Leidsin oma õige mehe peale mitmeid teisi, kes ei olnud nii õiged kui tema, kuigi olid täitsa ok mehed.
Tänu neile suhetele õppisin end ja elu tundma, aga peaasi, et lõpuks olin valmis end siduma ja siis tuli see õige mees. Need teised suhted on midagi sellist, mida ma kindlasti ei häbene, sest need on mu elu osa ja mingite veidrate tüüpidega lähemaid suhteid ei loonud, aga mingit minevikuihalust küll ei tunne. Arvan, et sinu mehel on umbes samasugune seis. Ma ise kipun ka vahel mõningaid seiku rääkima, sest minu jaoks on endised suhted täna umbes sama väikese tähtsusega nagu endised töökohad või üleeilne ilm, aga kord mees vihjas naljatamisi midagi selle kohta, sain aru, et ehk tema jaoks polegi päris 0-tähtsusega asjaolu. Eks on ka paremaid ja ühisemaid teemasid olemas.
Kui sind see segab, ütle ka välja, jutuajamistes ei pea üks tingimata see kannatav pool olema :)