Hei, kas teie ka noores põlves kodust ära oled jooksnud?
Mina jooksin kunagi ära, kuna mu ema tahtis omale saada raha, mida mina olin teeninud meie aiast korjatud õunte müümise eest.
Ma arvasin, et ema nõudmine oli ebaõiglane, vaatamata sellele et meie rahaline olukord oli viimasel ajal kitsas olnud.
Sõitsin ära, teise linna.. et oleks sest kohutavast halvast emast eemal!
Kui aga papp otsa sai, muutus asi kiirelt nutuseks..
Kuna te kõik mõistate, et pubekas väga palju õunu turule ei suuda vedida, siis võite arvata, kui vähe ma tegelikult pappi sain :P
Igaljuhul.. kui papp otsa sai, mõistsin mingi aja pärast, kui mõnus mul siiski kodus oli olnud.. katus, söök ja vanemate hool ja abi.
Uhkuse allasurumine oli raske aga keha vajas oma.. Läksin tagasi... Ema kallistas pea-surnuks ja isa ütles, et kle, kui on jama, räägi kõigepealt mulle.. et ehk saame asjad omavahel korda aetud...
Ja nüüd siis on meie pere latsekene ära jooksnud.. isegi kirja jättis.. põhjused on natuke naljakad.. süüdistatakse meid tema peale liiga väha raha kulutamises.. ja selles, et me liiga kehvapoolses korteris elame..
Aga kui meil lihtsalt pole rohekm raha?
Minu arvates peaks ju asjad enamvähem korralikult jaotatud olema, kui lapsele jagub peale toidu ka trennis käimiseks ja mitme paari jalanõude ja muude riiete jaoks? Ja mitte mingite kasutatud kraami vaid täitsa uute asjade jaoks...
Ohh jahh.. kas ma võin loota, et ka tema tee paari-kolme päeva pärast koju tagasi jõuab? Või mitte?
Njah.. ja mina olen veel rahulik.. Kui te mu naist veel näeksite..