no ikka on selliseid tüüpilisi situatsioone ja mehe-naise vägagi ettearvatavat tüüpkäitumist küll.
Tekib mehel mingi probleem või kinnismõte, mis vaevab mõtet ja hinge. Tuju läheb kehvemaks. Naine märkab seda, ja püüab uurida, milles asi. Vahest juhtub, et ei tahaks rääkida. Kas väsimuse või probleemi keerukuse või mõttetuse tõttu. Tuleks ainult natuke aega ära kannatada, ja leidub mingi lahendus või läheb kehv tunne lihtsalt mööda.
Aga naine ei jäta - räägi, mis sul on!
- Ei ole suurt midagi, räägin hiljem. Las ta olla.
-Ma tean, sa oled minu peale tige, sul on minust kõrini!
ja lähebki naine tigedaks, virilaks ja süüdististavaks, kuigi tegelikult ei ole vahepeal midagi muutunud.
Ja siis selle pinnimise peale ongi kõrini, aga ainult sel hetkel ja ainult selletõttu, et naine ei lasknud rahulikult natuke omaette olla.
ja samas on ka vastupidi. Naisel on mingi mure. Ja mees hoiab distantsi, et mitte tüüdata urgitsemisega. Teeb seda, mida tahab et talle endale tehtaks. Aga naine tahaks, et teda lohutataks, isegi kui probleemi lahendus pole võimalik ja arutlus selle üle mõttetu. Kui mees seda ei tee, näitab see naise arvates hoolimatust.
niisiis- murelikus situatsioonis naine vihastab selle peale, mida mees EI TEE (ei räägi, ei päri), mees selle peale, mida naine TEEB (uurib, puurib, kahtlustab).