Feministi nurgake
Reedetud
susanne 05. november 2001, kl 15.41 |
mart 05. november 2001, kl 16.20 |
Paljud mehed ei ole siiski nõrgad. Töötavad, peavad peret üleval. Mõned neist võtavad iseenesestmõiistetavalt naise ja laste ülalpidamist, teised kiruvad samamoodi, nagu sina seda teed. Samas ei saa ma sellisest mehest, nagu sinu oma, aru... kas tal eneseuhkust üldse ei ole? Ma ei sudaks mõeldagi, et peaks naise rahakoti peal elama hakkama... Minu jaoks tähendab naise töölkäimine seda, et ta saab vaheldust, kodst välja, ning saab teenitud raha eest lubada endale asju, mille jaoks ta mehelt raha küsida ei raatsi... Mees peaks siiski hoolitsema, et igapäevane leib oleks laual ning arved makstud ja katus pea kohal.
Sellist meest aga, keda naine üleval peab, ei austa ka sõbrad (välja arvatud muidugi need, kellega koos sinu teenitud raha laristatakse ning sinu üle naerdakse). Kahju, kuid sedasorti mehi on... Ja siin pole küll muud soovitust kui et kasigu tööle või saagu üksi hakkama...
Sellist meest aga, keda naine üleval peab, ei austa ka sõbrad (välja arvatud muidugi need, kellega koos sinu teenitud raha laristatakse ning sinu üle naerdakse). Kahju, kuid sedasorti mehi on... Ja siin pole küll muud soovitust kui et kasigu tööle või saagu üksi hakkama...
Kalle 05. november 2001, kl 18.45 |
Huvitav, huvitav!! Kas kirjutate enda mehest või veel kellestki? Kelle nõusolekul see mees elab Teie rahakoti peal??? Kas see on naise nõrkus?? Mis see näpuga näitamine ja pisarad aitavad, võib-olla hoopis räägiks kaasaga ja lepiks kokku mõlemaid rahuldavas variandis!! Või loodate, et kõik laabub iseenesest, lihtsalt hädaldades, mehi maha tehes!
malin 05. november 2001, kl 19.39 |
mina 05. november 2001, kl 20.32 |
susanne 06. november 2001, kl 12.16 |
susanne 06. november 2001, kl 12.17 |
Kati 06. november 2001, kl 13.21 |
ellu 06. november 2001, kl 13.55 |
Minake 06. november 2001, kl 13.56 |
tolerantne 06. november 2001, kl 14.43 |
minu targal,ilusal,hästiteenival sõbrannal on mees kes juba 4 aastat kodus istub ja lapsi hoiab, lausa lust vaadata kuidas ta selle majapidamise oma mehelikku käppa on saanud-toimetab ja askeldab nii kenasti samas kui meie mõnusalt juttu puhume,kannab ette lõikab lahti,avab pudeleid,pühib kübemekesi kokku-nendel asi toimib!
mart 06. november 2001, kl 17.12 |
minake, olen kindel, et sa ei taha kannatada seda stressi, mida mehed on sunnitud taluma pere eest hoolitsemisel. mitte et minul seda oleks. õnneks olen suutnud elu finants poole pealt järje peale saada, kuid seda aega, kus pidi tõsiselt muretsema selle pärast kas järgmine päev on söök laual või mitte, tagasi küll ei tahaks. stressi tekitab see igatahes kõvasti. loomulikult austan ma seda, kui naine ka ise niipalju hästi teenib, et saab pereasjade finantseerimisel ka tema peale loota. aga kui sinu naine teenib ligi kümme korda vähem, kui sina ise, no siis pole ju mõtet... Ja naised ei peaks selle pärast üldsegi mitte põdema. Meie ühiskonnas peetakse ikkagi meest pere toitjaks.
Ja see vend, kes susaniga koos elab, on tõesti üks mannetu vennike. Ühinen selles suhtes eelpool küijaga et kas susan tõesti endale paremat meest ei leia, kui ostetud? See mees on ju sinuga ainult raha pärast koos.
Ja see vend, kes susaniga koos elab, on tõesti üks mannetu vennike. Ühinen selles suhtes eelpool küijaga et kas susan tõesti endale paremat meest ei leia, kui ostetud? See mees on ju sinuga ainult raha pärast koos.
Minake 06. november 2001, kl 20.34 |
Mart! Mina ja mu mees teenime mõlemad mõõdukalt ja ma olen sellega rahul. Kuna olen kõrgharidusega, siis oleks mu enesetunne halb, kui ma vaid taskuraha teeniksin - õppimine oleks nagu tühja läinud. Selles mõttes siis ka see jutt taskurahast. Ma arvan, et kui peaks juhtuma, et mees oleks mõnda aega töötu (mitte omal süül), siis ei viskaks ma teda küll ukse taha, sest teineteist vajatakse mitte ainult õnnes vaid ka mures, liiatigi on mul väga hea mees. Loomulikult ei ole see õigustus loodrist mehele, kes pidevalt naise kukil elab ja sellega rahul on.
Kalle 06. november 2001, kl 22.19 |
Näu 07. november 2001, kl 09.23 |
Mul on ka selline mees, kes enamasti minu teenitud rahaga elab.Aga ma ei pane seda talle pahaks.Ta ei ole töötu, aga hobi on saanud tööks ja selle töö eest makstakse vähe.Noh nii, et ta endale kommi ja suitsu saab osta. Pere asjad,lapse koolirahad, investeeringud ,igapäevane söök tuleb minu käest. Aga mees on mul nii kallis ja ma armastan teda kõvasti. On ka minul aegu olnud, kus ei ole piisavalt seda krabisevat.Siis on muidugi sress ja kõik muud mustad mõtted. Tegin kodusele mehele triki, läksin kuuks ajaks kodust ära. Eemalt on hea vaatada, kuidas ta hakkama saab. Ta oli avastatnud, et meil on kelder ja seal on naise kogutud kartulid.Ja oh imet, nendest saab sooja süüa teha. Ta avastas ka sahvri, kus on moosid-kompotid. Ühesõnaga asi sai veidi paika pandud. Ja nüüd ta teeb kodus süüa ja kütab ahjud ja üldse vaatab koduste järgi. Mulle sobib,las olla kodus ja mina saan rahus raha teenida.
ellu 07. november 2001, kl 09.27 |
susanne 07. november 2001, kl 13.23 |
kolla 07. november 2001, kl 14.18 |
susanne, kui kardad üksindust proovi kõigepealt uus mees leida ja
kui ta on valmis sinuga leivad ühte kappi panema, siis ütle oma praegusele mehele pakaa ja ongi rahu majas.
kui, aga uut meest pole kuskilt leida, siis on sul endal valida, kas veeta oma ülejäänud elu selle omakasupüüdliku tõuguga, või lihtsalt riskida üxildusega ja pexta ta välja.
kui ta on valmis sinuga leivad ühte kappi panema, siis ütle oma praegusele mehele pakaa ja ongi rahu majas.
kui, aga uut meest pole kuskilt leida, siis on sul endal valida, kas veeta oma ülejäänud elu selle omakasupüüdliku tõuguga, või lihtsalt riskida üxildusega ja pexta ta välja.
Näu 07. november 2001, kl 15.00 |
Lisa postitus