Feministi nurgake
Valetamine- haigus??
kristi 13. august 2009, kl 20.48 |
Tutvusin hiljuti ühe noormehega.Algul tundus igati ok,aga kui nüüdseks kaks kuud suhelnud oleme,on mul hämming.See mees valetab valimatult kõikide asjade kohta,paneb igas teemas juurde ja võimendab üle.Sellest on ka aru saada,sest mingil hetkel ta ei mäleta mida rääkinud on ja kui hiljem küsin on lugu hoopis teine. See ei ole normaalne!!! Iseeneset nooreke ta ei ole,vanust 23.
no 13. august 2009, kl 21.02 |
aga las ta valetab. niikaua kui sa temale seda ei tee arusaadavaks, et märkad tema valesid - seni tema aga jätkab luuletamist ja vassimist.
kui ta tahab nende umbluudega end sinujaoks asjalikumaks ja ägedamaks muuta, siis lasku käia! :)
sul endal ei ole siis suud peas, ütlemaks et ta ennast vaid lolliks teeb?
kui ta tahab nende umbluudega end sinujaoks asjalikumaks ja ägedamaks muuta, siis lasku käia! :)
sul endal ei ole siis suud peas, ütlemaks et ta ennast vaid lolliks teeb?
omg 13. august 2009, kl 21.30 |
Sõnnineiu 13. august 2009, kl 21.26 |
Jäta see kutt kus kurat.
Maailmas on palju mehi, kes ei pea end ahvatlevaks muutmiseks valetama. Leidku omasugune valetaja ja vassija omale. Sina ei pea sellisega leppima. Selline inimene jääbki elulõpuni valetama. Ilmselt see kutt ei valeta , et sinu kulul nalja teha, vaid sa tõesti meeldid talle ja too ullike tahab ilmtingimata sinu tähelepanu võita kasutades selleks valesid, et ennast sinu silmis kõrgemale upitada. Unusta ta ja sa leiad kindlasti parema mehe, kes ei pea sulle valetama ja on selline nagu on.
Maailmas on palju mehi, kes ei pea end ahvatlevaks muutmiseks valetama. Leidku omasugune valetaja ja vassija omale. Sina ei pea sellisega leppima. Selline inimene jääbki elulõpuni valetama. Ilmselt see kutt ei valeta , et sinu kulul nalja teha, vaid sa tõesti meeldid talle ja too ullike tahab ilmtingimata sinu tähelepanu võita kasutades selleks valesid, et ennast sinu silmis kõrgemale upitada. Unusta ta ja sa leiad kindlasti parema mehe, kes ei pea sulle valetama ja on selline nagu on.
Paula 13. august 2009, kl 21.37 |
Miks sa arvad, et paneb milleski juurde, kas kontrollid faktid järele või hoopis nuhid tema tuttavate kaudu. Kui alles kaks kuud tuttavad, kuidas sa tema kohta siis kõike juba tead.
Tean ka mõnda kiidukukke, kes kraaksatab paar korda ja arvab, et on juba laulja valmis, rääkides seda ka teistele.
Tean ka mõnda kiidukukke, kes kraaksatab paar korda ja arvab, et on juba laulja valmis, rääkides seda ka teistele.
