Olen avastanud, et ei suuda enam suhet luua või siis ei soovi. Olen 40+ mees ja elus olnud 2 tõsisemat suhet. Viimane neist lõppes juba peaaegu 5 aastat tagasi kui mind lihtsalt arusaamatult, täiesti ootamatult suhtest eemaldati toonase elukaaslase poolt. Ta leidis uue mehe ja ma ei valeta, kui ütlen, et paari nädalaga olin täiesti EI KEEGI. Ja ainult paar kuud enne seda kui see juhtus rääkis naine pidevalt kui tähtis ja armas ma talle olen. Siis leidis ta mingi töötu ekskriminaali, kellega tal tänaseks on ka juba omad probleemid. Ma ise olin täiesti kindel, et tal see suhe nõnda läheb, kuid ega minu olukorda see ei päästa.

Võiks ju öelda, et ma olen ise tossike, kuid ma ennast selleks ka pidada ei taha. Töötan korralikus kohas, olen majanduslikult kindlustatud. Isegi naised vaatavad mind, aga ometigi jäeti mind maha nagu ma oleks olnud täiesti tühi õhk. Ja kõigile teadmiseks, siis ma ei petnud oma naist ning ei flirtinud samuti võõraste naistega.

Kuid tagasi tulles algse teema juurde, siis ma alguses arvasin, et naisest üle saamine võtab maksimum 2 aastat. Lugesin erinevaid kogemusi internetist jne. Kuid nüüd 5 aastat hiljem pole mul ikkagi kellegagi soovi kooselu alustada. On üks sõbranna ning mõned juhusuhted, aga ei midagi enamat. Ühtepidi olen avastanud, et ma täiesti teadlikult väldin tõsisema suhte tekkimist, sest kuigi armumine on väga lahe tunne, siis ma ei soovi läbida seda pikka madalseisu mis järgneks suhte katkemisel. Ehk ma ei taha riskida.

On kellelgi veel selline valik, et olla teadlikult vallaline sellepärast, et mitte kogeda seda stressi, mis järgneb suhte võimalikul lagunemisel? Kusjuures, kui oleksin 20+ või 30+, siis ma muidugi ei kahtleks, aga 40+ enam ei soovi. Suhet leida iseenesest tänapäeval pole mingi kunst. Kui inimene üleliia ei mõtle, siis võib iga päev uue kaaslase endale leida, aga see kõik oleks kaunis pinnapealne. Kogu tinder nt on täis naisi, kes soovivad kiirelt kokku saada, kuid ise ma ei tunne vajadust olla see kirju koer, kes käib kõigiga kohtamas. Täiesti blokk tuleb peale kui naine hakkab väga kiirelt pakkuma kohtamist välja. Ühtepidi saan neist ka aru, sest nad ei soovi oma aega raisata, aga teistpidi ma ei soovi. Kas ma pole siis ikka veel, peale viite aastat, üle saanud oma eksist?

Mees, sa oled oma eksist juba ammu üle saanud, aga pole saanud solvumisest, kaotusvalust, lüüasaamisest, häbist, vihast, ettevaatlikusest ja eelarvamustest kõikde naiste suhtes jne. Suurim viga on endas vigade otsimine ja valusaim on enda võrdlemine selle kriminaaliga. Pole ju loogiline, et naine eelistab turvalist ja armastavat meest mingile jorsile. Analoogilisi olukordi juhtub vahel ka naistega, mil nad ei saa aru, kuidas sai mees teda petta ja välja vahetada koledama või paksema või vanema või kõik need kokku naisega. Ju siis midagi oli, mis sel ilusal naisel polnud. Sama ka sinuga, midagi pidi see jorss pakkuma, mida sina enam ei märganud naisele pakkuda. Vahel pole aga sel kõigel üldse tähtsust, vaid mäng käib üle meie mõistuse ja süüdistada saab ainult karmaga ettenähtud rada, kust sina pidid lihtsalt eemale astuma. Kui suudad selles võtmes olnut analüüsida, siis suudad ehk minevikus ekslemise lõpetada ja küllap siis ristuvad su teed uue armastusega. Võrdle seda kasvõi huvitava raamatu lugemisega. Iial ei suuda keegi lugeda korraga kahte erinevat jäägitult haaravat romaani, eelmise mõju peab olema juba lahtunud, kui tekib soov uus kätte võtta. Sama ka suhete ja armastusega, selleks peab mentaalselt valmis olema. Kui suudad naise- ja enesesüüdistused muuta möödunu kaineks hindamiseks, siis saad alles edasi minna. Pead aga meeles pidma, et sa ei ole Jumal ja elu ei käi sinu tahtmist mööda, ega nii nagu muinasjutus või ilusas armastusfilmis, kus teatavasti saabub õnn ja rahu alles lõpus, sinnamaani on ainult üks jama ja õnnetus teise otsa. Päriselus kipub olema vastupidi, algab ja kulgeb kõik kenasti, aga lõpp on kole või kurb. 40+ peaks juba teadma, et elu lahutamatud kaaslased on haigused, surm, inimesed muutuvad, nende soovid muutuvad ja sellega peab arvestama, leppima ja unustuma legendi igavesest armastusest, vaid õppima nautima koosolemise aega siin ja praegu.

