Lugedes teemasid, kus internetis suhtlejaid imelikuks peetakse, avastasin, et mul on just vastupidine kogemus. Olen armunud ainult inimestesse, kellega olen tutvunud kas internetis või muidu tean, aga distantsi pärast suhtleme netis või olen vahepeal välismaal käinud ja siis seetõttu.
Ma ei räägi isegi suurest armumisest, vaid veidike sissevõetud olemisest.

Ilmselt juhtub see niimoodi, sest mul läheb tohutult aega, et keegi meeldima hakkaks ja internetivestlus võimaldab järele mõelda, teise inimesega harjuda, sest kestab üle päevade, nädalate või kuude. Tänapäevase elutempo juures toimuv tutvumine jätab mind täiesti külmaks, näiteks see, kui väljas käies keegi muidu meeldiv, tore ja atraktiivne juurde tuleb.

Esimest korda kohtudes on iga inimene mulle kontvõõras ja ükskõik kui hästi läbi saame, ei teki mul tunnet teda suudelda või isegi ei tunne end tema seltskonnas mugavalt. Koolis ja tööl läheb mul alati kuid, et kedagi enam-vähem sõbraks hakkaks pidama ja end tema seltskonnas hästi tunneks.

Ma olen isegi armunud olnud trollidesse, kel on muidu terav mõtlemine ja kes ei trolli narrimiseks, ning oponentidesse, kelle pilti pole näinud, kas facebookis või mujal internetikogukondades. Aga mitte kunagi klubis, baaris, peol või sõbra kaudu kohatud inimesse, keda teist korda isegi näha ei taha, sest esimese korraga puudub igasugune arvamus. Inimesed on lihtsalt viisakad ja kenad, aga see on ka kõik. Päris elus näeb vähe iseloomujooni, mis inimest defineerivad ja räägitakse võimalikult tavalist juttu, et paljudele meeldida. Mind tõmbavad aga rohkem ekstreemsused ja tugevad vaated, kuigi muidugi mitte igasugused.

Kõige selle juures ei ole ma kole, ebapopulaarne, paks vms. Isegi tekib liiga palju olukordi, kus mehed tahavad kohe seksida, internetis räägitakse normaalsemalt, kui just tissipilti profiilikaks ei pane.

Päris elus oleks minu jaoks ainus kohtumisvõimalus kool, töö või huviring, kus näeks kedagi kümneid kordi ja alles siis tekiks side. Internetis tutvumise all pean silmas ikkagi reaalselt vestlust, isegi vaidlemist, mitte aga Tinderi moodi chatti, kus räägitakse seksist või välimusest, et kohe kokku saada.

Kas keegi tunneb end samamoodi?

ei

Tudruk .. Liii ;)

Ehk teisisonu, Sa no. "armud" oma vestluspartnerisse pimesi, teadmata & tundmata oma vestluspartnerit ja tema toelisi tundeid ja plaane Sinuga ja Sinu suhtes ...

Sa oled ikki toeline "naljanina" ;)

Tohib kusida, palju Sul neid "armumisi" siis paevas, nadalas ja kuus ette tuleb ?

Too much love .. in internet ;)

Anna andeks, aga jatad sutsu "naiivitari" mulje ..

Tosi, ka esmakohtingul ja ka teisel ega ka kolmandal kohtingul ei pruugi inimesed veel teineteise plaane teada - plaane teineteise suhtes - kas need on head voi siis mitte nii siirad.

Mulle meeldivad ikki paris inimesed ja paris tunded ;)

www.youtube.com/watch?v=SwL9vOBxeXY

Ilusat Sull koos ilusate tunnetega ;)

Mulle just meeldivad rohkem fantaasiad, mitte argipäevasus, higised kehad, tavalisus. Meeldib mõistus, mõtteviis, filosoofia, reaktsioonid jms, argipäevasus jätab külmaks.

Asi polegi kellegi plaanide tundmises, vaid 1-2kordsel kohtumisel ei teki mul kellegi suhtes üldsegi mingit arvamust. Internetis saad läbi aja suhelda, mitte ainult 1 päev. Väga palju ei teki, ehk korra paari aasta jooksul. Aga kõik need on sellised, et olen inimesega juba kuid suhelnud või sama netikeskkonda kasutanud. Päris elus on mulle ainult 2 inimest meeldinud, mõlemaga puutusin kokku ülikoolis ja teadsime üksteist möödaminnes juba aasta ning enamasti suhtlesime interneti teel, aga selleks ajaks, kui mulle nad meeldima hakkasid, oli neil juba ammu keegi teine. Mul läheb lihtsalt paar aastat vähemalt aega.

