Mis viimasel ajal eestimaal toimub. Tekkinud päris suur usupropaganda. Esmalt hakkas see tundma andma facebooki sõbralistis. Päris paljud inimesed eemaldasin listist. On hakjanud tihedamini tekkima usuteemasised postitused, umbes sellise sisuga..., Tulge kogudussr jjumal andestad, kutsutakse ristimisrle. Mõni jagas pärvas kordades voiglaiu postitusi. Hakkasi neid fb sõpru blokkima. Ok, fb suht mõttetu aga see usuteema hakkas puudutama minu pereliikmeid. Isa langes usuhullisrohvriks. Ta hakkas mind põlgama kui keeldusin usulisest tegevusest. Ütlesin talle, et olen maausku. Ta sõimad mind värdjaks ja valeusuliseks. Ei läinud kaua aega kui ema hakkas usklikuks. Nüüd on ka mu naine hakanud piibli vastu huvi tundma. Kurat mis toimub, ühest aknast tungib ristiusk ja teisest aknast islam??? Mis usuhullus see on? Mingi hillumaja lahti, et usutaksr muinasjutte ja ähvardatakse selle nimel ka inimesi tapma. Nii ristiusulised kui ka moslemid väidavad, et uskmatud väärivad surma! Kas me ikka elamr 21 sajandil?

seenn religioon on mingi pooletoobiste ja vanglateemade värk.
normaalne inimene sellise asja sisse ennast ei mässi. vastutab oma tegude ja valikute eest ise, ei otsi vabandusi ja andestust kellegi x klouni käest.
ise tegid, ise vastutad ja palud andestust oma ohvritelt, mitte klounilt seal taevas, kes istub arvuti taga ja mängib sind nurka. mis muud ta on - friik, kellele meeldib mängida, loll arvutisõltalne, kes oma lõbuks tapab inimesi.

Teema, millel pole mõtet ega tuuma.
Parem guugelda, milline % inimkonnast on usklikud,
siis uuri erinevaid usundeid ja nende kujunemist,
alles siis võta sõna usu teemal.

usku tuleb suhtuda kui homondusse - las tehku omavahel mida tahes , jätku normaalsed rahule .
Varem käisid usuhullud uste tagagi - nüüd on homod keelanud koolis poiss ja tüdruk öelda . Tule jumal appi - homod on samal tasemel (tasandil) nüüd kui jumalgi - mõlemit sunnitakse peale . Olgu omavahel - jätku normaalsed rahule .

No naine on sul järelikult haritum kui loeb Piiblit. See on eluliselt väga tark raamat. Piisab väikesest lõigust, et juba näha maailmas asju selgemalt ja ennekõike on see iseenda kui inimese tundmaõppimiseks lihtsalt geniaalne - kõrgem vaimne tasand. Kui propagandat ja ajupesu armastad, siis võid tõesti usuhullude kätte sattuda, aga Vooglaid on kindel valik. Siin pole tegu mingi ajupesuga, vaid sügavate eetiliste väärtuste edasiandjaga. Võib-olla aborditemas katoliiklased pingutavad üle, aga muus osas lihtsalt valgustavad nähtusi, millest peameedia ei räägi ja mis just nimelt päästab meid liberalismi ajupesust. Kes ei suuda tõde välja kannatada kogu selle reaalse ebameeldivusega, see peitku pea liiva alla ja uskugu matslikult edasi, et ateist on arukas ja kõrgem usuvorm. Aeg oleks kommunismiõpetusest juba edasi liikuda.

Olen kuskilt kuulnud väidet, et keskmisest pisut parem intellekt kallutab inimese ateismi, aga keskmist palju ületav intellekt teeb usklikuks. Mõtlesin selle peale.

Veidi nupukas inimene saab eluga ise edukalt hakkama ja ei pea lootma taevasele abile. Samas on tema mõttemaailm siiski piiratud ja sellised üldisemad ja abstraktsemad teemad teda ei huvita.

