Tegelikult mõelge inimesed:

et olla abielus ja paarisuhtes on vaja ju paari e. siis meest ja naist, järelikult paarisuhtes elavaid mehi ja naisi on täpselt ühe palju ja kuna ka vallaliste meeste ja naiste osakaal on enamvähem 50:50, siis kuidas saab öelda, et kõik ühe sugupoole esindajad petavad. OK, aga kellega nad siis petavad kui kõik naised on truud?

Vot sellest ei saa aru, selgitage mulle!

.

Piix: tood väga hea näite välja - mõtlen väljendit "turvatunne". JUst see ongi ju olulisim põhjus...et selles, et mees magatab teisi naisi, kardab naine, et tal on mees ohus - aga see on ju see, millest oleme rääkinud nn vaimse truuduse all. Et oluline on tegelt see, et mees ei kaoks, et ei kaoks naise (seeläbi ka järeltulijate) turvatunne.

väga huvitav küsimuse_püstitus läbi jooksis: miks peaks mees/naine pärast abiellumist by default arvama, et ta on ainuke sexpartner?! sest nii on kirjutatud? sest nii on lubatud? see pole ju iseenesest mingi siduv lepe. me kõik lubame igasuguseid asju päevast-päeva, teeme aga hoopis teisiti... no mitte kõik vast, aga kõigil juhtub. nii. kui paljud meist võtavad sõna-sõnalt tõsiselt seda jutukest, mida meile perbüroos puhutakse? loomulikult pole see ei ilus, aus ega väärikas suhtumine oma kaaslasse (kui pole kokku lepitud teisiti), kuid oleks huvitav teada, kui paljud siinkirjutajatest on oma abikaasaga/partneriga vastu võtnud püha resolutsiooni - mitte omada sex_suhteid väljaspool kodu. või kuidas seda paremini väljendadagi - kahe kooselaja kokkulepe, nii vist...

Kati: ma ie tea, kas mu naine magab kellegiteisega - võimalusi on tal sellsk küllaga - töötab ta ju peamiselt meesteseltskonnas. Kuni sellega ei kaasne ohtu minu reetmiseks, kuni ma näen, et ma talle korda lähen, et must hoolib, ei näe ma mingit põhjust muretsemiseks. See on eelkõige tunnetuse asi. Ja samaga püüan mina tale vastata - palju oskan.
Ja too Feliks - ikka olin mina, kes veel:)

Feliks, aga kui ta Sul kellegi teisega magab, näitab see ju, et ei hooli. St. võib hoolida nii nagu lähedasest inimesest ikka, et tunneb empaatiat Sinu suhtes. Loll näide aga, hoolib nagu sõbrast või nii...
Petmise ilmsiks tuleku võimalus peaks tõeliselt hoolivat inimest pidudrdama.Mind hoiab tagasi just mõte,oma vale sammuga teen haiget inimestele kes minust hoolivad ja kellest hoolin ise.

to feliks: "palju oskan" is not good enough! siin pole vaja pyyda olla... eesti presidendiks võib pyyda saada, aga truu on ju võimalik lihtsalt olla :) näitex

To Lynn : mingit kirjalikku kokkulepet, et edaspidi teeme "vanainimeste asja" ainult omavahel ja mitte kolmandatega, küll ei ole, aga kas mitte sellepärast siis koos elama hakatud et üksi on hea aga kahekesi parem. Selleks kokkuelada, et kergem makse maksta küll ei hakatud vaid just sobimise, meeldimise ja üksteisega koosolemise eeldusel. Arvestades teispoole vastumeelsusele minu üksi lõbutsemisele asutustes kus võib kohata mulle vastassugupoolt, järeldan et talle ei meeldiks kui otsustan kellegi teisega oma sekselu jagada elades samal ajal temaga.