Vaidlen vastu, see pool mind ei huvita, et kuidas ja miks jne. Esimesed aastad küll, kuid nüüd on rohkem minust pead võtnud ratsionalist. Ma ei taha suhet kuna selle purunemine võib mõjuda laastavalt. Statistiliselt siiski enamus suhteid purunevad ning mida aeg edasi seda rohkem. Miks luua suhe selles vanuses kui praktiliselt üle poole on võimalus selleks, et suhe puruneb? Mis see mulle annaks? Hetkelise rõõmu?
Üldiselt naised näevad seda teemat muidugi omamoodi. Mul üks naistuttav rääkis ka, et ma ei ole endale andestanud jne jne. Ei, see on hoopis teine teema. Pigem sõnastaks seda nõnda, et ma ei ole nõus sööma maailma käige paremat koogiviilu selle nimel, et peaksin hiljem sööma maailma kehvimat. Ei, pigem valiksin selle kesktee.

Sa oled siis oma valiku juba teinud, valides valukindla eksisteerimise, aga mingi osa sinust on siiski näljas, sest igavesti porgandi närimine ei paku ka rahuldust. Torkab ka silma, et sa kasutad oma praegusi naisttuttavaid ära minevikust ülesaamiseks, head nahka sealt ei saagi tulla. Üldiselt pole see minu asi, mul omalgi muresid rohkem kui kanda jõuan. Edu sulle armastuse leidmisel!

Samamoodi, juba natuke üle viie aasta möödas lahku minekust ja ei mingit usku uutesse suhetesse või üldse naistesse millegi püsiva eesmärgil.
Soovitaks, et võta vabalt, sest midagi ei pea olema, ammugi mitte püsisuhet. Kui selline tekib, siis iseenesest, mitte tahtlikult soovides või tekitades. Üleüldse see must have on rohkem naiste värk ja nagu mingi rahutus või tõmblemine. Seega polegi mehel mõtet otsida ja sobitada, selle töö teevad naised ise ära ja kui on käes õige aeg tuleb ja jääb ta ise su juurde. Kas päriselt jääb on juba ise ja õnneasi:)

Asi selles vist ka, et 40pluss naist eemaltki paha vaadata, mis siin veel lähisuhtest rääkida. Selline ju ette määrarut laiali minema, kes ikka jaksab või tahab rahuldada juba suht ära vajunud naist. Tollel tuleb hulka vaeva näha, et oleks piisavalt riistasid mis seisaks või tõuseks ta peale kui isu pidavat ju ainult kasvama mida hullmaks välimus läheb. See polegi mingi ühe mehe projekt või peab see mees olema mingi puudega, et regulaarselt vana naist panna tahab:)

enesehaletseja, nagu krdi lapse jutt. a ise teisi ära kasutada oskad küll.

Võta sõbranna ära!!! Väga lihtne !!!

Miks te mehed, ei saa aru, et ei ole vaja alati valida seda üliilusat, endast parimas arvamuses olevat tibi? Tahaks kangesti uhkustuda teiste ees, aga seline ei jää ju püsima?

Nad ei taha haiget naist! Eestis on kõik haigused teada!

Kui kirjutaja on 40+, siis ilmselt ka naine samas vanuseklassis. Olen tuttavate pealt näinud, et selles vanuses tekib tõepoolest mingi rahutus - keskeakriis, kui soovite - ja tungiv soov oma elus midagi muuta, midagi uut proovida. Ja selliseid 40+ elukaaslase vahetajaid on oi kui palju, kuigi kõrvaltvaatajale jääb tihtipeale arusaamatuks. Arvan, et selle naisega oli midagi sarnast - tahaks veel midagi uut ja erutavat, enne kui vanadus tõeliselt uksele koputab.
Aga kirjutajale ütlen, et pigem sellised 40+ inimesed jäävad suurema tõenäosusega kokku kui noored. Eriti just eeldusel, et on sarved maha joostud ja ei vajata oma ellu enam uusi seiklusi. Nii et ei ole vaja väga karta, et "suhe nagunii ei jää püsima". Eks muidugi selline mahajätmine tekitab sügava haava, aga me kõik oleme ju kunagi haiget saanud, ja ikka elus edasi läinud.