Veel targema inimese mõttemaailm on laiem ja keerulisem, filosoofiliste küsimuste kallal murrab ta oma hambad ja muutub alandlikuks. Võibolla hakkab veel usklikuks kah;)

Mis ma tahan öelda, et rajuateistid võibolla ei olegi nii targad ja arenenud, kui nad ise arvavad;)

Kui on usk siis on köhulahtisus.

usklik inimene on arg ja/või väsinud mõtlemast. kui allutad enda mingile kujuteldavale kõrgemale jõule ja "usaldad kõik tema kätte", siis võtab see psühholoogiliselt pinget vähemaks. samas nõuab tervemõistuslikult inimeselt teatavat pingutust suruda endas maha küsimusi, et kuidas ikkagi jeesus pühast vaimust eostati ja surnust üles ärkas, kus elavad inglid ning pühakud ja kas inimesel saab olla vaba tahe, kui jumal teab kõike.

jumal on olemas küll - meis eneses. väga hea väljend: aita ennast ise, siis aitab sind ka jumal. no jumal lõi ju inimese oma näo järgi - vaatad peeglisse ja sealt vaatab vastu jumal. nii lihtne ju:)

Inimesele kõrgemalt poolt antud vaba tahe ongi see, mille läbi maailma kannatused tulevad. Jumal laseb sündida - just see näitabki vaba tahet. Kui ta ei laseks, siis inimesele ei antaks võimalust vigu teha, olla kaval ja silmakirjalik, egoist jne. Maailmas sünnivad asjad, mis Jumalale sugugi ei meeldi, kuid mida Ta laseb sündida, sest ta austab inimese vaba tahet valida olla hea või halb. Aga inimene peab siiski hiljem kõige eest vastust andma, mis ta on teinud või ütelnud või milliste kavatsustega ta midagi on teinud. Seega igavikulisest seisukohast on olemas ka õiglus - Jumal mõistab kohut iga inimese teo ja kavatsuse üle. Ja kuna inimese loomus on paheline - isegi kui ta ise arvab, et ta on hea inimene, siis ometi teeb ta palju haiget teistele või iseendale -, siis just see teadmine, et Jumala arm on see mis minusuguse patuse peale halastab, muudab inimese alandlikuks. Kuni inimene iseennast imetleb ja arvab, et tema ise on maailmanaba ja tal pole mingeid väljamõeldisi vaja, on ta isekas ja uhke. Ja just selline hoiak muudab teda madalaks, kitsarinnaliseks, ärplejaks. Tegelikult selleks, et Jumala ligiolu tunnetada, tuleb kõigepealt õppida oma isekusest ja uhkusest loobuma - üldse loobuma oma minast, sest see mina kannatab ise ja põhjustab kannatusi teistele. Õigupoolest näevad Jumalat vaid need, kes oma südant puhastavad kõigest saastast ja enesekesksusest. Jumal on püha ja Teda leiavad need, kes teda otsivad ja kes ennast puhastavad pahedest, isekusest. See ei ole mingi ideoloogia, mida levitatakse, vaid elu ise kogu oma sügavuses ja rikkuses.

(Kuigi peab tunnistama, et on ka selliseid usuliikumisi, mis tõesti on pealispindsed ja teevad ehtsat propagandat, need on sellised uuemat sorti igasugused sektid - neist tasuks tõesti pigemini eemale hoida. Aga ma ei pea silmas seda, vaid ikkagi 2000 aastaseid algkristlusele rajatud konfessioone, kus on säilitatud ja edasi antud põlvest põlve traditsioone, tegeledes samal ajal ikka ja jälle ka usupuhastusega iga kiriku sees, et säilitada see puhas ja sisuline usk, mis on elav ja inimest puudutav just siin ja praegu.)

Kuigi jah elada selles kaduvas maailmas ja samas tõsta oma hinge igaviku suunas, on justkui üheaegselt elamine kahes paralleelmaailmas - see on nagu võõrsil võõrana elamine, kus koduigatsus on möödapääsmatu. Jumala riik ei ole ju sellest maailmast ja mitte silmaga nähtav igaühele, ometi ei ole ta utoopia, vaid kõigile kättesaadav, kes kogu südamest otsivad ja endid puhastavad oma isekusest. Jumala rahu on ülem kui inimese mõistus, kes seda on kogenud kasvõi korra, hakkab seda taga igatsema ja otsima. Meie elu on ajalik ja kaduv, kuid meie hing on igavene ja tark inimene kasutab oma ajalikku aega nii, et ta ei peaks terve igaviku Jumalast lahus viibima (põrgus), vaid võiks jõuda tagasi paradiisi, kust kord meie esivanemad välja aeti nende isekuse tõttu just. See on väga, väga sügav vaimne saladus, selleni ei jõuta sellise primitiivse mõtlemisega nagu siin võib kohata, vaid see nõuab kogu oma olemusega selle poole enda sirutamist, otsimist jne. See on nagu kõige kallim vara, elu mõte, armastus, lootus jne. Mitte materiaalne rikkus või maine au ei rahulda inimese hinge ega tee teda õnnelikuks, vaid üksnes Jumalaga osadus. Ilma vaimse osata on inimene võrdväärne kõrvitsa või karuga või kelle tahes muu olendiga, kel puuduvad kõrgemad intellektuaalsed omadused.

