Feministi nurgake
sõjaväe teema
| udu 22. juuli 2003, kl 22.20 |
Ei tahtnud "lootusetut" segada tema teema all, nagu ta soovis.
Aga küsimus naistele: kuidas suhtute meestesse, kes on käinud sõjaväes ja nendesse meestesse, kes ei ole seal käinud? Kas on normaalne, et suur osa noortest meestest on füüsiliselt nii nõrgad, et justkui poovad end sellepärast üles.
Niipalju, kui mina tean, on sõjaväes käimine naiste silmis plussiks.
Ise käisin vene kroonus. Ei hakka kirjutama, mida seal tehti. Äkki "lootusetu" saab veel infarkti.
Aga küsimus naistele: kuidas suhtute meestesse, kes on käinud sõjaväes ja nendesse meestesse, kes ei ole seal käinud? Kas on normaalne, et suur osa noortest meestest on füüsiliselt nii nõrgad, et justkui poovad end sellepärast üles.
Niipalju, kui mina tean, on sõjaväes käimine naiste silmis plussiks.
Ise käisin vene kroonus. Ei hakka kirjutama, mida seal tehti. Äkki "lootusetu" saab veel infarkti.
| zxc 22. juuli 2003, kl 22.29 |
ise pole kyll s8javaes kainud, ent usun, on vaks vahet, kas vene kroonu v6i praegune vabariigi oma. Kyllap seal vene omas kaidi nii tulest, veest kui vasktorudest labi. Mul kaks venda, 6nneseened, olid omal ajal 'hea ameti' peal, mist6ttu k6ige hullemat ei kogenud. Yks oli ylemuste autojuht, teine kokk.
Enda mees oli omal ajal kesk-aasias, see sai mustade kaest korra noa k6htu -oli yhte tibit kylastanud.
Usun, et praegune meie oma riigi s6javagi on tsiviliseeritum.
Aga see, et tanapaeva noormehed n6rgad on, on ylemaailmne arenenud riikide noorte meeste probleem. Tuleb see ehk rohkem sellest, et rohkem tehakse tugitoolisporti kui paris.
Enda mees oli omal ajal kesk-aasias, see sai mustade kaest korra noa k6htu -oli yhte tibit kylastanud.
Usun, et praegune meie oma riigi s6javagi on tsiviliseeritum.
Aga see, et tanapaeva noormehed n6rgad on, on ylemaailmne arenenud riikide noorte meeste probleem. Tuleb see ehk rohkem sellest, et rohkem tehakse tugitoolisporti kui paris.
| saaber 22. juuli 2003, kl 22.36 |
Ikka on see pluss. Üsna suur pealegi. Mul vennake praegu seal. Rääkis ta mulle sellist juttu, et sõjaväes hakkab inimene vabadust tõsiselt hindama ja ka seda, et enamus ülemusi on täiesti normaalsed.
Kujutad sa ette, ma sain teada, et mu vend on kõigele lisaks ka veel poeetiline. Ta tüdruk rääkis, kui ilusaid kirju ta sealt saanud on. No suu jäi ikka ammuli küll. Ja siis mainis vennake ka ära, et nüüd saab ta täielikult aru, miks üks ta sõpradest kohe peale sõjaväge oma tüdruku kätt palus.
Aga mida sinuga seal kroonus siis ikkagi tehti? Mingi aeg tafasi sattusin ühe mehe mälestustele just kroonust-kananaha võttis ihule. Ime et ta sealt elusalt tagasi tuli! Kui see jutt sealt poolikultki tõele vastas, siis müts maha su ees ja sügav kummardus veel kah.
Kujutad sa ette, ma sain teada, et mu vend on kõigele lisaks ka veel poeetiline. Ta tüdruk rääkis, kui ilusaid kirju ta sealt saanud on. No suu jäi ikka ammuli küll. Ja siis mainis vennake ka ära, et nüüd saab ta täielikult aru, miks üks ta sõpradest kohe peale sõjaväge oma tüdruku kätt palus.
