ateist Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Jah, ma olen nõus, et ateist on paheline, kuid sam
> a on ka usklik. Koondnimetaja on inimene, koos oma
> heade omaduste ja vigadega.
> Ma isiklikult ei
> ole kohanud ühtegi inimesena head kristlast, ilmse
> lt pole mul vedanud, ma saan aru, et mõned vast ik
> ka on. Fb-s on tulihingeline usklik Harri Kingo, k
> elle kommentaare seal palju lugeda võib, absoluuts
> elt intelligentne inimene, keda on alati huvitav l
> ugeda, kuid niivõrd vastik inimesena, tülgastuseni
> vastik kuju, kes kaasvestlejaid kohtleb niivõrd h
> alvasti, et tahaks küsida, mis teda vaevab. Usklik
> esse suhtutakse ju ikkagi eelarvamusega, et nad p
> eavad olema ateistidest paremad. Milleks neile mui
> du Jumalat vaja on, kui mitte selleks, et olla par
> em inimene?
>
> Noja siit võime juba edasi minn
> a ja hakata lausa maade kaupa võrdlema. Mida uskli
> kum rahvas, seda sõjakam nagu tundub. Islamit mõtl
> en momendil. Nojah, Jumal ega Allah pole ka miskid
> patsifistid. Saan aru. Samas, eestlane võib küll
> liiderdaja ja joodikrahvas olla, kuid pole ta eril
> ine mõrtsukas, erinevalt araablastest. Mis või kes
> parem on, oskab keegi öelda või?
> Pole ka India
> s rahvas sellepärast parem, et nad usklikud on. Va
> rgad, liigkasuvõtjad, valetajad, vägistajad jne. Ü
> ldiselt loetakse üheks kõige korrumpeerunumaks rii
> giks.
> Neid näiteid võib siia tooma jäädagi. Et
> absoluutselt vahet pole, kas inimene on usklik võ
> i on ta ateist, no ei saa iial selle järgi ühtegi
> inimest heaks või halvaks liigitada.
> Niisama s
> uusoojaks võib ju vaielda küll.

Seda ma ju räägin, et just kristlikusse kultuuriruumi jäävad riigid on arenenud teistest ette, teadupoolest pole moslemid kristlased, vaid nad tapavad kristlasi. Kristlased on rahumeelsed, nad ei tapa kedagi, nad austavad ja tänavad Loojat. Patused oleme me kõik ja kristlus isegi ei lähene nii, et tuleks üksteist võrrelda, et kes on patusem, tuleb rääkida mitte inimese headusest, vaid väärtussüsteemist, ideaalidest, mille poole pürgida.

India mahajäämusest ei tasu üldse rääkidagi. Indias on inimesed jaotatud klassidesse ja sellesse klassi, kuhu ta sünnib, sealt ta enam välja ei saa just sealse usundi pärast. Kui seal oleks valdav olnud kristlus, siis ei oleks see vaesus ja viletsus ja naiste alamaks pidamine seal nii kohutavas olukorras. Aga kuna usk on ikkagi vabatahtlik, mitte kellelegi sunduslik, siis loomulikult las nad olla selles kultuuriruumis, kus nad on. Ei saa sinna tule ja mõõgaga kristlust hakata viima, nagu "demokraatiat" islamiriikidesse. Me näeme mis tagajärjed sellel on ja saame ise neid vilju maitsma.

Mina olen Harri Kingo kirjutisi suure huviga lugend, pole temaga ebameeldivaid kogemusi olnud. Kardan, et lihtsalt ta on vaidlustes sinust üle, sest ta on laia silmaringiga ja tark ja tõesti ta räägib tõde, kuigi sageli ta räägib väga palju ja võib-olla siis tekib tõesti selline tunne, et räägib teised surnuks, aga noh kas siis peaks kohe seda nii traagiliselt võtma. Minul seda muret pole, sest meie maailmavaade on sarnane ja pigemini avardab ta mu silmaringi, polegi nagu millegi osas suurt vaielda. Kui tunnen, et teda saab minu jaoks liiga palju, siis ma lihtsalt puhkan tast.

Ei mina Kingoga ei vaidle. Loomulikult on ta minust targem grafomaan. Vaidleb ta ilmselt iseendaga. Mina lihtsalt jälgin ja alati on tal kellegagi kana kitkuda. Kõik peavad olema sellised nagu Kingo eeldab, ei sammu paremale, ei sammu vasemale. Ja kui seda ei toimu, siis läheb õiendamiseks ja teise maha tegemiseks. Milleks? Kuidas siis üks usklik inimene ei saa leppida sellega, et kõik inimesed on erinevad, issanda loomaaed ju suur, milleks tahta teha neist mingeid kvaliteetseid roboteid. Siis poleks ju enam huvitav, kui kõik oleksid Kingod.
(On ikka omale raske ülesande võtnud.)