St paar aastat peaks enne kirjutama ja kirjutama ja kirjutama???? Tule taevas appi, milliseid friike leidub ja mida kõike saaks teha nende sytitamiseks..

"Päris elus on mulle ainult 2 inimest meeldinud, mõlemaga puutusin kokku ülikoolis ja teadsime üksteist möödaminnes juba aasta ning enamasti suhtlesime interneti teel, aga selleks ajaks, kui mulle nad meeldima hakkasid, oli neil juba ammu keegi teine"

Kui keegi leiutab vanatydrukuks jäämise valemit, siis asjata, selle vastu ei saa miski valem:DD

Mul pole kiiret kaaslase leidmisega ja üksi jäämine ei oleks samuti maailma lõpp.
Lihtsalt sellest ei saa aru, kuidas 1 kord kuskil peol kohtudes üldse keegi nii paljugi meeldida saab, et tahaks veel kohtuda. Mul puudub igasugune arvamus ja ei ole huvi ja kõik, lihtsalt uuesti kohtumine oleks nagu töökohustus. Ainult koolis ja tööl või mõnes huviringis on võimalik inimest nii palju näha, et tema isiksuse vastu huvi tekkima hakkaks. Või internetis, sest suhtlen palju netis.
Nende 2 inimese puhul ei mõtlegi aastapikkust aktiivset suhtlust, vaid üks käis minuga samas loengutes, enne jõulupidu ei juhtunudki eriti suhtlema, aga ikkagi teadsin enam-vähem, mis teda huvitab, aga alles sel ajal olin temast pildi kokku pannud. Et miks ta seda õpib, mida ühest või teisest asjast arvab, kuidas suhtleb jne. Teisega tutvusin ühes aktivistide klubis, kogu aeg polnud kohal ja huvi tekkis ka selle alusel, mida ta rääkis. Klubis kohtudes poleks kummagi vastu huvi tundnud, sest seal aetakse tavaliselt suvalist möla. Nad on mõlemad kenad ja näitasid minu suhtes aktiivsust üles, aga see oli mõlema puhul liiga vara ja sel ajal rohkem ei meeldinud kui sõbrana. Isegi vastumeelne oli, kui pealetükkivana nad käitusid. Umbes nii 1-1.5 aasta pärast hakkas alles huvi tekkima, aga siis olid mõlemad juba kellegi kolmanda või neljandaga koos. Aga nad on väga suured erandid üle 10 aasta, nii et midagi sellist juhtub väga harva. Esimene kord polnud ma lihtsalt ka valmis, sest olin liiga noor ja lapsik.

Oki, siis ma usun, et moistan Sind ..

Jap, nii ongi - kohtudes inimesega koigest paar korda - toesti .. ei pruugigi mingit tunnet ega emotsiooni tekkida .. arvamusest raakimata .. Oeldakse juu, et tekiks mingi arvamus, tuleb koos mingi puuda jagu soola ara suua ..

Suheldes "pimesi" netis vooraga .. utleks, et nii ja naa.
Tunne voib juu hea olla .. aga lopuks Sa tahad varem voi hiljem selle (oma) vestluspartneriga kohtuda .. eksjuu ;)

Ja siis voib haiget saada .. selles mottes on internetisuhtlus sutsu "ohtlik" ...

Ma muudan oma no. "vaateid" Sinu suhtes, kui utled, et suhtled netis inimestega, keda tunned voi siis tead .. voi vahemalt oled nainud oma vestluspartneri pilti ..

(mina "jahun" siin vabsee taiesti vohivoorastega suhtlemisest) :)

Aga tosi ta on - ka taiseti vohivooraga suheldes via internet - mingi ettekujutus juu tekib temastki ..

Uhh .. kell juba 12.39 .. sry, aga ma lahen nuud tuttu ;)

www.youtube.com/watch?v=FBAS-ffLYr8

Head ood Stockist !

Päris hea lugu, aitäh, pole midagi nii naljakat internetist tykil ajal lugenud:)

Need 2 päris elus kohatud inimest olid sellised, kellega suhtlesin peamiselt internetis, sest ühel korral ei elanud samas linnas ja teisel läksin välismaale vahetusüliõpilaseks.
Ülejäänud on ikka täiesti võõrad, pilti just pigem ei taha vaadata, sest mehed piltidel pole üldiselt ilusad või ei teki sama tunnet, mis päris elus. Nende 2 puhul samamoodi väldin otsa vaatamist ja pilte. Ütleks, et meeldib iseloom, aga tegelikult siiski mitte ainult - olen ka seksuaalselt huvitatud, hormoonid möllavad. Aga otsa vaadata sel ajal ei taha. Hiljem, kui enam ligitõmmet pole, siis vaatan küll, et kas on ilus, aga siis on juba puhtalt neutraalne suhtumine, umbes nagu vaataks lille või maastikku.