Ärge elage internetis, vaid reaalses elus,seda esiteks ja igasugugused umbluutajad blokkige ja ärge nendega suhelge. Mida siin põdeda, haigeid on palju ja eriti peast.Hoiduge lihtsalt eemale.

"Jumal laseb sündida - just see näitabki vaba tahet."

Sa tahad öelda, et jumal ei tea, kuidas inimene kavatseb toimida? Aga kui ta teab, kus seal siis veel see vabadus on?

Teie teooriate järgi jumal lõi inimese täpselt sellisena, nagu ta tahtis. Absurdne oleks väita, et "inimese isekus tuli jumalale halva üllatusega".

Sügaval oma sisimas teavad kõik inimesed, et see maine elu, mis meil on -- see ongi kõik. Miks me muidu matustel nutame.

vaba tahe 21. oktoober 2016, kl 11.20

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
See (vaba tahe) kirjutis või siis artikkel ongi suurepärane näide lihtinimesele tehtavast ajupesust. Jutt peab olema nii loogiline et seda uskumagi hakatakse. Sõnaosavus näitab et kõike saab selgitada Jumala abiga. Eriti rumal on tänapäeval eelistada 200 aasatat tagasi nö tõelist usku . See oli tol ajal pimedale ja rumalale rahvale välja mõeldud muinasjutt mille abil sai rahvast alandlikkusele sundida ja maksmagi panna . Miks siis mõõga ja tapmise abiga seda teistele maadele peale sunniti ? Usk oli vaid ettekääne teiste maade ja riikidegi vallutamiseks. Miks kirik pani maksma kõiki usu eest ? Ettekäändel annetada kõrgemale võeti makse juba šamaanide aegugi. Jumal oli vaid "viisakaim " põhjus makse koguda ; see tegi maksmise vabatahtlikuks , kõrgema eesmärgi nimel.
Tänapäeval rääkida Jumala olemasolust, kui kosmoses lennatakse ,on valgusesse pimeduse külvamine. Mingil juhul ei tohi seda sundida koolidesse alles arenevasse noorusesse . See on kui homndusegi sundimine peale normaalsetele .Samas tuleks tänapäeva usku normaliseerida ja kaasajastadagi. Tuleks välja võtta sellest kõik head pooled - ligemese armastus (kokkuvõttes ja kõik mis sellega seonduv on ) - ja rumalam osa sellest ,mis oli mõeldud varasemale rumalale rahvale , püüda jätta tahaplaanile. Ateism kui usku mitte uskumine ongi seotud pigem selle rumalama osaga usust ,mis tänapäeval igat normaalset seda absurdeks nimetama paneb - kui muinasjuttu. Tänapäeva normaaselt mõtleja võib pigem uskuda et Ufod kui meist kõrgem tsivilsatsioon on varem käinud lähemalt suhtlemas maapealse rahvaga. See oleks kõige usutavam seletus Jumalast kui taevalikust olendist. Jeesusegi vägiteod on tänapäeva inimesele kõik jõukohased ja teostatavad . Veepeal kõndimist on paljud mustkunstnikud järele teinud - kaljust kaikaga vettki saanud (avades allika kaljust) - ristil näelad läbi käte rippuda on paljudel mediteerijatel jõukohanegi . Varjatud surm (ja "üles tõusmine") oli juba isegi "Romeo ja Julia " teoses võmalik. Kokkuvõttes pole ükski Jeesuse imetegu tänapäval võimatu järgi teha - selleks vaid oskust, kavalust ja tarkust vaja on.
Pole mõtet tänapäeval püüda pimestada muinasjutulise Jumala olemasoluga targemaks saanud rahvast. See jäägu pimedate rahvaste pärusmaaks nagu seda on veel islami ja moslemi maad. Arenenud maades ole mõtet jutustada et Jumal aitab sündida - et inimene on Jumala näo järgi tehtud. Jumal lõi maailma 7 päevaga!Teadus räägib miljonitest aastatest mil maailm arenes .
Kui sellised absurdid välja võtta usustki - asendada need kõige heaga mis (piiblis) usus on üldsegi - võik saada sellest uus liikumine ja uskki - paremast tulevikust.

