Kas olete käinud vaatamas filmi "Meeletu"? Kuidas meeldis. Ma olen sellest nii palju kuulnud ja endal on umbes sama situatsioon- elust Tallinnas on kõrini, tahaks maale. Seda takistavad laste koolid. Muidu oleksin vist ammu läinud. Ma tean, et te hakkate mulle rääkima, et ka maal on koolid, kuid mu suur laps teatas mulle, et ta ei ole nõus oma kooli vahetama. Ta käib siin keskkoolis. Pean ootama, aga samas tunnen, et elu läheb mööda- siiski ma ei saa ju oma lapsi jätta linna ja ise maale minna.Oeh kui raske.

üha enam kuulen ma oma sõpradelt sama juttu... ja ise kiikan ka looduse poole...

kyll noori inimesi/lapsi siis kuhugi maakolkasse asuma saata. Kelleks nad siis peavad hakkama, lypsjateks v6i? Arvestage ikka lastega kah, kui ise pensionile tahate j'aada. Lastele linna keskkond t'ahtis, arenguks ja edasiseks eluks kontaktide loomiseks.

Mul kuldne kesktee valitud. Linnalähedane maakoht on kõige parem, sest mõlemad (nii loodus kui linn) on lähedal. Kui lapsed maakooli lõpetavad, siis saavad nad edasi käia lähedal linnakoolis ja me ei pea elukohta vahetama. Hunt söönud, lambad terved;)

saastunud linn on üks enesetapmine tegelikult

Seepärast ma linna kunagi elama ei tahagi minna. Aga on hea kui linn on siiki lähedal, sest seal hea tööl käia.

nii ja naa. elasin mustakal ja kui seal normaalse elamise saaks läheks iga kell tagasi. maal omad head ja vead. lõputu laste tassimine. nüüd õnneks suurem nii vana, et liigub pärast kooli ise. rongilt koju tulla u30min ja suure tee pealt, kus jalakäijatele rada pole. siis see lõputu lumelükkamine talvel ja kütmine, sest elektriküte ei avita, kui järsult külmaks läheb. sopane aed kevadel, sügisel jms. lähim pood paari km kaugusel, kuid kui sopaga üle kallatud v suure auto alla ei taha jääda, siis ajad ikka auto aiast välja. linnas on kindel, et kui elekter ära läheb, siis ruttu korda tehakse. maal saad vaid loota. jne

Ise elan Tallinast 25km. Paljud noored siitkandist käivad bussiga Tallinnas koolis. On ka teisi koole kuhu minna, sinna käivad koolibussid.

Kaugel maakolkas võib olla jah palju probleeme kuidas liikuma saada. Linnalähedal alevikus aga väga mugav elada. Kõik vajalik käeulatuses: pood, kool, söökla, sidejaoskond, lasteaed, perearst, apteek, hea bussiliiklus linnaga jms. No mida veel tahta? Kui elad keskküttega kortermajas, siis pole muret ka küttega ega lahtilükkamata teedega.
Mul elab sõbranna Tallinnast väljas. Palju kaugemal linnast kui mina. Tööle sõidu peale kulub tal ühistranspordiga sama kaua aega kui tal varemalt Tallinnaski elades kulus. Lapsed käivad Tallinnas koolis ja on väga rahul, et vahetasid linnakära ja saaste looduse vaikuse vastu.

See on hea ja tore mõte, mul on endalgi seda mõtet olnud, aga tegelikult me ei kujuta päris täpselt endale ettegi, mis probleeme võib maal ette tulla, eriti talvel. Mina elan väikelinnas, mul mets maja taga ja maa siinsamas, talvel ideaalne, suvel lähen maale ja mõnulen seal. Kas me üldse oleme harjunud ja valmis nende raskustega, mis talvel maal ootavad. Kinnituisanud teed, elekter mitu päeva ära tormi korral , kaevust vesi otsas, külm maja, mis tuult ei pea, kauge arstiabi ja mis veel kõik, praegu ei tule meeldegi. See pole meelakkumine ja kamina ääras istumine, mina arvan, et kuna ma pool elu olen linnas mõnulenud, siis ma päriseks maale elama asuda ei taha, vähemalt talvel mitte. Suvel küll heameelega. Pesemine on esialgu nigel, kui te tulevikus muidugi ehitate endale kõik mugavused, siis küll, aga sauna ju iga päev ei küta. Ma olen elanud maal, polnud talvel see nii meeldiv üldse.

maal ja maal on ikka vahe sees, linnalähedal maal elamine pole ju sama mis elektrita metsatalus

kolige siis kui lapsed iseseisvad.

