Feministi nurgake
maskuliinne powerplay?
Piimanoges 14. aprill 2002, kl 09.11 |
Mees, kellega pikemalt aega lahus ning kes tahab hirmsasti et ära lepitaks, teatas kokkulepitud kohutumise peale, et "tal on teisi tegemisi ning et ma ei taha sind siia praegu." Taustal kõlas naiste itsitamine. Ning tema kokkuleppest taganemine tähendas seda, et mina jäin üksi võõrasse linna ilma öömajata meeleheitetsema.
Seega küsimus - mis kuradi pärast on vaja ennast esmalt tõsiselt rõngasse keerata, et naisega ära leppida ning siis, kui sihtmärk abs heldinud ja käeulatuses, saada hakkama sellise tembuga. Miski meheliku võimsuse näitamine - et vaat kui vinge tegelane ma olen, jätan sinu külma öö kätte ja lõbutsen teadlikult nina ees teisega?
Seega küsimus - mis kuradi pärast on vaja ennast esmalt tõsiselt rõngasse keerata, et naisega ära leppida ning siis, kui sihtmärk abs heldinud ja käeulatuses, saada hakkama sellise tembuga. Miski meheliku võimsuse näitamine - et vaat kui vinge tegelane ma olen, jätan sinu külma öö kätte ja lõbutsen teadlikult nina ees teisega?
Raina 14. aprill 2002, kl 11.07 |
eh 14. aprill 2002, kl 12.12 |
Mingi meeleheide võõras linnas oli antud juhul küll liigne, igatahes ei oleks tohtinud seda ülbitsejale välja näidata. Oleks tulnud aegsasti mõelda varuvariantidele (minna oma autoga, piisavalt raha lõbusaks õhtuks kohalikus ööklubis+hotell, vms varuvariandid) Nii lihtsalt ennast lolliks ei maksaks ka teha. Rainal õigus - sellist tüüpi pole põhust tunda.
Pirts 14. aprill 2002, kl 15.52 |
1 15. aprill 2002, kl 01.53 |
kas see oli tõesti alles teine pettumus? Või kolmas? neljas? Kaheksas?
väga tahaks teada, kas kooselud püsibvadki koos ainult (naise) oskusest muudkui andestada ja andestada sellist käitumist, mis pettumust toob?
Kas tõesti muutuvad inimesed "imelikeks" üleöö ja kardinaalselt? Vahvast ja abivalmis rüütlist saab järsku irvitav ülbur-elumees ? Tõesti või?
Andestada võib nii mõndagi, lihtsameelseid vääratusi, nõrkushetkede eksimusi, aga mitte kunagi alatust...ja alatus ei teki inimesse ühe pisikese hetkega, ja see ei avaldu ainult suhetes, vaid paljudes hoiakutes, ka pisiasjadessse suhtumisel...
väga tahaks teada, kas kooselud püsibvadki koos ainult (naise) oskusest muudkui andestada ja andestada sellist käitumist, mis pettumust toob?
Kas tõesti muutuvad inimesed "imelikeks" üleöö ja kardinaalselt? Vahvast ja abivalmis rüütlist saab järsku irvitav ülbur-elumees ? Tõesti või?
Andestada võib nii mõndagi, lihtsameelseid vääratusi, nõrkushetkede eksimusi, aga mitte kunagi alatust...ja alatus ei teki inimesse ühe pisikese hetkega, ja see ei avaldu ainult suhetes, vaid paljudes hoiakutes, ka pisiasjadessse suhtumisel...
1 15. aprill 2002, kl 11.50 |
kanake 16. aprill 2002, kl 09.46 |
Bella 16. aprill 2002, kl 15.36 |
Lisa postitus