2000 aastat, mitte 200 aastat. Tead, usu puhul on naljakas see, et siin peab iga võhik end suureks spetsialistiks ja professoriks. Teistes valdkondades inimesed end ilma isiklike kogemusteta ekspertideks ei pea - näiteks ei hakka igaüks kirurgile rääkima kuidas tema töös asjad käivad või mida ta valesti teeb. Kui sa ikka algkristluse juurde viitsiksid minna, siis saaksid aru, et nad ei vallutanud kedagi ega midagi, vaid olid tagakiusatud ja elasid pagenduses (üksikutes paikades, kõrbes). Aga n-ö kõrbeisade tarkus (mis on 1000 kuni 2000 aastat vana) on sügavam kui kaasaegne psühholoogia, sest nad elades askeetlikku elu, õppisid tundma iseennast, oma nõrkusi ja vajadusi ja seeläbi said neist nii suured inimeste tundjad, et nende nõuanded inimestele on aegumatud - need on pärlid ka praeguses ajas. Kaasaegne teadus ei suuda siiski inimese hinges tühjust täita nagu usk seda teeb. Ja kõrbes elades ei saanud keegi neile ka mingit ajupesu teha, sest nad enamasti elasid seal erakuna ja üksi. Eks paljud suured vaimsed otsijad on ju jõudnud paljuski samadele tulemustele, näiteks Vana-Kreeka filosoof Sokratese tuntud lause: tunne iseennast - räägib ju täpselt sama. Seega on tegelikult ristiusk suunatud enese sisekaemusele ja enda parandamisele, mitte teiste parandamisele või sundimisele. Kuigi ajaloos on muidugi võim hakanud usku enda huvides ära kasutama. Aga Jumal on kättesaadav kõigile isiklikult ja seega vastutab inimene teatud määral ka ise selle eest kui ta on väga vastuvõtlik igasugustele inimestepoolsetele mõjudele. Ikka ise ja oma peaga tuleb asjadele läheneda. Jumal aga on olemas ka siis kui ainuski inimene seda siin maa peal ei usuks. Ega inimeste uskmatus ei tee tühjaks Tema olemasolu. Seega pole tegu väljamõeldisega, vaid reaalsusega. Miks inimene tahab Jumala eest põgeneda - noh see on juba Piibli esimesel leheküljel olemas. Aadam peitis ennast peale pattulangemist ja kui Jumal liiga lähedale tuleb, siis paratamatult inimene tunneb ennast patusena ja tal tuleb oma patte tunnistada, need andeks saada.

Muideks ristiusk oli tagakiusatav ja viis kristlasi sageli ka märtrisurma kuni Constantinus Suure ajani, mil aastal 300 millegagi (täpselt ei tule meelde praegu) kuulutas viimane peale isiklikku usukogemust selle riigiusuks. See tõi ühelt poolt kaasa ristiusu laialdase leviku, aga teiselt poolt hakkasid võimud seda ära kasutama, näiteks võeti oma röövvallutuste õigustuseks tõsiasi, et nemad teevad niimoodi misjonitööd. See oli muidugi kaugel Piibliõpetusest - see oli täpselt selle vastand. Ka Kristusest endast loodeti messiat, kes päästab Iisraeli võõrvõimu alt, tuleb n-ö mässajana ja relvadega, aga tema näitas eeskuju hoopis sellega, et mõistis igasuguse vägivalla hukka. Vägivald sünnitab alati vägivalda, kuri kurja. Tema ütles, et võida sina ära kuri heaga - ja vot selle kallal usklikud näevadki vaeva, püüavad sellest aru saada, kuidas seda üldse saaks ellu rakendada oma igapäevases elus, kuidas tuleb seda mõista, mida enda juures muuta jne. Ühesõnaga ülesanne on mäekõrgune, aga meie ise kaabikud, aga tahame ikka sinna mäekõrguse poole pürgida. Mingi ajupesu või võim on siin täiesti valed arusaamad. See on see kui suhtutakse üleolekuga ja eelarvamustega. Muidugi on ka selliseid propaganda tegijaid, kes tõepoolest on kristluse maine väga madalale viinud ja siin on palju selles suhtes suudetud kahju teha. Ometi keda Jumal kutsub, seda Ta kutsub. Isiklik kogemus on siin väga oluline ja see, et ei vaata teiste peale, vaid ainult selle peale, et kuidas on sinu endaga lood, kuidas on sinu suhted Jumalaga. Teiste peale isegi ei tohi vaadata, sest see viib kohe tähelepanu kõrvale olulisest - enda sisekaemusest. Teisi me näeme kohe, nende vigu, aga enda nägemiseks peab üles leidma enne peegli ja siis püüdma meelde jätta milline ma ikka välja näen - ühesõnaga on see väga raske ja keeruline ülesanne. See nõuab ka tohutut julgust - kes tahab oma vigu tunnistada, eksole!