6udusjutte maalt ja merelt. Maalt on ikka jama poes kah k'aia. Ma ei kujutaks ettegi. Miks sinna keegi yldse minna tahab.

Jah, eks lastega on vahel tõesti vaja oodata seda aega, mil saab oma (uusi) unistusi ellu viima hakata. Mina tahaksin ühte välisriiki alaliselt elama, tööle ja uut eriala õppima minna, aga pean ootama veel neli aastat, kuni viimane laps lõpetab keskkooli.Raske on see ootamise aeg, aga kui toimiksid vaid enda huve silmas pidades, ei oleks lõppkokkuvõtteks ükski pereliige rahul, ka sina ise. Nii et, mängi oma maalelamist esialgu linnas läbi: otsi sobivaid kinnisvarapakkumisi, mõtle, kuidas sisustaksid uut kodu, käi külas ja otsi kontakte sõprade-tuttavatega, kes elavad maal, võimalusel proovi kasvõi mõni nädal maaelu soovitud kohas.

maal on koolid jah, aga millised!!! õpetajaid ei jätku, kuidagimoodi veetakse laped põhikoolist läbi, osa aineid jääb üldse andmata - suhtumine selline,et mis neid karjanaisi, traktoriste ikka niiväga harida. trenne, ringe maal pole või kui ongi, siis valikut ikka mingisugust pole. oma perele leidsime parima lahenduse - korter linnas, maja maal linnalähistel. aprillist oktoobrini maal.

tegin tembu ära kui laps nii suureks sai, et omaette elada.
Laste ja noorte jaoks on linn ehk tõesti oluline. Keskealise jaoks on linn pigem piin, arvan. Kindlasti on erandeid, aga mina naudin maaelu täiega. Isegi need siin toodud probleemid on kokkuvõttes mõnusad, kui viimaks jälle saunalaval end täiega "puhtaks pesed" kõigist muredest.
Looduse ilu vastu ei saa ikka miski

No mingi imelik arvamus liigub, et maalastest ainult karjanaised ja traktoristid saavad. Minu laps käib ka maakoolis, kõik ringid ja trennid on tasuta, lisaks võetakse osa mälumängudest ja olümpiaadidest. Mullustest meie gümnaasiumi lõpetajatest sai suur hulk kõrgkooli sisse, osad küll läksid välismaale tööle ja teine osa õpivad kutseõppeasutustes, keegi ei jäänud töötuna töllerdama. Lüpsjatöö on tegelikult väga vastutusrikas ja keeruline, ainult nii maha tehtud ja raske ka, et sellesse ametisse on keeruline inimesi saada, noored muidugi ei mõtlegi hakata seda tegema...muide, lüpsjatel on tegelikult nüüd juba päris konkurentsivõimelised palgad. traktoriste eraldi ametina ei olegi õieti, kes tahab seda tööd teha, õpib talumajandustja põllumajanduse mehhaniseerimist.
Aga elektri suhtes võib isegi õigus olla, väga kõrvalises kohas liine parandada võtab mõnikord pikalt aega.

Ka linna lähedal saab elada. Raha peab muidugi olema, et sinna maa ja maja osta.

Tere meeletu:)
Olen neljandat aastat maamutt. Tulin linnast ära maale vanavanemate majja elama ja ei kahetse karvavõrragi tehtud tükki!
Esimene talv oli kõige raskem, kui majas sees veel kempsu polnud ja vesigi kaevust tuli tassida. Siis sai ämbritega joostud küll-solk käis ka ämriga välja ja talvel külmaga kuuri nurga taha kempsu oli kõhe pimedas minna-mets mühisemas ümberringi.
Nüüd on biopuhasti, vesi sees, saun sees, uus elektriliin ja elu nagu hernes:)))
Olen väga õnnelik:)))

no r6ve ikka kyll kui peldikuski p66sa taga peab kaima. Aga noh, eks inimesed ole koobasteski elanud, mitte ainult maa-majades. Tulid kah kuidagi toime. Miks seda tanapaeval tegema peab, hasti ei jaga.