Aga mida sinuga seal kroonus siis ikkagi tehti? Mingi aeg tafasi sattusin ühe mehe mälestustele just kroonust-kananaha võttis ihule. Ime et ta sealt elusalt tagasi tuli! Kui see jutt sealt poolikultki tõele vastas, siis müts maha su ees ja sügav kummardus veel kah.
| triste 22. juuli 2003, kl 22.40 |
Leian, et jobu jääb jobuks ka sõjaväes käinuna, ning nutikas vend suudab ka seal kohaneda, ennast maksma panna, midagi uut omandada, ühesõnaga - seda aega enda kasuks pöörata.
Minu tutvusringkonnas ei kurda samuti keegi eesti sõjaväe üle ja enamus neist on kõrgharidust omandamas, sest nüüd ju ei päästa ka ülikool enam ära. Tänu sellele on üldine vaimnene tase ka ehk veidi kõrgem, vähemalt eliitväeosades, julgen loota.
Minu tutvusringkonnas ei kurda samuti keegi eesti sõjaväe üle ja enamus neist on kõrgharidust omandamas, sest nüüd ju ei päästa ka ülikool enam ära. Tänu sellele on üldine vaimnene tase ka ehk veidi kõrgem, vähemalt eliitväeosades, julgen loota.
| lootusetu 22. juuli 2003, kl 22.43 |
.Poovad,sest valu on suur ja seda võimendatakse-füüsiline valu.Lihtsalt ei kannata füüslist tugevat koormust ja kui saad karistada,siis karistus on seesama,mille eest said.Absurd.
Lootusetu on infarkti läbi põdenud ,tean,mis toimus omal ajal vene kroonus.ka inimest,kes tol ajal paljusid päästis,kes närvidega haiglasse kukkusid.tean poissi,kes Moskvast põgenes ja peaaegu jala koju tuli ja teine Leningradist,ei tahtnud,et teda söehunnikusse teinegi kord maetakse karistuseks jne.jne.
Aga meil peab asi muutuma.Mõnekuulised seersandid pole mingid väljaõppinud ,kes oskaksid olla eeskujuks ,veel vähem käskusid andma,enamus ise vajavad koolitust,kuidas inimestega käituda.Need peaksid tõesti väga intelligentsed olema aga kui kuuled,siis mingisse euroliitu selliste kommetega noorsõdurite kallal küll pole mõtet trügida.
Lootusetu on infarkti läbi põdenud ,tean,mis toimus omal ajal vene kroonus.ka inimest,kes tol ajal paljusid päästis,kes närvidega haiglasse kukkusid.tean poissi,kes Moskvast põgenes ja peaaegu jala koju tuli ja teine Leningradist,ei tahtnud,et teda söehunnikusse teinegi kord maetakse karistuseks jne.jne.
Aga meil peab asi muutuma.Mõnekuulised seersandid pole mingid väljaõppinud ,kes oskaksid olla eeskujuks ,veel vähem käskusid andma,enamus ise vajavad koolitust,kuidas inimestega käituda.Need peaksid tõesti väga intelligentsed olema aga kui kuuled,siis mingisse euroliitu selliste kommetega noorsõdurite kallal küll pole mõtet trügida.
| udu 22. juuli 2003, kl 22.46 |
| saaber 22. juuli 2003, kl 22.47 |
| saaber 22. juuli 2003, kl 22.48 |
| piloot 22. juuli 2003, kl 22.55 |
no fantaseerige edasi...olin vene sõjaväes 12 aastat, lõpetasin alampolkovnikuna.Enne sõjaväge lõpetasin TPI ja kohe (sõjaväe)lennukool otsa...Igasugu jama oli,aga seda ei tasu üldistada!Ka Prantsuse võõrlegionäridest ja etc,etc võib hea tahtmise korral rääkida mida iganes! Ka sõjaväes peab mees mees olema!
| udu 22. juuli 2003, kl 23.01 |
| eneL 22. juuli 2003, kl 23.01 |
Mina oleksin igasuguse sõjaväe vastane. Paraku minu tuttavad vene sõjaväes käinud mehed on teataval määral enda üle uhked ja väidavad, et vajalik kogemus. Niisiis vastaksin, et naisterahvana on ükskõik, aga MEHED peavad oluliseks...