Minu jaoks on piibel ajalooline raamat mis on omaaegsete legendide peal üles kirjutatud. Päris palju oli seal huvitavat lugeda. Mida ma kindlasti ei aksepteeri on usuorganisatsioonid. Neist enamik on täielik feik, ainult rahva lollitamine, võim ja raha kokkukraapimine. Kes ei liitu siis nende suhtes ollakse vaenulikud ja täisvihkamist! Arvan, kui peaks peaks Jeesus uuesti tagasi tulema siis kindlasti enamus usuorganisatsioonid pole tema jaoks!

To vaba tahe: uskumatult hästi kirjutad :-) Issanda rahu südamesse sulle!

Jumal aita mind, mitte et mind lohutataks, vaid et mina saaksin lohutada.
Mitte et mind mõistetaks, vaid et mina mõistaksin.
Mitte et mind armastataks, vaid et mina armastaksin.

oot, aga miks käsitleda aktsepteeritava usuna vaid kristlust? Mile poolest on halb meie oma taarausk? Aga miks mitte minna tagasi vaaraode aega ja kummardada hoopis päikest kui jumalust? Muide, usk päikesesse on oluliselt mõistusepärasem kui ristiusk, mis meile tõepoolest tule ja mõõgaga on peale sunnitud.

Piibel/Koraan ei ole ju tegelikult muud, kui muinasjutuvõtmesse kängitsetud käitumiskoodeks, mis toob inimeseni üldinimlikud moraali- ja eetikatõed. Et inimesed neid reegleid ikka järgiksid, tuleb neid vaos hoida ja hirmutada abstraktse kõrgema jõuga.

Käsitlus kristluse osas on sul ekslik, aga igaühel on õigus oma arvamusele ja nägemusele. Seega tuleb sellest aru saada, et me kõik oleme erinevad. Ka oli tegelikult enne kristluse toomisega siia n-ö tule ja mõõgaga tegelikult kristlus juba rahumisjonina meie maile jõudnud. Seda ütlust kuulsin kunagi Lennart Meri suust. Iseasi on kui ulatuslikult ta oli siin levinud - ilmselt mitte väga. Liivimaa kroonika on jah ainus n-ö hästi säilinud allikas, aga kuna see oli tellimustöö, siis need sündmused ja arvud, mis seal kirjas on, on ilmselt ka liialdatud, et tellija soovunelmatele rohkem vastu tulla. Ühesõnaga pole see 100% usaldusväärne. Ka on seda vist minu teada ümber kirjutatud mitu korda ja algdokument pole säilinud. Täpselt ei mäleta. See ei tee muidugi tühjaks asjaolu, et röövvallutused siin toime viidi n-ö ristiusustamise nime all. Aga selle "tule ja mõõgaga" jutu lõid lahti rahva seas minu teada hoopis luterlased reformatsiooni käigus. Selle eesmärk oli tol ajal teha maha katoliiklust, et ise nende asemele asuda. See neil ka õnnestus. Ma võin muidugi eksida, aga kuskilt justkui jäi selline väide kõrva taha, et selle levitajateks olid luterlased ise. Kui see nii nüüd oli, siis praeguseks on seesama meetod hakanud töötama nende endi vastu, sest see "tule ja mõõgaga usu toomine" elab rahva seas siiani edasi ja ateistid kasutavad seda sama edukalt nüüd luterlaste endi vastu. Siit asja moraal: mida külvad, seda lõikad!