Vaata, oli rõve jahh välikäimlas asjatada, aga tahtmine vanaema maja üles ehitada ja kaasaegsed tingimused sisse viia oli suurem. Nüüd on takkajärgi hea meenutada, istudes soojas toas ja omades kõiki kaasaegseid mugavusi:)Ahjaa, lapsed said interneti ka koju, nüüd sitsivad selle taga. Lisaks on meil siin metsas taevakanalid olemas ja metsakohin lisaks kõigele heale:)))
Tahtsingi öelda eelnevaga, et kõik sõltub endast, kuidas ja kus alustada, aga oma unistused võib igaüks teoks teha. Lapsed on rahul, linnast tulles ütlevad, et küll on hea vaikne ja RAHULIK.

Normaalse regionaalpoliitika korral puuduks niisugusel uhamisel vähimgi vajadus, Tallinna suunduvad trassid kaotaksid poole oma liikluskoormusest ning puuduks igasugune vajadus neljarealiste teede järele. Aga maaelu saaks nende teede rahade arvelt tugeva positiivse tõuke ja Eesti asustuskoormus ühtlustuks ka märgatavalt. Mismoodi selle väiketaluga peaks majanduslikult toime tulema. Kuni 2 hektarit maad tähendab aastas käivet alla kümne tuhande euro millega peaks toitma pere ja katma kõik toorme, väetiste ja masinate ja kütuse kulu. No see ei ole reaalne. Täiesti loogiline et need talud lõpetavad teist varianti polegi. Nii suur talufänn ka keegi pole et selle nimel ennast võlgadesse matta. Kõike peab ikkagi mõistusega võtma. Kui ei ole võimalik, siis ei ole võimalik ja peab tegema seda mida teha saab Talu tootmisüksusena jääb loomulikult suurtootjale alla. Suurtootjal on vaja talude maid, et veel laieneda ja kasumlikumalt toota. Tootmise jaoks inimesed aga tuuaks Ukrainast sest kohalik maamees naine sellistel tingimustel tööle ei tule me elame ikkagi 21 saj Euroopa riigis mitte aga Nigeeriaga samal majanduslikul arenguastmel olevas Ukrainas. Ja toimubki maapiirkondade kiire venestumine uutelt tulijatelt keegi eesti keele oskamist ei nõua ja nad ei näe ka selle neile raske keele õppimiseks mingit vajadust. Lõpu algus on käima lükatud sest see on lühikeses plaanis majanduslikult kasulik. Igasugused sõjad, katkud, okupatsioonid oleme üle elanud aga see vabadus läheb kalliks maksma, oma särk on kõigil ligem ja pärast mind tulgu mis tahes. EKRE üritas midagi ära teha selle eest kartellid olid 24/7 kukil. Näis kas neil jätkub vastupidamist Eesti immigrantidega üleujutamise vastu seista. Samas on olemas soovijad mustmullavööndi supertalunikud ukrainast. Koostöös nigeeria finantsistide keenia ja somaali it gurudega loovad nad eestist unistuste riigi paradiisiaia Ja otse loomulikult suruvad nad veel viimased eestlased oma hällist välja minge kuhu tahate Ja kahjuks peabki minema kasvõi taevastele avarustele kui muud üle ei jää. Selline liberalism vabadus kui demokraatia suunas liikumine mis algas eelmise sajandi üheksakümnendate algusest pihta. Ja tuul pühib jäljedki või siis loodus võtab tagasi kunagi nii raske tööga rajatu. Süsimustad toidukullerid hakkavad kardulast laiali vedama. Sibulaid ka Taaskord saab tsiteerida klassikuid Ja Eesti on väga ilus maa ainult et eestlasi on siin paljuvõitu Elamine on paksu kuusemtsa taga väikse veesilma ääres. Lähima naabrini läbi metsa u 400m mööda teed u 600m. Suurema käidava teeni u kilomeeter, seda kilomeeter teed hooldan hoian ise atv ja traktor abiks. Kunagi sai linnadzunglis elatud, kuid soov oli vaikusesse, eraldatusesse saada. Olen ikka aeg ajalt ka lastelt (põhi ja keskastmeaeline) küsinud et kas