Nojah, nüüd sai usu teemast Kingo teema hoopiski.

Hea küll, jätame muud usundid välja ja võrdleme ainult ristiusku ja ateismi. Vat siia võid nüüd mingeid paralleele tõmmata, mingeid näiteid tuua, sest mina vahet täiesti ausalt ei näe. Ühed lihtsalt taovad rinnale, et on usklikud ja niiviisi uskmatutest paremad, nagu sa ütled, kõrgemate vääärtushinnangutega ja teised peavad ennast usklikest paremateks, noh et ei usu igat möga.
Ise olen selline, kes ei ütle ei mitte millegi peale, kõik võib olla või mitte olla, kuna ma ju ei tea. Oma tutvusringkonnas me tavaliselt arutleme selliste sõnadega et : mina usun nii ja mulle meeldib nii uskuda või sellest mõelda. Ilma dogmadeta. Samas on meie seltskonnas üks juut, kes on ristiusku ja tema ütleb kohe alguses, et tema ei vaidle, sest tema jaoks pole küsimustki. Ta on meie seltskonnas ainuke, kes alati käed käiku laseb, kui selleks veidigi põhjust antakse. Taob molli sassi vahet pole kellel, võõral või sugulasel. Pole tal ka perekonda. Jah, ei joo, juutidel pole seda alkoholigeeni, aga seeeest narkots läheb hästi peale. Minu arust räägib see tema kuumast verest, tema rahvusest, kuid mitte usust.

Mina arvan, et meie siin külmas kliimavüütmes sündinud olemegi lihtsalt rahulikuma loomuga, usust või mitte usust sõltumata.

Propagandat teevad vaid variserid, kahepalgelised ja kaebajad, pugejad, ise nad pole tõsised usklikud, neile meeldib vaid inimestega manipueerimine ja enda upitamine,enda nimetamine usklikuks.Pidev tarkade väöjaõppinud usumeeste-naiste kadetsemine on nende tegevus ja kaigaste loopimine tugevate teele.

ah et siis ainus usk on kristlus ja teised justkui polegi seda? Ja selline inimene peab end arenenuks? Muide, piibli ja koraani tõdede erinevus polegi ülemäära suur.
Väita, et kristlased ei tapa ega pea sõdu, on päris rumal - mida see Putin siis koos Obamaga seal Süürias õige möllavad?

Inimese olemus ei sõltu teps mitte usulisest kuuluvusest vaid pigem kodusest kasvatusest ja seal kujundatud väärtushinnangutest. Inimene võib olla hea ja moraalne ning teistega arvestav ilma igasuguse usuta ja võib olla vägivaldne ja vastik kummardades tulihingeliselt mõnd jumalatest.
Imelik küll, aga olen täheldanud, et usklikud on kohati vägagi sallimatud.

Hmm... ma võin öelda, et ei usu midagi, samas igast usundist kasutan seda, mis mulle sobib ja minu ellusuhtumisega kokku läheb. Oma olekult ja vaadetelt olen ka pigem siis segu satanismist ja paganast, mis on tegelikult mõnes mõttes oma vaadetelt isegi suht sarnased. Mulle ei meeldi miski, kus inimene peab andma ja loobuma ja siis lubatakse vastu midagi, mis nagunii ei toimu ju.

on üle saja konfessiooni, näiteks mõned:

Eesti Evangeelse Luterliku Kirik
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis (RKK)
Rooma-Katoliku Kirik
Kreeka katoliku kirik
Eesti Kristliku Nelipühi Kirik
Eesti Evangeeliumi Kristlaste Nelipühilaste Koguduste Liit
Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit
Tallinna Kalju Baptistikogudus
Eesti Metodisti Kirik
Adventistide Koguduste Eesti Liit
Seitsmenda päeva adventistide Kirik
Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus
Eesti Juudiusu Kogudus
Jehoovatunnistajad
Eesti Evangeelne Vennastekogudus (EEVK)
Eesti Kristlike Vabakoguduste Liit
Eesti Vanausuliste Koguduste Liit (EVKL)
Ukraina Kreekakatoliku Kirik (UKKK)
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK)
Vene Vanausulised (staroverid)