Aga mis selle maausuga siis on? Miks peab alati kõigele vastanduma? Kas sa arvad tõesti, et kristlased ei väärtusta ajalugu või loodust või ei taha seda hoida? Nii see ju pole. Kui keegi näeb loodu taga Loojat, siis ei tähenda see, et ta loodut ennast ei austaks. Võib-olla annaks seda seletada nii, et kui keegi näeb puude taga metsa või näiteks kõrbeelanik, kes pole iial merd näinud, näeb korraga vihmapiisas tervet ookeani, siis see on juba nagu ilmutus. See, et teised seda ei näe või ei suuda uskuda, ei muuda seda olematuks. Nad võivad vaielda, aga see, kes on ilmutuse saanud, ei jää enam endiseks - tema maailmapilt on igaveseks muutunud, ta ise on muutunud. Ja siin tuleb lihtsalt selle ilmutuse suunas edasi minna - kellele on antud näha suuremat pilti, sellel on ka kohustus seda pilti endas hoida ja avardada.

Aga igasuguste ohvrikivide tükeldamise või muude looduslikult kaunite kohtade hävitamise vastu reageerin ma sama suure valuga kui mitteusklik, kes loodust armastab.

http://www.looduskalender.ee/n/node/752

olgu, kuidas selle kristlusega parasjagu on, aga fakt on see, et nii katoliiklus kui luterlus on ühe usu kaks haru ja selge on ka see, et pärismaalastele on see nii ehk teisiti vägisi peale surutud. Pole oluline, kas enne tulid ristirüütlid või misjonärid, fakt on see, et tegutsesid nad ühise eesmärgi nimel: anastada uusi maid ja orjastada sealseid rahvaid. Remargi korras olgu öeldud, et ega ka hr Meri tol ajal kõrval seisnud, seega on ka tema väited suuresti liivale kirjutet.
Minu silmis on igasuguse ametliku usu eesmärk siiski inimest kellegi (võimu) tahtele allutada ja kuulekaks muuta ja tehakse seda hirmutamise taktikat kasutades (põrgutuli jne).
Isiklikult mina olen ehteestlaslik ateist - ei saa mina aru, kuidas haritud inimene saab Loojale loota...

ma pole usklik, aga aina enam tunnen, et inimestel peab olema võimalus uskuda. ilma uskumiseta läheb asi käest ja asemele tuleb tõeline matslus. kahjuks on seda viimasel ajal aina enam näha lausa meie kõrgemate võimukandjate juures.
kas on siis ilusam ja parem, kui riigi valitsejad saadavad üksteist avalikult perse, mõnitavad haigeid ja vanemaid inimesi, varastavad, spekuleerivad, valetavad, reedavad....
on see parem variant, kui delikaatselt käituv inimkond, armastusega elav inimkond.
eriti peaksid ju valitsusaparaadi liikmed olema tänulikud rahvale, sellele meie enda maalgi tänasel päeval eikellekski peetavale pööblile, usalduse ja mandaadi eest olla rahva ja riigi esindaja...
aga mida need tänased valitsejad teevad? sõna otseses mõttes astuvad tavainimese või laiaks, ja vähe, et tavainimese, ka omaenda kõrvaltoolil oleva pisut teisiti arvava, ka ju valitseja. kas pole nii?

kui oleks hardus ja austus ja hoolimine ja tänulikkus nende ülbuse asemel, oleks, ma arvan, kõigil parem ja maailm poleks nii sassis paik, kui ta tänasel hetkel on.

minu pärast uskugu või päikest, kuud või taevatähti - aga uskuda tuleb midagi, sest siis ei kao elu orientiir käest ja ei unustataks, et ollakse siinses paigas tänu üksnes ARMASTUSELE.

Religioon on Elust kõrgem mõõde, olgu see siis Absoluut, Täius, Looja või mistahes nime kandev.

Inimese vaimsuse teine, kõrgem mõõde.

aga mina olen satanist. mis nüüd saab?

Ma pole oma elus kordagi ainsatki maausulist näinud. Millised on nende kombed, rituaalid, väärtushinnangud? Kuna maausulistest elavad meie hulgas vaid legendid, inimesed ei saa oma elu jooksul linnast maalegi mindud, rääkimata mingist maausust.