Küsimusele vastus: jah, sa oled saanud üle oma eksist. Ainult et sa pole üle saanud naistest. Sinusugune mees pole atraktiivne naistele, kuna oled suhtesõltlane ega näe kaugemale kui suhe ja selle võimalik kasutegur. Sa pole tegelikult mitte ühelegi naisele vajalik, vaid väike meelelahutus. Igav ja üksluine mees, kes on äärmiselt primitiivne oma maailmavaates ega suuda mitte mingeid väärtusi luua. Üldse ei imesta, et eks sul sinu asemel kriminiaali valis. Ma valiks ka, kui mu valikutes oleks mees, kes hädaldab ja oigab ja keegi, aga mitte midagi ei tee. Valiks kohe sellise, kes teeb ka midagi, kas või kriminaalset, aga ei hädalda, halise ega oiga oma haleda kängunud mehelikkuse üle.

Kuidagi pole võimalik anda hinnangut mehe maailmavaatele, kui sellest pole juttu. Kindlasti valiks nii mõngi naine mehe, kes teeks ta elu huvitavaks. Sest omal tal seda ju lihtsalt ei ole.

MissisY, sa siis see uus põlvkond,
kust võtad, et mees oli äpu ja võtaksid kriminaali,
see on sinusuguse õigustus lille mängida.
Ise oled igav kullakaevaja, ei mud, aga endasu nõdrameelselt heal arvamisel.

kust seda võtad, kui 40+ hakkab alles maailma avastama ja
siis mõistuse hääl on viimane mida kuuldakse:)
jah, kohutav saab olema, kui 40+, 50+ sexi avastab - orgasmiga

Teemautorile vastuseks. Eks sa oled eksist vast üle saanud, aga kui kuuma kohviga suud kõrvetad, siis hakkad ka külma vee peale enne joomist puhuma. Seega on sul uute suhete suhtes põhjendamatud või mitte, aga hirmud, mis ei pruugi olla ratsionaalsed. Ma olen meeste puhul alati imestanud, et kui tavaolukorras ratta seljast kukub, autoga kraavi sõidab või saab vigastuse, mis füsioteraapiat nõuab, siis on nad üpris optimistlikud, et ronivad sadulasse, rooli või suuskadele tagasi mingi aja pärast (noh jah, olenevalt trauma ulatusest muidugi), hoolimata sellest, et võib ju uuesti viga saada. Aga mingi naine on kohe nii võimas tegur, et suhe jääb olemata, kuigi tahaks. Ehk kogu selle pika jutu mõte oli, et sellest pole midagi kui sa suhet ei taha, see on norm, aga kui ikkagi tahaks, siis kaldal tammumisest pole kasu ja julgus tagasi ei tule enne, kui alla hüppad. Loodetavasti selline naine leidub, kelle pärast oma hirmud selja taha jätta. Päikest!

Midagi pidi ikka totaalselt valesti olema, kui üks korralik ja igati normaalne naine marsib kindla sissetulekuga ja majanduslikult kindlaustatud mehe juurest päevapealt kriminaali juurde. Kas sa nagu selle peale pole tulnud, et see sinu ex polnud kaugeltki mitte normaalne naine? Ja ka seda, et see naine võis juba eos olla hoopis sinu enda vale valk? Mis selle roosilise püsisuhte aluseks sinu meelest olla võis? Ega see pole veel mingi püsisuhe, kui üks emane sind sinu omas kodus kiidab ja jumaldab mitu aastat jutti. Võibolla tal polnud varem kusagile kolida lihtsalt ja kiidulaul oli sulle kinnituseks, et sa ise teda minema ei ajaks. Kas need naiste sõnad teevad suhtest suhte sinu mõistes? Katsu ikka analüüsida niipidi, et sa oled õnnega koos, et kriminaale eelistavast elukaaslasest vabaks said. See pole küll variant, et sellise naise kaotusvalust kuidagi üle ei suuda saada ja uue pettumuse hirmus rohkem katsetada ei julge. Neid, kes töötuid ja kriminaale eelistavad, on ikka üüratult vähe, seda esiteks ja teiseks, elus pole kunagi garantiid, et mingi suhe surmani kestma jääks.