nad sooviksid pigem linnas elada? Seni on ikka ja veel veenvalt EI vastatud. Mis sellest et kool on kaugel. Mis sellest, et pood on kaugel. Mis sellest et ise peab tee talvel lahti hoidma et saada kooli ja poodi. Nägin ise kuidas 1 talu kadus. Noored panid plagama. Vanamees suri ära mutt jäi järele. Kuid tema enam taluga hakkama ei saanud. Andis naabrile. Too ka vana. Mutt suri ära talu jäi tühjaks. Naabrimees suri ära, kedagi asemele ei tulnud. Tütar linnas pani müügikuulutuse lehte 5 aastat ootab ostjat hinda on 5 korda alla lasknud. Juba hooned lagunevad elu sees ju pole. Koht on samuti kolgas tänases mõttes. ENSV aegu oli kena kolhoosiküla. Ei jäägi muud üle kui oota et Kalda Kaja hakkab ellu viima Rõiva Taavi kava meile tuhandeid kirurge ja itikaid talutöid jätkama meelitama. Kuskil 10 aastaga sai tagastatud talu uuele omanikule selgeks praktikas kas ta on suuteline olema põllumajandusettevõtja või on mõttekas sülle kukkunud talu koos maaga müüa sellele kes oskab maal ettevõtjana tegutseda. Seega peale vabanemist ja sellele järgnenud 10 aastast filtreerimise perioodi terade sõkaldest eristamiseks hakkas elu maal üles mäge minema Põllumajanduse eeskujulik mehhaniseerimine ja automatiseerimine on viinud maal töökohtade arvu minimaalseks. Selle asemel et kaotatud põllumajanduslikud töökohad maal asendada tööstuslikega st väiketehaste omadega on vallavanemad taibanud tahta vaid külakiikesid rahvamaju muuseume. Tehase tekitamisele oma vallas seisab vallalavanem vastu tulumaksu pearaha seaduse kasutamisega. Tehas koos oma segavate faktoritega üritatakse suunata vallast välja kuid töökohad kohalikele kõlbavad küll. Aus hinnang põhjustest on ikkagi regionaalne poliitika kujundamine ja toetuspoliitika suunad. Esimese osas tõdetakse et kõik koondub ja linnastumine on paratamatu, teises osas on suured põllumajandustootjad need kes on on kujundanud toetusmeetmed. Alati on võimalik luua võrdsemat regionaalset arengut kuid seda on ikka aeglasti tehtud ja vähe panustatud. Tootmisstruktuuris aga on teadlikult võetud suund suurmajanditele enamik toetusmeetmeid ja hektaritoetusi jõuab suurmajanditeni. Äriloogika ütleb, et sellise valiku puhul ei saagi väiksemad turul ellu jääda. Äriloogika ütleb ka et varem või hiljem sellised üksused jõuavad võõrkapitali manu ja tootmisstruktuur ja maaelu vaesustub veelgi. Mida saaks saanuks teha teisiti tasakaalukas toetuspoliitika kus arengut ja efektiivsust soositakse vastavalt struktuurile. Suurmajanditele 80+ % EL raha laiali jagades puudub põllumajandustoetustel sellisel kujul mõte. Toetustega ei hoia ühtegi äri püsti. Ka praegused suurtootjad maal pole mingid rikkad sest kogu nende raha kulub tehnika uuendamisele. Teist võimalust ei ole. Veneaegsed inimesed on vanad nad ei oska teha tööd tänapäevaste masinatega. Labida ja hanguga töö on kadunud. Nende tööealisteks sirgunud lapsed on suundunud maalt linnadesse. Ja linnast maale kolimiseks on linnaelul suuremad eelised kui maal. Ka Laari valitsus ehitas näidistalusid, mis anti üle tasuta. neist pole minu teada piirkonnas mitte ühtegi alles. Vene ajal olid külad rahvast täis, sest maainimesel polnud võimalik linna elama saada teisiti kui vaid läbi abielu. Töökoha said linna need kellel linnas korter. Ja korterijärjekorda said ennast panna need kellel töökoht linnas. Maal elamine polnud inimestel vabatahtlik vaid