Naeruväärsed on jah need väited, et tule ja mõõgaga jne. Ateistid tulid millega sealt Venemaa poolt meile? Rahu ja armastusega? Kõige esimesena hävitati kirikud ja vaimulikud. Seega peaks tegelikult kristlased ateiste nende julmuses süüdistama juba Prantsuse revolutsioonipäevist saati, aga tegelikult juba kogu inimeksistentsi vältel. Millal see tule ja mõõgaga ristiusustamine toimus ja millal ateistide võidukäik? Aga ei mäletata lähiminevikku, ehkki sellest on raamatuid nii, et tapab, mitte ainult üks kroonika. Ateistide praegunegi sugude ärakaotamine ja rahvuste hägustamine, ka kristliku kultuuri hävitamine ja moslemitele rohelise tee andmine Euroopas on kuritahtlik. Ja veel tahaks kuulda, et kui see kristlus ikka nii halb oli, siis miks jõudsid just kristliku kultuuriruumi kuuluvad riigid oma arengus teistest ette? On keegi ka kasvõi üheainsa evangeeliumi läbi lugend, näiteks mõni maausu tuline kaitsja ja kristluse süüdistaja? Vaevalt küll.

kas sinu meelest algas eestlaste ajalugu sellest ajast, kui misjonärid oma usuga siiamaale jõudsid? Et siis enne seda oli tühjus? Aga kes need paganad siis olid, kellele seda usku kuulutada oli vaja?
Pole midagi parata, leninlik ateism leidis eestlaste hulgas viljaka pinnase, oluliselt viljakama kui venelaste endi keskel. Huvitav, miks küll eestlase natuuris on olla pigem agnostik, miks eestlased ei taha sugugi usku jumalasse tõsiselt võtta?

Ja mis riigiisasid puudutab, siis minu meelest käivad nemad küll päris hardalt kirikus, vähemalt tähtsatel puhkudel on nad alati kohal.

oled teismeline vaidleja hoopistükkis.:)
aga tõsisemalt - oled, siis oled. Uhkustad või?
Või pole saatan sulle autoriteet ehk kõrgem mõõde?

Sa ei vasta ainsalegi küsimusele, küllap pole midagi vastata, ainult ise esitad küsimusi - kordad ühte ja sama joru. Uus president ei läinud ju kirikusse, ehkki see on tavaks olnud peale presidendiametisse asumise pidulikku tseremooniat. See oleks ka õige, sest see oleks väärikas ja eeskujulik käitumine - tema isiklik usk on siinjuures täiesti ebaoluline.

Ei märka mina, et ristiusustataks siin kedagi vägisi, vaid näen seda homonduse ja immigratsiooni vägisi pealesundimist ateistide poolt, ja seda juba lasteaialastele lastevanemate vastuseisust hoolimata, sedapuhku siis "demokraatia" ja "suveräänsuse" sildi all. Kas see on kuidagi ausam kui "ristiusu" sildi all vallutamine? Kristlus ei peaks siin vastutama, vaid need vallutajad, kes seda kuritarvitasid. Kas praegu Brüsselist meile pealesurutavad "Euroopalikud väärtused" ei ole samasugune sunniviisiline anastamine? Muideks Euroopalikud väärtused on tegelikkuses ajalooliselt välja kujunenud kristlikud väärtused, mitte need Euroopa Liidu väärtused, mis ajavad süda pahaks. Kahjuks meie riik ei ole seda enda kodanikele selgeks teinud ja riigijuhid ei ole näidanud väärikat eeskuju. Ka ei ole meie rahvas oma patte kahetsenud, aga kahetsusel on tohutu jõud, ainult läbi patukahetsuse võib meie riik püsima jääda, läbi ime, nagu ta on siiani püsinud, olles nii väikene ja jäädes ikka kahe suure omavahelise kakluse vahele. Meie ei saa mängida ülbet, seda võivad teha suurriigid, meie ainus lootus ongi Jumal, kes meid kaitseb. Kui kaks suurriiki meie territooriumil sõda pidama hakkavad, siis ei jää meist märga plekkigi. See on reaalsus. Küll te siis kisate kõik Jumala poole, mitte ei jookse metsa puid kallistama. Aga kas ta siis kuuleb? Vaata armuaeg on aeg meeleparanduseks antud, kui on juba karistusaeg ja tagajärg, siis ei ole enam midagi teha. Ja see pole hirmutuskõne, vaid reaalne olukord. Sõja ärahoidmine ei sõltu sellest kui palju keegi iseendasse usub ja kui iseennast täis ta on või kui kangekaelne.