kristi 13. august 2009, kl 21.46 |
x 13. august 2009, kl 21.51 |
kristi 13. august 2009, kl 21.54 |
maeisaasellistestasjadestüldse 13. august 2009, kl 22.20 |
on selliseid 14. august 2009, kl 17.19 |
soovitan... 27. märts 2016, kl 00.27 |
mälu 27. märts 2016, kl 09.04 |
võib olla kehv. Samuti ei mäleta kõik inimesed fakte, vaid umbes, et mis toimus. Loole panevad kõik juurde, ei räägita ju eriti kuivalt faktidena. Oluline on see, et kas see valetamine kahjustab sind või mitte. Kui on suvaline asi, et ükskord ütles, et vanaemal olid punased pajalapid, teine kord rohelised, siis tegelikult pole tal aimugi, mis värvi need olid või on mälestused selles osas erinevatest aegadest. Inimesel tekib ka võltsmälestusi, veendumusi, et ollakse mõnda olukorda kogenud, mida tegelikult polnud. Kuriteopaiga tunnistajad näiteks lisavad juurde asju, mida nad füüsiliselt ei saanud näha (mõrvari nägu, ebarealistlik laskude arv vms)
hähhh 13. aprill 2016, kl 19.57 |
tegelikult1 13. aprill 2016, kl 21.28 |
Enamik inimesi "valetab" mitukümmend korda päevas, kirjeldades midagi ebatöpselt, jättes ütlemata, ilustades, pannes juurde. Millegi meenutamine on tegelikult mälupildi põhjal jutu vestmine ja tegevust ei ole võimalik üks-üheselt sõnadesse ümber panna. Me valime juba seda, mida täpselt kirjeldame, mitte näiteks ilma, päikesepaistet, mitu maja seal oli, keskkonda, tuult, suvalisi asju laual, kas oled üksi või mitte jms, kui see asjasse ei puutu. Paljudele aga meeldivad need asjasse mittepuutuvad aspektid ja siis reaalse tegevuse mäletamine hägustubki.
Teine põhjus on see, et ei viitsi lihtsalt iga juhtumi põhjal samamoodi üksikasjalikult kirjeldada ja mõnikord lihtsustataksegi, et asi ühele poole saada.
Kolmas põhjus on see, et peaaegu keegi ei mäleta, mida ta ühel hetkel tegi või ütles. Eriti ilmne on see siis, kui ühele inimesele on teise öeldu tähtis, sest see inimene on oluline, teisele pole. Näiteks ütles üks midagi selle kohta, et teinekord võiks kinno minna, siis teise jaoks on see kutse, kuid ütleja üldse ei pruugigi mäletada, et ta midagi sellist ültes. Sest tema jaoks on see suvaline mainimine, nagu vaata seda lindu seal. Inimkeel ei ole, nagu programmeerimiskeel, mis on loogiliselt mõlema jaoks sama. Mina olengi märganud, et on inimesi, kes täpselt teiste sõnu mäletavad ja ise enda omasid ka (kuigi seda valikulisemalt) ja neid, kes lihtsalt ütlevad, mida tunnevad ja järgmine kord pole sellest reaalset mälestust ning siis kas eitavad või muudavad fakte.
Kui valetamine ei ole tähtsate asjade suhtes, siis see on lihtsalt inimsuhtluse omapära.
Teine põhjus on see, et ei viitsi lihtsalt iga juhtumi põhjal samamoodi üksikasjalikult kirjeldada ja mõnikord lihtsustataksegi, et asi ühele poole saada.
Kolmas põhjus on see, et peaaegu keegi ei mäleta, mida ta ühel hetkel tegi või ütles. Eriti ilmne on see siis, kui ühele inimesele on teise öeldu tähtis, sest see inimene on oluline, teisele pole. Näiteks ütles üks midagi selle kohta, et teinekord võiks kinno minna, siis teise jaoks on see kutse, kuid ütleja üldse ei pruugigi mäletada, et ta midagi sellist ültes. Sest tema jaoks on see suvaline mainimine, nagu vaata seda lindu seal. Inimkeel ei ole, nagu programmeerimiskeel, mis on loogiliselt mõlema jaoks sama. Mina olengi märganud, et on inimesi, kes täpselt teiste sõnu mäletavad ja ise enda omasid ka (kuigi seda valikulisemalt) ja neid, kes lihtsalt ütlevad, mida tunnevad ja järgmine kord pole sellest reaalset mälestust ning siis kas eitavad või muudavad fakte.
Kui valetamine ei ole tähtsate asjade suhtes, siis see on lihtsalt inimsuhtluse omapära.
harjutuskoht 13. aprill 2016, kl 23.20 |
Lisa postitus