kristlus on ka 2000 aastat vana ja sellepärast on suhteliselt mõistetav, et on nii palju konfessioone, et silme eest läheb kirjuks. kristlus on ju levinud erineva kultuuri ja rahvusega maadesse ja pidanud seal kohanema, et ellu jääda ja pakkuda sõnumit ka tänapäeval. kui on soovi seda sigri-migrit enda jaoks lihtsamaks mõelda, siis laias laastus võib jagada kristluse kolmeks: katoliku kirik, õigeusu kirik ja protestandid. protestandid on rohkem piiblile toetuvad. traditsioonid, mida pärandatakse põlvest põlve, ei oma neile suurt tähtsust. katoliku ja õigeusu kiriku (eriti viimase osas) on traditsioonide ja algkristliku õpetuse säilitamine ja edasi pärandamine nende algsel kujul järgmistele põlvedele ülioluline, loetakse pühakute tekste lisaks piiblile, ka võetakse eeskujuks pühakute elulugusid, samuti on olulisem jutlusest liturgia osa. ka on neil valmis palved, kus on väga lühidalt ära öeldud kõige olulisem. need on väga ilusad ja pühad tekstid, palved. mul isiklikult on olnud vahel selliseid inimeste endi poolt punnitatud palveid raske kuulda, lihtsalt kõik ei ole nii andekad sõnade seadmisel või ka ei ole nii targad, et oskaksid kuigi õigesti palvetada. see on loomulik, nende vanade palvetekstidega ei suuda meist keegi võistelda - pole lihtsalt saavutanud nii kõrget pühaduse astet.

aga algselt oli üks kirik (meie ajaarvamist arvestatakse Kristuse sünnist, mida võib nimetada kristluse tekke alguseks), alles aastal 1054 tekkis suur kirikulõhe ja kirik jagunes kaheks: läänekirikuks (katoliku kirik) ja idakirikuks (õigeusu kirik). Siis tuli reformatsiooni aeg (internetist võetud lõik): 16.saj. tekkis usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. (Seega on reformatsiooni juubeliaasta kohe ukse ees, seda ei tähista ainult meie luterlik kirik, vaid kogu Euroopa, eriti protestantlikud maad).

Meie maad võib nimetada ennekõike protestantlikuks. Need uuemad konfessioonid, mis on suht noored ja kus enamasti puudub liturgia osa ja spetsiaalne riietus kirikuõpetajal, neid võib ka siis liigitada laiemas laastus protestantlaste hulka. Samas jehoviste kristlased peavad valeõpetuseks, neid valesid õpetusi on veel üksjagu. informatsiooni võib leida selle kohta ka internetist.

viimase rahvaloenduse andmete põhjal on meie inimeste seas õigeusklikke isegi rohkem kui luterlasi, mis on üllatav. kuna meil on palju venelasi ja nemad on valdavalt traditsiooniliselt õigeusku, siis ilmselt on suurem osa õigeusklikest mitte-eestlased. aga kuna meil on ka eestikeelne õigeusukirik, siis on mingi hulk nendest ka eestlasi.

(võetud internetist)
2011. aasta loendusel oli 15-aastase ja vanema elanikkonna seas levinuim õigeusk, mida tunnistab 16% ja luteri usk, mida tunnistab 10%.

15-aastastest ja vanematest eestlastest tunnistab kindlat usku 19% ja mitte-eestlastest 50%.

kuna meil enamasti inimene satub esimesena mõnda vabakogudusse või mõnesse muusse palvemajja, vahel ka luterikirikusse, siis õigeusu avastamine oma hilisemas usuelus võib olla üpris üllatav (ka rikastav) avastus, just selle poolest kuidas on suudetud säilitada nii vanad traditsioonid ja kui erinevad need on harjumuspärasest lihtsast jumalateenistusest. viimasel ajal on luterikirik võtnud üle mitmed liturgiaosad jälle katoliiklusest - ju seal on see siis rikkalikum. ikkagi traditsioonide järjepidevus on väga oluline, kuigi võib-olla mõistab inimene seda alles siis kui ta on saanud vanemaks ja targemaks.

üldiselt suhtutakse üksteisesse nagu vendadesse, õdedesse, olenevalt konfessioonist. Eestis on kirikukogu, kuhu kuulub palju erinevaid konfessioone ja mis töötab järjepidevalt juba palju aastaid ja kus on otsitud pigemini ühisosa ja saadud omavahel hästi läbi.

väga armas!

mis puutub sellesse, et kristlikud maad on väga arenenud, siis 18. sajandi kristlikul inglismaal polnud viletsust vähem kui samal ajal jaapanis või indias. areng on toimunud nendes riikides, kus religioon on jäänud elukorralduses tagaplaanile. ehk siis mitte tänu kristlusele, vaid sellele vaatamata.