Samas tunnen paari meest, kes sel ajal osavalt põiklesid armeest kõrvale ja ka nood meeldivad mulle ning pole sugugi füüsiliselt nõrgad.
Kuna ei saa kuidagi võrrelda, mismoodi oleks sama inimene sõjaväega ja ilma, siis pole ka võimalik öelda, kas sõjavägi on olnud kasuks või kahjuks.
Isiklikult usuksin, et mõnda ei riku, aga mõnele ei sobi absoluutselt
Samas tunnen paari meest, kes sel ajal osavalt põiklesid armeest kõrvale ja ka nood meeldivad mulle ning pole sugugi füüsiliselt nõrgad.
Kuna ei saa kuidagi võrrelda, mismoodi oleks sama inimene sõjaväega ja ilma, siis pole ka võimalik öelda, kas sõjavägi on olnud kasuks või kahjuks.
Isiklikult usuksin, et mõnda ei riku, aga mõnele ei sobi absoluutselt
| saaber 22. juuli 2003, kl 23.03 |
No seda küll jah, aga vene sõjavägi polnud meil siin nii väga kauges minevikus ja eks ta ikka natuke tuttavam ole, kui näiteks Prantsuse võõrleegion. Ausõna, ma küsiks neid mälestusi oma vanaisa või onu käest, aga onu sai paar aastat tagasi surma ja vanaisa pole enam täie mõistuse juures. Internetiotsingud ka suurt ei anna kahjuks.
| triste 22. juuli 2003, kl 23.13 |
| jorss 23. juuli 2003, kl 00.18 |
| mina 23. juuli 2003, kl 00.20 |
| korrektuur 23. juuli 2003, kl 00.29 |
| tundub, 23. juuli 2003, kl 00.36 |
| to piloot 23. juuli 2003, kl 08.02 |
| õde 23. juuli 2003, kl 08.38 |
minu vend käis ka paar aastat tagasi ära. oli selline õrna hingega boheemlane, kehalise tundides ei tahtnud käia, ei meeldinud ega jaksanud. sõjaväkke mineku eel ema nuttis, et nüüd jääb hätta, mis temaga juhtub. midagi ei juhtunud. kehaline koormus olevat temasugusele paras olnud, ütles, et peab natuke pingutama, aga ei midagi ülejõu käivat. sõjaväes läks veel paksuks, st koormust ei olnud niipalju, et normkaaluski püsida. need, kes koormust suureks peavad.... no ma ei tea, kuidas nad kooli kehalises hakkama said?
ja hästi mõjus meie unistajale distsipliin, nüüd suudab kellaaegadest kinni pidada, teistega arvestada. ja ei rikutud õrna hingegi ära, kirjutab ikka muusikat.
ja hästi mõjus meie unistajale distsipliin, nüüd suudab kellaaegadest kinni pidada, teistega arvestada. ja ei rikutud õrna hingegi ära, kirjutab ikka muusikat.
| capsi 23. juuli 2003, kl 08.55 |
Lähen loen lootusetu teemat hiljem, aga sõjäväe kohta niipalju, et ei ole see nii hull nagu linnalegendides pajatatakse. Hirmul pidid ikka suured silmad olema. Kui oled mees, mõistus on peas ja suu on ka õige koha peal ning 100 meetri jooksu pealt ära ei sure, siis ei ole probleemi.
