Asi on selles, et kui vaadelda, millest inimene koosneb, siis on tal nö neli surelikku keha. Madalamast tasemest alustades füüsiline, siis eeterkeha,mida võib pidada inimese kõrgema astme kehade kaitseks ehk skafandriks, siis astraalne keha (soovid, tunded, kired, valu jne) ja siis mentaalne keha (mõte). Edasi tuleb karma ehk kausaalne keha, mis on olemas nö inimese eri
kehastustes ja mis ei sure koos nelja eelnimetatuga. Kaks kõrgemat keha (see "keha" ei ole küll eriti täpne, aga nii saab kõige lühemalt seletada) on surematud hing ja vaim.
Kui inimene sureb, siis kolmandaks päevaks pärast surma laguneb tema eeterkeha (ehk see skafander). Seetõttu ei tohi inimest enne kolmandat päeva matta - astraalkeha ei saa varem skafandrist läbi ega saa lahkuda.
9. päevalon oluline lahkunut mälestada ja palvetada, sest siis laguneb astraalkeha,mis on lahkunule valus protsess: skafander on ju juba lagunenud, tundedteravnenud. Palve on lahkujale energeetiline abi.
Edasi kuni 40. päevani toimub mentaalse keha lagunemine, keha unustab kõik - seda perioodi tähistab venekeelne termin strašnõi sud. Lein on vajalik, et inimese hinge aidata.
Pärast 40. päeva hakkab kausaalne keha - karma - planeerima uut elu. Surematud kehad - hing ja vaim ehk budhi ja atma arenevad igas inimese kehastuses edasi (st igas uues ehk järgmises elus. Seetõttu nimetatakse neid ülestõusmise kehadeks. Kui öeldakse näiteks, et Jeesus on surmast üles tõusnud, siis peetakse silmas just seda, et ta viibib neis kahes kehas ehk struktuuris, saab nende kaudu tulla oma õpilaste juurde, olla valgus ja mida
kõike veel. :)