Ei ole siin maailmas ateistidel inimestele kahjuks midagi muud asemele pakkuda kui lõputud naudingud - söömine, seksimine, meelelahutus. Aga need ei suuda siiski anda inimese elule mingit mõtet - see on puhas mandumine ja depressioon. Kristlus (kuni seda veel meil on säilinud) suudab siiski anda midagi selle tühjuse ja mandumise asemele. Neil on 2000 aastased kogemused ja traditsioonid, väärtustesüsteem, mis on ajale vastu pidand ja elab praegugi täies jõus. See tegelikult ongi meie riigi ainus lootus ja kahju on sellest kui suur osa meie uhkusest lõhkiminevaid inimesi seda ei mõista.

Jah, ma olen nõus, et ateist on paheline, kuid sama on ka usklik. Koondnimetaja on inimene, koos oma heade omaduste ja vigadega.
Ma isiklikult ei ole kohanud ühtegi inimesena head kristlast, ilmselt pole mul vedanud, ma saan aru, et mõned vast ikka on. Fb-s on tulihingeline usklik Harri Kingo, kelle kommentaare seal palju lugeda võib, absoluutselt intelligentne inimene, keda on alati huvitav lugeda, kuid niivõrd vastik inimesena, tülgastuseni vastik kuju, kes kaasvestlejaid kohtleb niivõrd halvasti, et tahaks küsida, mis teda vaevab. Usklikesse suhtutakse ju ikkagi eelarvamusega, et nad peavad olema ateistidest paremad. Milleks neile muidu Jumalat vaja on, kui mitte selleks, et olla parem inimene?

Noja siit võime juba edasi minna ja hakata lausa maade kaupa võrdlema. Mida usklikum rahvas, seda sõjakam nagu tundub. Islamit mõtlen momendil. Nojah, Jumal ega Allah pole ka miskid patsifistid. Saan aru. Samas, eestlane võib küll liiderdaja ja joodikrahvas olla, kuid pole ta eriline mõrtsukas, erinevalt araablastest. Mis või kes parem on, oskab keegi öelda või?
Pole ka Indias rahvas sellepärast parem, et nad usklikud on. Vargad, liigkasuvõtjad, valetajad, vägistajad jne. Üldiselt loetakse üheks kõige korrumpeerunumaks riigiks.
Neid näiteid võib siia tooma jäädagi. Et absoluutselt vahet pole, kas inimene on usklik või on ta ateist, no ei saa iial selle järgi ühtegi inimest heaks või halvaks liigitada.
Niisama suusoojaks võib ju vaielda küll.

Kui tänased taarausulised hoiavad alal 1920.–1930. aastate rahvusromantilist usutraditsiooni, siis maausu traditsioon, mille tärkamist võib jälgida 1960. aastatest, on leidnud tuge eestlaste omausundi seostamisest teiste soomeugri rahvaste loodususupõhise maailmatunnetusega.

Maausuliste nimetus on tuletatud eestlaste rahvusliku ärkamise eelsest oletatavast endanimetusest „maarahvas”. Maarahva usku nimetatakse vastavalt maausuks. Erinevalt taarausulistest on maausulised laialivalguvam liikumine, mille sees on jälgitavad rohked mõjutused teiste soomeugri rahvaste usundeist ja mujaltki.

Maausu tuum seisneb isiksusekesksuses: arusaamas, et igal inimesel on õigus kujundada ise oma usulisi tõekspidamisi. Iga inimene on vastutav oma tegude eest ja peab ise hakkama saama. Maausk rõhutab ka esivanemate traditsiooni austamist ning isiklikku kontakti jumala(te)ga.

Eestlased on praktilise ellusuhtumisega rahvas. See praktilisus ja isikukesksus peegeldub ka maausuliste traditsioonis, mille üheks keskseks kontseptsiooniks on vägi. Väe mõiste on seotud kujutelmaga maailmast kui hingestatud paigast — kõigel selles maailmas on oma vägi, mis on ühtaegu nii olendi või asja mõjupiirkond kui ka süvaolemus. Väe kasvuga kaasneb igasuguse heaolu tõus ning selle vähenemisega taas haigused ja muud hädad.

Vaadeldes eestlase religioossust, tasub taara- ja maausuliste kõrval märkida ka kohalikku ravitsejate (nõidade) traditsiooni, mis on elav siiani. Nõidade juures käiakse hädade puhul, mis jäävad väljapoole teadusliku meditsiini haardeulatust. Sellise šamanistliku traditsiooni säilimises läbi aastatuhandete võib näha eestlastele omast indiviidikeskset ning praktilist religioossust.