Need, kes peavad füüsilist koormust raskeks - harjutamine teeb meistriks. ALgul on raske, aga mida aeg edasi, seda kergemaks läheb. Need vennad, kes pilli lahti lasevad, ilmselgelt ei saa lõpuni hakkama, sest märk on küljes. Seal on koos palju noori mehi, võitlus käb positsioonide pärast ja nõrkusi ei andestata. Aga kus neid üldse andestatakse?? Mamma annab küll pojale andeks, kui see midagi teha ei jõua.
Vene sõjaväega ilmselt ei maksa paralleele tõmmata. Füüsiliselt puudulikke meil sõjaväkke ei võeta, kui just kutsealune ise väga tungivalt peale ei käi. ST et kui on ikka selline tervisehäda küljes, mis koormust ei kannata, siis med.komisjon poissi ikka armeesse aega teenima ei saada.
Mida on meie noortel meestel puudus, on vaimutugevus. Ja ilma selleta ajab ilmselt küll pooma ja maha laskma. Kui sa ei suuda üle olla sellest nn kuu ajaga seeruks saanud (sry, nii kiiresti ikka ka seeruks ei saa. Tuleb noorteaeg läbida ja siis Lahingukoolis mõned ajad veeta, et 2 pulka peale saada. Kapraliks e 1 pulga jaoks ei ole nii palju rabelemist vaja) tegelase "võllistumisest" ja kõike hinge ja südamesse korjad, siis tõesti jõuab taluvuse piir ruttu kätte. Aga vabandage mind, seisukoht on jõhker, sellised abitud tegelased ei saa ju mujal ka hakkama. Küll tuleb aastad hiljem ka ilma sõjaväeta, kus see piir kätte jõuab. Naine pettis, tööl ei lähe hästi, lapsed nõuavad raha kogu aeg... ja nii ta koguneb.
Capsi
* kes ei näe musta ja valget, vaid kõiki teisi värve ka seal vahel.
Need, kes peavad füüsilist koormust raskeks - harjutamine teeb meistriks. ALgul on raske, aga mida aeg edasi, seda kergemaks läheb. Need vennad, kes pilli lahti lasevad, ilmselgelt ei saa lõpuni hakkama, sest märk on küljes. Seal on koos palju noori mehi, võitlus käb positsioonide pärast ja nõrkusi ei andestata. Aga kus neid üldse andestatakse?? Mamma annab küll pojale andeks, kui see midagi teha ei jõua.
Vene sõjaväega ilmselt ei maksa paralleele tõmmata. Füüsiliselt puudulikke meil sõjaväkke ei võeta, kui just kutsealune ise väga tungivalt peale ei käi. ST et kui on ikka selline tervisehäda küljes, mis koormust ei kannata, siis med.komisjon poissi ikka armeesse aega teenima ei saada.
Mida on meie noortel meestel puudus, on vaimutugevus. Ja ilma selleta ajab ilmselt küll pooma ja maha laskma. Kui sa ei suuda üle olla sellest nn kuu ajaga seeruks saanud (sry, nii kiiresti ikka ka seeruks ei saa. Tuleb noorteaeg läbida ja siis Lahingukoolis mõned ajad veeta, et 2 pulka peale saada. Kapraliks e 1 pulga jaoks ei ole nii palju rabelemist vaja) tegelase "võllistumisest" ja kõike hinge ja südamesse korjad, siis tõesti jõuab taluvuse piir ruttu kätte. Aga vabandage mind, seisukoht on jõhker, sellised abitud tegelased ei saa ju mujal ka hakkama. Küll tuleb aastad hiljem ka ilma sõjaväeta, kus see piir kätte jõuab. Naine pettis, tööl ei lähe hästi, lapsed nõuavad raha kogu aeg... ja nii ta koguneb.
Capsi
* kes ei näe musta ja valget, vaid kõiki teisi värve ka seal vahel.
| piloot 23. juuli 2003, kl 08.55 |
no nii teoreetikud...ei hakka seletama, miks enamus kursante lennukooli leitnandina lõpetab ja siis 12 aasta pärast major on(isegi siis,kui baltikumist oled!) ja sealt uttu tõmmates alampolkovniku "paberid" anti.Aga siin naistekas ennast huvitavaks teha, liiatigi kui sõjaväest ainult raamatus lugenud olete...eks laske edasi...
