Olin laps nõukogude ajal, kuid eredaid mälestusi on säilinud.
Kord hakkasin ma, väike laps, bussis kõva häälega laulma laulu "Sinine ja must ja valge", ema oli täiesti šokis, hoidis mul vägisi suud kinni ja tiris bussist maha. Mul oli seljas punase-sinise kirju marati pluus, lilleline ise õmmeldud sitsiseelik, põlvikud ja sandaalid. Peas need mummukestega patsikummid, mis oli sel ajal suur uhkuse asi. Neid müüdi ühes kindlas pose, kuhu minek oli eraldi sündmus, saab patsimummusid vaatama minna.
Kui midagi poodi tuli, pidid kõik tormama, hetkega moodustus pikk järjekord ja kestis seni, kui kaup oli otsas. Kord haaras mu tädi poest umbes 5 paari kingi, suur ime, sattus peale. Pärast prooviti tervele suguvõsale jalga, et kellele see number läheks.
Mäletan, kuidas emaga seisime taimerasva järjekorras mitu korda, et rohkem saada. Pakid kotti ja jälle järjekorra lõppu. Ema vahetas mul kiiresti riideid, et müüja ära ei tunneks, et sama laps. Siis laenati võõraid lapsi järjekorras, sest kaupa anti inimeste arvu järgi. Ühte kohvi järjekorda mäletan, kus veetsime terve päeva, sest järjekord keerles uksest välja. Müüja rääkis ainult vene keelt, ka väikese lapsega, nii et enne minu poodi saatmist õpetas ema mulle numbreid, et aru saaks, palju raha tuleb anda.
Seebid olid teravate äärtega kandilised, pesu pesti pruuni pesuseebiga, laste hambapastal oli puratiino pilt. Leib oli hea ja krõbe (tahaks praegu ka kileta leiba!)
Asutustesse saadeti toidupakke(ma siiamaani ei ole uurinud, mis pakid need olid, olin laps), kokku olid pandud väga haruldased asjad ja need, mida muidu ei ostaks - selleks, et midagi head saada, näiteks viinereid, pidi ostma ka mõttetut kraami.
Mäletan, kui sain esimest korda välismaa šokolaadi, see oli tupla, soome tädi saatis. hoidsin seda nagu imet kuu aega kapis ja siis sõin iga päev ühe väikese tüki.
Kui sugulane sai banaane, pani ühe Tartu-Tallinn bussi, me läksime vastu ja saime ühe banaani, suur sündmus.
Talongi aega mäletan eredalt, siis tulid tšekiraamatud, tutvuste kaudu sai tšekke rahaks vahetada. Pingviini jäätis tuli ja esimesed valuutapoed, mille aknaid vesise suuga vaatamas käisime. Piima anti lapse sünnitunnistuse näitamisel, teised piima ei saanud.