Mul oli noorest peast see haigus küljes. Takkajärgi võiks öelda ka et see tekkis suuremalt jaolt selle tõttu, et meie peres ei olnud piisavalt igatsugu eluks vajalikke asju ja käis lõputu raha korjamine vanemate poolt suuremate asjade ostmiseks. Aga ma ütleks et minu puhul aitas lõpuks see, kui ise hakkasin nii korralikult teenima, et saan osta praktiliselt kõike mida süda ihaldab.
Aga kui tagasi tulla kleptomaania juurde, siis mul avaldus see järgmiselt: miski vidina omamise soov läheb nii suureks... see kripeldab kuratlikult... võitled iseendaga, sest saad ju aru et varastamine on patt, kuid lõpuks saab kurat su sees sinust võitu... ja varastadki, sest see süümepiin mis varastamisel tekkib ei ole karvavõrdki nii hull kui hingepiin mis kleptomaanil tekkib et mingit vidinat omandada...
Äkki saite aru, kuigi vast segaselt kirjeldasin.