Aaaa,tpi-s lõpetasin ajamite eriala...
Aaaa,tpi-s lõpetasin ajamite eriala...
| to piloot 23. juuli 2003, kl 09.03 |
| Feliks 23. juuli 2003, kl 09.14 |
map tea eesti kaitseväest mõhkugi......aga vene kroonust tagasivaadates..mida aega edasi seda olulisemaks ma seda aega pean. Oli jah raske - läks seegi aeg mööda. Kui ise vähegi normaalne olid ja asja mõistusega võtsid, sundisid ennast pisut enam ja oskasid pärast normaalseks tagasi lasta - tulid sest paraja kogemustepagasiga välja. Ma kahtlen et EK on ses suhtes oluloiselt erinev, kuigi kombestik võib seal olla erinev.
Kroonu - nii nagu ka kogu ülejäänud elu on ka ellujäämiskursus - on jah ekstreemsem. Ühiskond praagib enda seast välja nõrgemad - ka need kes ei saa ühiskonnaga ja iseendaga ses ühiskonnas hakkama. Karm ...kuid mulle näib et õiglane. Viriseda on alati hea - aga keerulisemates olukordades peab vastu vaid erinevates olukordades orienteeruda oskav - ka kroonu on omamoodi tavalisest erinev olukord.
Kroonu - nii nagu ka kogu ülejäänud elu on ka ellujäämiskursus - on jah ekstreemsem. Ühiskond praagib enda seast välja nõrgemad - ka need kes ei saa ühiskonnaga ja iseendaga ses ühiskonnas hakkama. Karm ...kuid mulle näib et õiglane. Viriseda on alati hea - aga keerulisemates olukordades peab vastu vaid erinevates olukordades orienteeruda oskav - ka kroonu on omamoodi tavalisest erinev olukord.
| ku 23. juuli 2003, kl 10.10 |
Isiklikult hindan neid, kes vene kroonu läbisid - mehelikud, eriti mundrikandjad on mu nõrkus, silm puhkab lausa:-)
need kes eemale on jäänud sõjaväeteenistusest on kuidagi lapselikud ja nõrgukesed, EK kohta ei oska öeldagi! Varem olid üldse mehed kuidagi varem mehelikud, nüüd vaatad mõnda täiskasvanud üle 30st meest ja aruei saa, mis eas ta on, tundub 20 igas mõttes
need kes eemale on jäänud sõjaväeteenistusest on kuidagi lapselikud ja nõrgukesed, EK kohta ei oska öeldagi! Varem olid üldse mehed kuidagi varem mehelikud, nüüd vaatad mõnda täiskasvanud üle 30st meest ja aruei saa, mis eas ta on, tundub 20 igas mõttes
| mures ema küsimus 23. juuli 2003, kl 10.25 |
TARGEMATELE MEESTELE: kas keegi oskab öelda,mida nad teevad esimesel kuul,teisel kuul ja kolmandal kuul.Ja kas igas väeosas on omamoodi,miks tahetakse paelu peale ,mida see annab? Siis on vandeandmine,see vist igal pool on isemoodi.Järgneb 4-st kuust,misasi,kuidas seda nimetatakse?Kas karistatakse ka sellega,et ei tohi kirju välja saata ja mis seal külastada,mida on vaadata.?Ma ei ole saanud aru,kas kõik võivad kirjutada ,kes tahavad või noormees peab kohapeal ära teenima kirjakättesaamisõiguse,keegi ei räägi labast õigust olgu ta siis,milline tahes.Sellest tulevad need muud arusaamatused.Arstid on kohapeal,seda ma tean.Aga kui jäävad raskelt haigeks,mis nendest siis saab,kas ravitakse kusagil tsiviilhaiglas ?Heakene küll,ravivad aga,siis läheb sinnasamasse tagasi või viiakse mujale.Mingid tutvumispäevad kohapeal.?Siin vaatan,et asjalikud rahulikud mehed seletavad ja ei sõimagi kui aru ei saa.
