahvasaadikut X, ja see X võib saada oma parteis kõige rohkem hääli, aga partei tõstab need hääled supsti! sellele, kellele ise tahab, ja riigikogusse läheb see teine. Ettekäändeks on partei pealiku või tagatoa poolt kehtestatud "valimisnimekiri", kus see teine eesotsas. Rahva tahe siin ei loe.
Teine näide - presidendi valimine - no näete, teda me ju ise ei valigi.
Kolmas näide - peibutuspardid. Nimekiri on täis isikuid, kellel pole vähimatki kavatsust oma senist töökohta jätta ja riigikogusse tööle minna, aga kandideerib nii kuidas jaksab, et oma parteile hääli tuua. Ja kui valituks osutub, lükkabki ette kellegi teise - milline lehmakauplemine meil näiteks eurosaadikutega käib!
Neljas näide - e-valimised. Mina kui IT-kas võin kinnitada, et ei ole olemas tarkvara, mida ei saaks murda. IT-katel on ütelus, et kõiki koode, mida inimene on kirjutanud, suudab inimene ka häkkida. Jah, näiteks pangaprogrammid tunduvad enam-vähem kindlana - aga seda ainult tunduvad, sest teie ei tea, mis seal tegelikult toimub. Klientide jaoks silutakse sellised apsakad ära ja avalikkuse ette neid probleeme ei räägita, sest on vaja jätta usaldusväärset muljet.
Lisaks pole olemas tarkvara, kuhu ei saaks hea tahtmise korral "tagaust" jätta. Ja kuna teame, kelle tellimusel see tarkvara tehti, siis ka teame, kelle jaoks see "tagauks" ilmselt ligipääsetav on.
Ja nii võib kõik meie kohaliku demokraatia avaldumisvormid ükshaaval läbi kammida ja leida sealt detaile, mis üheskoos demokraatia olemuse jokilt kihva keeravad.
Neile seal lõunamaal aga ei sobi ei see algne demokraatia ega ka se meie variant - neile sobiks Kõva Käsi nagu Venemaal. (Teame ju, et ka Venemaal on see muu riigiaparaat ainult kaunistuseks ja Putini käskude täitmiseks, mingile parlamentaarsele korrale see olukord seal ei sarnane. Ja elavad ära suhteliselt rahulolevalt.)
Nendel on etteotsa vaja ühte inimest, keda kardetaks ja austataks ja kel oleks piisav võimuaparaat, et ülejäänud sõdimiskatsed alla suruda. Mitte parim lahendus kohalike elanike jaoks, aga kindlasti üks parematest.
Küll nad ise arenedes parimate lahendusteni jõuavad.
Karl.Marx.jun 06. aprill 2016, kl 19.12 |
Lisa postitus