sunnismaisus. Maale jäävad edaspidi alles need hobitalunikud väiketootjad, kellel linnas tasuv töökoht et vabast ajast linnas teenitud palgaga maal talupidadamist arendada Täiesti lubamatu on müüa põllumaad ja metsamaad välimaalastele teatud tingimustel võiks rentida kui ise midagi ei tee aga kindlasti välismaalastele müük peaks olema keelatud. Elamumaa ja kinnisvara müüki välismaalastele tuleks kontrollida rangemalt mingid piirangud kus kellele ja kui palju Maad peab müüma välismaalastele samadel tingimustel jumala pärast eestlastele erandeid teha ei tohi. Heina laseme põllul ära mädaneda aga heina hinda alla ei lase ning traktoriostuks võta suur laen siis PRIA vaatab kas annab sulle selle maksumusest miinus käibemaks 40 prossa tagasi. Loomad ja põld vajavad töökäsi vaatamata koroonale vaatamata sitale ilmale või sellele et oled ise haige ja suremas. Loomad ja põld vajavad pidevat tööd. Kui kord pole elektrit või netti või vett jms siis on raske stabiilselt tööd teha maapiirkonnas. Lubage kaneputurismi talusid ning joodikutele kanepiravitalusid ning noored tormavad maale elama. Riik saaks Iisraeli eeskujul rikkaks Iisrael saab aastas meeletuid summasid ja 2019 aastal Iisrali riik Times if Israeli uudises lükkas kanepikasvanduste plahvatuslikuks paisutamiseks ka riikliku rahastuse sellele sektorile alla pluss teaduslikud sordiaretused. Ja sotsid pakuks välja homoturismi talud ja geilaagrite korraldamuse välismaa homodele Andrese kaevatud kuivenduskraave ajame nüüd erorahadega jälle kinni et sood taastada kuigi looduse normaaalseks toimimiseks tuleb kõigepealt linnad maatasa hävitada Alles siis Andrese kravide kinniajamise peale mõtlema hakata! See küsimus tuleks esmalt Laarile esitada Eks sellega see maalaste genotsiid algas. Ja järgnevate küsimustega järgmistele valitsustele kes suurte euro direktiividega kaasa on läinud. Algas samuti sellest kui memmekestel kadus ka võimalus oma ainukese lehma piima puki otsa viia Mitte üheski arenenud riigis ei ole põllumajanduses tööl üle 4-5% tööhõivest. Meil on nõukaaja lõpus 20 See tööhõive oli tänu ropule käsitööle, enamik töökohtadest. Selle järel pole ammu enam vajadust ikka nutetakse aastakümnete taguseid aegu kui mõni sitaviskaja oma koha kaotas Mina defineeriks maaelu debiilse nostalgiana kadunud aegade järgi kus nutetakse taga nõukaaegset kolhoosi. Saaks ikka elu põlvini sitas veeta ja söögi alla ja söögi peale ühte õnnetut lehmakronu lüpsta küll siis oleks hea maaelu. Talud ei jää tühjaks vaid nad muudavad nime On turismitalud suvekodud Lihtsalt tootmine läheb suurtalunike kätte mis on konkurentsivõimelisem kui väike Võrreldes Venemaaga on meie maaelu ikka väga tasemel Noori peresid kolib pidevalt maale ajalehekuulutustes on pidevalt lugeda et noor pere tahab osta maakodu On hoopis maakodude defitsiit Minge tehke üks tiir ümber Peipsi järve ja te näete tõelist "maaelu". On lausa terveid tühju külasid Meie maaelu ihkavad noored võiksid sinna minna ning taastada seal kunagised Katariina aegsed õitsvad eesti asundustalud Talupidamine ja maal elamine ongi luksus tänapäeval, mis taskukohane vähestele. Üldiselt on nii et kui oled linnas end finantsiliselt vabaks töötanud siis võib maale minna närve puhkama ja kanu kasvatama. Praeguses nukuvabariigis võivad maal elada ainult kas väga rikkad või väga vaesed ausal proletaarlasel pole seal teha midagi