Endal kaks suhet järjestikku purunenud.Saan aru,et ise olen need lahkuminekud põhjustanud,kuid küsimus siis selline,millise üleastumise on mehed nõus andestama?
Siin siis minu lood:Esimesel korral nägi mind mehe(me ei olnud abielus) sõber ,kui ma suudlesin oma kunagist tuttavat ööklubis
(nagu Evelin Ilves),lihtsalt oli meeldiv olukord,alkohol oli teinud oma töö ja nii see läks.
Kuid mehe reaktsioon oli nii äkiline,et lausa kartsin.
Ei mingist andestusest juttu,lõpp ja kõik.
Teine kord paar aastat hiljem ,kui olin leidnud uue normaalse sõbra juhtus nii,et ülemus töölt pakkus kogu aeg,et viib mind peale tööd koju.Kuna elasime samas kandis polnud mul selle vastu midagi.Aga mees oli armukade ja oli mind pikalt jälginud ja talle ei mahtunud pähe, et selle taga ei ole midagi,lihtsalt viisakas ülemus.Ja jällegi kõik,ei aidanud rääkimine ega vabandused.Läinud ta oligi.
Kolmas juhus oli sõbrannal,nad oma mehega pikalt koos
juba(abielus),reisil olles tellis naine massaaži,mis pidi kestma pool tundi,kuid kestis kaks tundi,sõbranna ise ütles mulle,et midagi ei juhtunud,lihtsalt oli meeldiv ja pärast unustasid ennast lobisema,kuid suhe oli lõppenud.
Kas,tõesti te mehed ei usalda oma naisija kas on nii raske andestada?