| Tr 23. juuli 2003, kl 10.30 |
| Mara 23. juuli 2003, kl 10.49 |
mu vend suutis peaaegu kogu selle kaitseväe aja lihtsalt lebotada. Noore-ajal tuli veidi rohkem rabada, aga muidu sai küll päris kergelt läbi (igasugu lauamänge, ntx monopol sai sinna veetud, et aeg veidigi kiiremini läheks).
Nii nagu päris eluski, tuleb teada õigeid inimesi, pead suutma leida tegevuse, mis sulle enim istub ja töötada selle nimel, et saaksid selle otsa peale, mis tahad (siin aitab ka hea läbisaamine vajalike inimestega) jne. ei midagi väga karmi, ikka niisamuti nagu see Päris Elugi..
Noored, kes kogu elu vanemate juures elanud, need saavad tunda, mida tähendab, kui ema-isa ei kaitse ning neid ei kutsuta kooli õpetaja või direktori jutule iga asja pärast vaid pead ise enda eest vastutama.
Eks need, kel vaimne seisund nõrgem, need ilmselt vannuvad mingil hetkel alla.. aga see on ju ainult aja küsimus, kas piir tuleb ette sõjaväes või hilisemas elus (nagu eespool mainiti, tööst jääd ilma, naine tänitab vms). Ja Eesti Kaitseväes ei ole küll inimesed nii loomad, et kui ikka närvid puhta krussis ja on ilmne, et sa ei pea lõpuni vastu, et siis peksma vms hakatakse, tehku poiss suu lahti, seisku veidi enda eest ja küll mingi lahendus leitakse.
Nii nagu päris eluski, tuleb teada õigeid inimesi, pead suutma leida tegevuse, mis sulle enim istub ja töötada selle nimel, et saaksid selle otsa peale, mis tahad (siin aitab ka hea läbisaamine vajalike inimestega) jne. ei midagi väga karmi, ikka niisamuti nagu see Päris Elugi..
Noored, kes kogu elu vanemate juures elanud, need saavad tunda, mida tähendab, kui ema-isa ei kaitse ning neid ei kutsuta kooli õpetaja või direktori jutule iga asja pärast vaid pead ise enda eest vastutama.
Eks need, kel vaimne seisund nõrgem, need ilmselt vannuvad mingil hetkel alla.. aga see on ju ainult aja küsimus, kas piir tuleb ette sõjaväes või hilisemas elus (nagu eespool mainiti, tööst jääd ilma, naine tänitab vms). Ja Eesti Kaitseväes ei ole küll inimesed nii loomad, et kui ikka närvid puhta krussis ja on ilmne, et sa ei pea lõpuni vastu, et siis peksma vms hakatakse, tehku poiss suu lahti, seisku veidi enda eest ja küll mingi lahendus leitakse.
| triiton 23. juuli 2003, kl 11.03 |
Mina ei vaata halvasti nende meeste peale kes sõjaväes pole käinud/ei taha minna. Ise ka 18 aastaselt mõtlesin, et 'õnneks olen naine ja ei pea sõjaväkke minema'. Selgituseks - olen selline kiiksuga eksemplar, kes vajab enda ümber pisut ruumi. Päev päeva järel teiste inimestega pidevalt koos olla on üks raskemaid asju, mis minu jaoks olla võib, isegi siis kui need inmesed on muidu toredad. Iseasi muidugi kui palju minutaolisi hullukesi tegelikult on, aga arvan, et sedasorti meestel läheb sõjaväes raskeks, kuigi nad ei pruugi olla ei äpud ega memmekad.
Lisa postitus