Rasket vett saab toota tavalisest veest destillatsiooni abil (mis ei ole sama, mis keetmine), seda aga koduste vahenditega teha ei saa (destilleerimist saab küll, aga raske vee destilleerimist mitte, vaja on spetsiaalset destillatsioonikolonni), ja keemiliselt (mida ka vaevalt keegi kodus teeb). Raske vesi on oma koostiselt samasugune nagu tavaline vesi, vaid tavalise vesiniku aatomi asemel on molekulis vesiniku isotoop deuteerium (selgitus - vesiniku aatomi tuum koosneb ühest prootonist, vesiniku isotoobi deuteeriumi tuum aga prootonist ja neutronist, mis kahekordistab deuteeriumi aatommassi võrreldes tavalise vesinikuga, kuid samaks jääb tuumalaeng ja elektronide arv, uhh, tuletage meelde põhikooli keemia!)
Raske vesi on looduses täiesti olemas, iseenesest ei ole ta kahjulik (ei ole radioaktiivne, kuid kasutatakse nt plutooniumi tootmisel ja aatomielektrijaamades), kuid ainult rasket vett juues tekiksid tervisehädad seetõttu, et raske vesi käitub organismis veidi teistmoodi kui tavaline vesi.
Ja mis puutub ainult destilleeritud vee joomisse ja ainult keedetud vee joomisse, mida mõned ilugurud propageerinud on (nt Tiina Park), siis see on tervisele kahjulik samal põhjusel - nende protsesside käigus tekivad vee ehituses (vesi nimelt on kristallilise ehitusega tõesti, vee molekulid on omavahel seotud vesiniksidemetaga ja nad paiknevad korrapäraselt)muutused, mis mõjutavad vee käitumist organismi ainevahetusprotsessides. Nii et nö toorest vett peaks kindlasti jooma.