Mees kujutas ette lihtsalt et see naine oli see kõigekõige õigem. Niinagu ikka igasugu asju ette kujutatakse ja siis ühtäkki avastatakse midagi või kedagi uut. Ainule viga et see võib kõik üüratu aja võtta aga see on juba limiteeritud.

Millegipärast tundub, et see kooselu võis olla selline, et teil mõlemal oli vähe sarnaseid huvisid ja liiga palju erinevusi. Elasite nende väheste sarnasuste varjus, surudes maha tõelisi soove ja tahtmisi. Nii vaimseid kui neid, mida oleks saanud koos teha. Ja ka see mõte, et kui tuleb ette 40 +, siis tekib teadmine, et kas selline elu peabki olema kuni elu ja midagi muud, mis võiks veel huvi ja realiseerimist pakkuda, ei tulegi enam ja kõik jääbki nii, kuni lõpuni.

Ei ole kerge kuidagi ei meestel ega naistel ja alates mingist vanusest kui oled nii mõnegi suhte või abielu seljataha jätnud, tunned et pole enam tahtmist ega jaksu kõigega uuesti alustada.

Silmas pean ennekõike, et isiklikult minul naisena pole tahtmist enam nullist kedagi "uurima" hakata mitmelgi põhjusel. Eks siin mängivad rolli ka eelnevad ebaõnnestunud "katsed" või pettumised ja reetmised.

Peale neid ebaõnnestumisi õppisin taas iseennast armastama, oma ebakindlusest üle saama ja nina püsti edasi minema. Ma ei vaja meest oma ellu, et teistel on mees või et nii oleks mugavam.

Nüüd kui elu peaks mu teele kellegi saatma, ootan ennekõike huvitavat ja küpset inimest, rõhk Inimesel, suure algustähega, kel pole luukeresid kapis või madal enesehinnang. Kes on minevikust üle saanud ja soovib pühenduda hetkele ja tulevikule. Kes toob sära silmadesse ja sa tõesti tead, et just temaga soovid sa oma elu jagada. Ta on sinu jaoks eriline.

Selliseid inimesi pole palju. Just vabu. Alati on miski, mis võib viltu minna, seega nüüd ei mõtle, kas me oleme 10 aasta pärast koos või mitte. Nüüd oskan väärtustada hetki koos inimesega rohkem. ei planeeri enam.

Aga kellestki ülesaamine, kui ta on sind puudutanud väga tugevalt, ei ole kerge. Märksõnaks on Aeg ja see aeg võib olla mitu aastat. Mõni inimene jääbki su südamesse kuni lõpuni. Aga elu läheb mingil hetkel edasi.

Erilisi inimesi satub meie teele ehk 1-2 korda elus üldse. Me tunneme nad ära. Kuid peale selle, et kaks inimest väga soovivad koos olla, on ka teisi aspekte, mis võivad tirida lahku. Sest meil inimestel on omad hirmud, mis teevad meid seesmiselt katki, nii et me ei julge proovidagi kui oleme leidnud midagi ilusat. Näiteks ealised iseärasused. Ja kõrged nõudmised iseendale.

Tunne ega inimest ei saa lihtsalt peast ja südamest välja lõigata. Ta eksleb seal mõnikord pikka aega kuni leiab tee väljapoole. Tegelikult aga võiksime mõelda kohtumisehetkele ja et olime suutelised tundma just selle inimesega miljonitest seda erilist tunnet, mis sest et see tunne sai lõpu.

Sa vajad nüüd koristajat ja söögikeetjat, selle eest on mind hoiatatud! Kaanin kohvi! Käsitöö ja õmblemine ja klaverimäng ei tähenda, peaasi, et koristab ja teeb sööki!!

Tead minuga juhtus selline "tore" olukord nagu ikka. Elati koos, saadi lapsed ja hangiti laenuga korter. Seejärel avastati et pole mind väga vajagi. Luba ma räägin sulle ühe lühikese muinasjutu. Kunagi elas prints. Ta kohtas ilusat printsessi ja palus tema kätt. Sai hoopis korvi. Ning prints elas kaua ning õnnelikult. Käis kalal, seenel, sõpradega väljas ja teinekord magatas sõbrannasid. Sõi ära terve mäe vorste ning jõi ära terve jõetäie veini.

PS. Mehega tegu minu näol (feminatsite statistika meelehärmiks). Elan vaikselt ja pooled päevad lastega. Ent niipalju ma ütlen et lapsed on litsi soomusrüü mis kaitseb.