Las ma pakun, sa oled aspie?:) Aga sellest pole midagi, inimesed ongi erinevad...Neurotüüpilistel tuleb see harjumise protsess peale armumist, sul on lihtsalt vastupidi:)

Mis teema see üldse on? Sellist inimest pole ju olemas. Armuda saab nii et tead ja tunned inimest päriselt ja kirjutades netis ka. Kui üks pool jätkuvalt eitab millegi võimalikkust siis ei soovigi enam peale pressidagi. See peaks arusaadav olema. Ei suhtle sest ei soovi tunnete kasvamist.

Lii pole kohanud veel seda õiget, kellesse armuda saaks ja kes teda armastaks. Kui kohtad õiget meest, siis ei teki selliseid kahtlusi ja ebamäärasusi. Paistab, et vaimne sisu inimeses on sinu jaoks tähtsam kui välimine. Sestap võtabki aega, et leida sarnane või sarnaste huvidega inimene enda kõrvale. Ära muretse, suhtle edasi, läheb veidi aega ja täituvad ka Sinu unistused.

Kas pole mitte nii, et armuda saab tervikusse: mõtetesse, käitumisse, olekusse, naljasoonde, välimusse.

jaa, ma just armusin ühte tulnukasse teisest galaktikast keda vist olemaski pole.

Kuram jah sellise variandiga jõuaks vist tõesti lõpuks selleni, et yldse pole vahet milline teine välja näeb. Kirjutad ja kirjutad, teine teab sust rohkem kui isegi, oled avatud ja lahti rullitud ning siis on juba jumala ykskõik millise vana vaala möllavaid hormoone rahuldama hakata. Ainuke viga, et toosama kallim on ju harjunud kirjutama ja teistes onkima ning ta peab saama seda jätkata, muidu läheb hulluks. Milline usaldus, harmoonia ja suurepärane sobivus, milles mehel ei ole alust kahelda:)

mina olen armunud makaaki...lihtsalt ei suuda tema võluvate postitusteta elada. kujutlen, milline ta välja näeb, mida sööb ja mida teeb. kujutlen ta näoilmet kui ta kirjutab alust ja sidist. raske on olla armunud.

Aga katsu taga kirjavahetusse astuda. Ehk on aastateks uudsust ja põnevust, seni avamata kaunis elu lehekylg.

Keiser ei suuda "troonilt" maha astuda ja minna inimese juurde rääkima? Ilmselt polegi plaanis. Alust võib aru saada, tal töö selline, et peabki jääma siia kirjutama:)

Poleks arvanudki, et selline võimalus ka tööna võiks olla. Oleks vist raske töö, kui siia peab raha eest kirjutama:)
Lugeda inimestest, nende mõtetest on vahelduseks huvitav ja vahel saab ka juurde provotseeritud.

No näed, siis on sama huvi:)

Ka seda on juhtunud, aga väikesena, kui unistasin rohkem.


mis teine variant on Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> jaa, ma just armusin ühte tulnukasse teisest galak
> tikast keda vist olemaski pole.

Kusjuures, välimus ja armumine ongi minu jaoks täiesti erinevad asjad. Pigem väldin otsa vaatamist ja ilu põhjal küll ei armu. Kui internetijutu alusel keegi meeldib, siis isegi pole vahet, milline ta välja näeb, sest seostan meeldivad tunded just temale omapärase välimusega. Seetõttu pole mul kunagi olnud tüüpi, keda eelistaks.