Katu: kuidas näitab, et ei hooli? Noh sellega ta küll minu vastu mittehoolimist ei näita. Ta näitab, et hoolib tast ka...a see, et kes on nr1, ega seda küll minu silmis magamisega välja ei näita:) Ja ära ütle, et nii pole võimalik...tean isegi mitut naist, kes vahel-harva magavad ka mõne teise talle sümpaatse mehega,kuid välistavad igasuguse lahkumineku oma mehest - sest nad armastavad teda - nii nad ütlevad..ka selline naine nt, kel poleks mingit materjaalset ega muud (nt ühised lapsed) hädavajadust selle mehega koos elada.

MIs puutub väljatuleku võimalustesse - eks sellega pea siis arvestama...ja korralikult arvestama, ku isellega võidakse oma partnerile haiget teha.a kui ei suudetud..ju siis hinnati ennast üle.

Ähh, aga miks te, naised, seda nii traagiliselt võtate, kui keegi korra vasakul käib? Big deal, las käib! Ega ta siis sellepärast kohe kodunt ära ei jookse uut perekonda looma. Kooselu või abielu on üks asi ja seks hoopis teine. Ja suhtumine stiilis "ta elab minuga koos ja järelikult kuulub mulle" tundub kuidagi iganenud.

to XXX: aga rohkem kui oskan ei saa ju:) Või Sa oskad?:))

siin tegelikult pole midagi vaielda... inimesed on lihtsalt erinevad... ainus lootus ilusaks lõpuks kogu teemale on vast see, et kõik leiavad omasugused ja elavad õnnelikult elu lõpuni :)

to feliks: rohkem on alati võimalik! aga minul pole vaja "rohkem", sest minu "normaalne" on see, et ma ei peta!

Mina ei peta, pole õnneks ette ka näha et hakkaks....

Nujahh,millised kammitsetud kommentaarid!Kui ikka elad naisterahvaga,kas või sellepärast,et oma lapsega piisavalt koos olla...ja oled kokkuleppinud,et tegu pole monogaamiaga...siis üks suur petmine oleks see, kui vahepeal monogaamiasse laskud!Olgu põhjuseks siis laiskus, väsimus, töö või muud huvid...sh.kaunid kunstid,astronoomia,lindude vaatlus jms.

juta, kas elaksid rõõmsalt kui tead, et abikaasa kargab teisi? milleks siis üldse kellegiga koos elada või veel vähem abielluda?kooselu ja seks käivad ikka käsikäes, mind küll mujale ei tõmba:)

No nii Indrek ütles praegu hästi.

Mille üle me arutleme siin erinevate rubriikide ja teemade all.

Loomulikult arvame me kõik, et ei peta, arvan et selliseid inimesi kes seda ette plaanivad on ikka vähe.

Seda kas petad või mitte ei olegi võimalik ette näha. Kuidas on võimalik 100% midagi lubada, et ei iial. Ei ole võimalik.

Ja eks siin siis arvamused jagunevadki kahte leeri: ühelpool inimesed kellel midagi sellist elus olnud ei ole ja siis teised kellel on. JNE.

Feliks: pole vist mõtet tegelikult vaielda ja õigustada ja põhjusi otsida.
fakt on see, et sain jubedalt haiget, ei suuda unustada ja olen tohutu kurb. Tean, et see läheb aja möödudes üle ja ei tundu enam nii tähtsana. Aga , et see nii läheks peab vist lahku minema...

Kus te, õnnetud ja kibestunud naised, küll elate - nii palju halbu mehi ümberringi!? Mul on küll silmapiiril ja kodus toredad ja hoolitsevad mehed. Ja naised, niipalju kui nendega suhelnud olen, ka ei kurda. Äkki on Teil miskit enestel viga?

