Miks küll ma arvan,et olete vanuses 24-35.Elasin ise siis samasuguseid tornaadosid üle ühest seinast teise.Selline tunne,et maailm su ümber ei oska sind vääriliselt hinnata.Ma ei mõtle majanduslikku olukorda - pigem on see identiteediküsimus - kas olen siis vajalik inimene siin või pole,miks te mind ei vaja!!!
minul oli küll selleks ajaks tilluke laps,aga olukord jäi.Tol ajal tegelikult oli üldse kõik nii segane(1996-2004).Tagantjärele - üks metsik tõmblemine ja eneseotsimine,oma koha otsimine,arusaamine,milleks ma üldse olemas olen,mida oma elult tahan.Kohutavalt raske eneseleidmise aeg.Ja tülisid oli ja lõpuotsimisi ja uuesti algamisi....Mõistmine,et ikka ja alati oled üleliigne ja mõttetu ja tüütav teistele...
See aeg tuleb üleelada.
Püüdsin end leida tegeledes ja õppides teiste jaoks arusaamatuid ja mõttetuid asju ja mõistes,et need ikka mulle ei sobi päris hästi,aga targemaks sain läbi kogemuste,uute inimeste.
Lõppeks ei kahetse midagi,mida tol ajal ettevõtsin,sest see aitas tänaseni elada ja ütlen,et - ELU ON VÕRRATU!,kuigi selleni jõudmine oli raskevõitu.
Praegu tegelen sellise asjaga,mida 2 kuud tagasi kindlalt välistasin - see on super!!!