Alu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kuram jah sellise variandiga jõuaks vist tõesti lõ
> puks selleni, et yldse pole vahet milline teine vä
> lja näeb. Kirjutad ja kirjutad, teine teab sust ro
> hkem kui isegi, oled avatud ja lahti rullitud ning
> siis on juba jumala ykskõik millise vana vaala mö
> llavaid hormoone rahuldama hakata. Ainuke viga, et
> toosama kallim on ju harjunud kirjutama ja teiste
> s onkima ning ta peab saama seda jätkata, muidu lä
> heb hulluks. Milline usaldus, harmoonia ja suurepä
> rane sobivus, milles mehel ei ole alust kahelda:)

Mis eitamisest sa räägid? Mul lihtsalt läheb aega, et inimest päris võõraks ei peaks ja tema seltskonnas end närviliselt ei tunneks. Samuti olen tagasihoidlik ja kui keegi tuleb peale paari kohtumist rääkima, kui väga ma talle meeldin, siis see on ikka väga hirmutav. Ta ei tea mind ju üldse, mille põhjal ta otsustab?

järgmine Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mis teema see üldse on? Sellist inimest pole ju ol
> emas. Armuda saab nii et tead ja tunned inimest pä
> riselt ja kirjutades netis ka. Kui üks pool jätkuv
> alt eitab millegi võimalikkust siis ei soovigi ena
> m peale pressidagi. See peaks arusaadav olema. Ei
> suhtle sest ei soovi tunnete kasvamist.

Esopus Spitzenburg Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Las ma pakun, sa oled aspie?:) Aga sellest pole mi
> dagi, inimesed ongi erinevad...Neurotüüpilistel tu
> leb see harjumise protsess peale armumist, sul on
> lihtsalt vastupidi:)

See on väga võimalik, aga harjumise all ma ei mõtle isegi sellist harjumist, et igapäevaselt mugavalt tunneks, näiteks kellegi aluspükse kokku korjates või kamandades, et korista pliit ära (loodan, et kunagi sellise mutistumiseni ei jõuagi), vaid seda, et ei tunne end temaga rääkides, nagu ta oleks tänaval juurde astuv hirmutav võõras, kelle iseloomu ma lihtsalt ei näe. Et mul pole absoluutselt mingit arvamust tema kohta just sel põhjusel, et ei näe tema sisse, isegi natukene, lihtsalt keha ja välimus.

Nojah. Kõik võib ollq, aga pakun, et ka see on mööduv nähe, kus sellisel lahtikirjutamise moel saab inimene lähedaseks.
Teatud mõttes võib autoril õigus olla-väga palju on sarnaseid inimesi. Välimuselt, käitumiselt. Mallid on kujunenud samade ideaalide järgi. Võibolla on veelgi rohkem sarnaselt mõtlevaid ja ennast väljendavaid inimesi. Ka kirja teel. Emakeelt ju õpetatakse kõigile sama vitsaga.
Ei, jään ikka selle juurde, et tervikpildi avanemiseks on vaja ennekõike välimust. On oluline, et sel inimesel oleks meeldiv pilk hääl puudutus. Et tal oleks nägu, kael, selg ja juuksed. Jalad ja käed. Liblikalennu käed. Koolis on ta käinud ja käituda oskab. Siis on juba paljugi võimalik ega polegi ju palju tahetud:)

keiser Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> mina olen armunud makaaki...lihtsalt ei suuda tema
> võluvate postitusteta elada. kujutlen, milline ta
> välja näeb, mida sööb ja mida teeb. kujutlen ta n
> äoilmet kui ta kirjutab alust ja sidist. raske on
> olla armunud.
---------------
võta alu pildiga pärakapüksid ette, mida Sid siin müütas ja ongi pilt ju olemas, kellesse armunud oled..
lihtsad lahendused töötavad ju alati.
soomest saad ka Punapealt laenuks alu pildiga pärakapükse küsida.

Alu, kuidas sa kujutad ette, et kellgi noore naise jaoks on sex sinusuguse vanamehe liblikakäed, et sul oleks meeldiv pilk ja hääl. et oleks selg ja juuksed ja kael.

mul puudub kujutlusvõime ja sinna ei aita isegi mu 2 magistrikraadi..

mida sa kurat kõdistad, nagu oleks liblikakäed, kui katsud, katsu korralikult, mehelikult.

makaak, kas ostsid oma kraadid mõnest aafrika ülikoolist? nüüd oled õppinud botaanik, teed vahet banaanil ja ananassil ning entümoloog - eristad sitasitikat jaanimardikast. irw.



vana inimese ilu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Alu, kuidas sa kujutad ette, et kellgi noore naise
> jaoks on sex sinusuguse vanamehe liblikakäed, et
> sul oleks meeldiv pilk ja hääl. et oleks selg ja
> juuksed ja kael.
>
> mul puudub kujutlusvõime j
> a sinna ei aita isegi mu 2 magistrikraadi..

no pärakapiltidega Alu trussikute tootmiseks Punapea liblikkäte läbi polegi ju vaja magister olla, on ju?

peaasi kui jaksab soomes koristada.