Usalda, aga kontrolli. Kontrolli, aga ära paranoiliseks muutu. Või ära lihtsalt usalda ja katsu ellu jääda. Unetust ööst rääkides võid ju kauni ohvrina end tunda, ent sinised rõngad silme ümber on ikkagi sinul. Enamus mehi siiski petavad. Neil lihtsalt ei ole mõtlemine seotud peaga vaid riistaga. Muidu nad ju ei küsiks süütult silmi klõpsutadades, et mis selles halba on (nagu mõningad siinkommenteerijatest)?
Ürita tal (mehel) juhusepuudust tekitada. Kui sa tahad teda ise nautida, paku talle nii palju, et ka temal küll on. Õpeta ta kondoomi kasutama. JNE

Arvan, et ise kah ei andestaks sellist reetmist ja usaldusest poleks enam juttugi. Kuidas ma saaksin siis veel usaldada teda näiteks selles, et ta teistega seda asja ikka turvaliselt teeb ja mulle mõnda haigust koju ei tari? Kui ei saa inimest usaldada ühes asjas, ei usalda teda enam ka teistes eluvaldkondades.

Mis see tähendas: ürita juhusepuudust tekitada? Kas meest tuleks lühikese rihma otsas hoida, silmaklapid peas? Arvan, et igale normaalsele inimesele meeldib suhelda vastassoo esindajatega ja jama küll, kui keegi hakkaks seda "juhusepuuduse likvideerimise" eesmärgil piirama.

Kui oleks teiselt planeedilt ja loeks neid kommentaare tekkib küll tunne, et need mehed on ikka igavesed loomad, mitte inimsoo esindajad. Aju pole ollagi, ei mõtle millelegi ja kõik nende tunded on pluff, mõtlevad riistaga, täiskasvanud meest peab õppetama kummi kasutama jne.
Miks, meid, naisi siis
ikka nii tõmbab nende loomade poole!

Võtan seda traagiliselt põhjusel, et mind ju ei lasta vasakule. Salaja ka ei taha minna. Lõbus peab olema mõlemal ja niikaua kui mind ei lasta ringi tõmbama, ei lase mina ka oma meest.

see kõik kokku ongi loomalik instinkt

Mina tegin pärast mitme petmisjuhtumi teadasaamist suhtele lõpu. Pole küll arvanud, et suguõdesid süüdistama peaksin: loodus on paabulinde täis, mees peab ikka ise teadma, kustmaalt piir läheb. Algul süüdistasin ennast, aga siis otsustasin (osalt ka psühholoogi toel) meelerahu huvides süüdlase otsimisest loobuda. Olnut süüdlase otsimine ei paranda, eneseusk tuleb taastada ja iseenda peale lootes edasi elada. Uuest suhtest ei taha siiski kaua aega mõeldagi: haigetsaamine oli liiga valus. Väikese distantsi tagant suudan (ilma trotsita) öelda, et naudin praegu üksindust. Nii on praegu tõesti parem, usalduskriisi aegadele ei taha mitte tagasi mõeldagi.

täiesti nõus chameleoni arvamusega 01-30-02 14:00.
kahjuks ei suudaks ma meest enam kunagi usaldada ja kuna see on ikka ühe normaalse suhte alus, siis tuleb lihtsalt igal ühel oma teed minna.

Önneks oli oluline söna lauses, sest nagu selle asjaga kord juba on "never say never", ole önnelik sellega , mis sul on, kuna igas paarisuhtes vöib seksuaalses sfääris teadlikult kasutada erinevaid nuansse, mis uhelt poolt takistaks pikas perspektiivis rutiini ning uue ja huvitavama otsingu -aga on aga -kui uhel ilusal päeval tuleb valge töllaga sinu ette see , SEE ÖIGEM ! Vot siis on lood teised. Jääb ule vaid loota, et önneks see praegune ongi SEE!

Never sai never! Ma ei petnud 15 aastat ja olin veendunud, et ei tee seda iialgi. Ometi sõitis katus pealt nii ära, et tegin seda, samas aga tundsin ka, et armastan oma kaasat ja ei jätaks teda kunagi maha. Ma tõepoolest armastasin kahte inimest korraga! Ja kui asi poleks välja tulnud ning skandaal tekkinud, siis poleks minu poolest me küll lahku läinud oma kauaaegsest partnerist, sest mõistus tuli ikka paari kuuga tagasi ja selle teisega ei sidunud mind küll peale eiteakust tulnud lollide illusioonide mitte miski.

Ei ole halbu naisi, on nõrgad mehed!