ei ole imelik, kui ei taha siis ei taha, see ei ole kellegi asi kritiseerida. Mulle meeldib ka korteris elada ja ei saa kuidagi öelda, et mingi lärm ja möll ümberringi käiks, üksikud märatsejad üürnikud süüakse kiiresti välja, omanikud ise ei lõhu ega lärma.

Minnul selles mõttes enda jaoks täiuslik juhtum, et oled linnast veidi eemal maal. Teatrisse on 10 km autoga sõita, pole probleemi, samuti saan ise sõpradel ja sõbrad mul külas käia. Töökoht on ka linnas.
Aga maale lähed nagu igapäevasesse SPAsse, seda enam, et enne elasin korteris (küll heas, aga siiski korter on vuihhh normaalse elu jaoks minu arust).
Väike põld on olemas, ürdiaed, koer... muru niidan ühe tunniga ära (saabki liikuda), mujal kasvab mets. Saab pikki jalutuskäike looduses teha, õuna puu pealt noppida, marju põõsastelt. Kõik oma ja looduslähedane. mõnus....

aga eks igaühele oma

vaba valik, kellele kus meeldib. miks sa imelik peaksid olema?
mina käin talvel linnas tööl. mul on siin hubane korter miljööväärtuslikus piirkonnas, töökoht jalutuskäigu kaugusel. talveks piisavalt.
suvel elan maal, tallinnast 50 km, aga lähim naaber on 8 km. vaikus, linnulaul, oma aed ja mets. suveks ideaalne.

Jessas. Inimesed on ju erinevad. Kui su sõbrad vaatavad sinu peale selle pärast viltu siis otsi uued sõbrad. Maaelul on omad eelised ja linnaelul omad eelised. Praegu on lihtsalt selline trend, et kõik peaksid maale kippuma. Las lambad lähevad trendiga kaasa, sina ela oma elu ja ära tee teistest välja!

Ka linnas saad rahu ja vaikust-ei pea ju elama kesklinnas ja suure tee ääres! Linna servas on toredaid rohelisi vaikseid ja linnulauluga elurajoone: Kadriorg, Pirita, Kristiine, Nōmme, Veskimöldre jne.
Ja linnainimesel alati vōimalus nädalavahetusel kuhugi metsa sōita, kui peaks ürgse isu tulema. Aga igapäevaselt on sul linnas eramajas ikka mōnus ja mugav- kōik on käe ja jala juures ( poed, apteegid, kohvikud, kino, teater, spordiklubid jne) ja samas oma aias saad paljajalu murul käia ja terassil päevitada. Aga pole seda muret nagu maal, et : teed lahti lükkamata, ühistransporti pole, külapoes valik olematu ja kōik asjad on megakaugel.

Ei, sa ei ole imelik. Mina ka ei soovinud maal elada, isegi suviti suvitada mitte, kindlasti mitte nädalast kauem. Suviti pidin lapsena maa-vanaema juures olema 5 nädalat jutti ja see oli paha. Kuivkemps, lõbustusi pole, teisi lapsi pole, sääsed. Aiatööle mind ei sunnitud. Tagantjärele ütlen, et kahjuks.

Kui mu sõbranna kolis Tallinnast maale ja lasi esimese asjana ehitada kasvuhoone, pidasin temaga kirglikke vestlusi teemal, et see on ajaraisk ja tomatid ei maksa ju palju ja Eestis on ka mahedalt kasvatajaid, kui see tähtis on.

Elasin lapsena Tallinnas korrusmajas, siis Rakveres korrusmajas, siis uuesti Tallinnas. Küll naaber koputab, küll mingi muu jama. Küll pean mina minema treppi pesema - nagu mis mõttes seda ei tee koristaja - küll naaber suitsetab rõdul, küll kellegi laps kusab ööd ja päevad, küll ei saa normaalse häälega ja ilma muusikata ajada juttugi sõbrannaga öösel kell 2, ilma et naaber koputama hakkaks.

Töötan Tallinnas. Seda tööd ei saa eemalt teha.

Kui läksin mehele, ütlesin talle vindisena enen pulmi, et tahan proovida elada maal. Vaikuses. Rahus. Naabriteta. Parem kahekesi või lastega üksikul saarel. Mees ütles, et teeme ära. Nii siis kolisimegi linnast ära, maale.

Esimese asjana lasin kasvuhoone maha lõhkudam sest ma olein kindel et ma ei pane ju kunagi midagi kasvama.

Aeg on edasi läinud 11 aastat ja nüüd ma olen 34. Kolisime veel edasi, kaugemale maale, 58 km Tallinnast. Kahjuks sel kevadel ei hakka raha peale, aga umbes aasta jooksul ma ostan kassvuhoone.

Ma ausalt ei saa aru, et millesti mul puudus oleks. Jah, tõsi, lapsi peab kooli viima. Aga paljud teevad seda linnaski.

Igaühele oma. Mul juba õues kasvatamiseks sobilikud viljad aknalaual taimi kasvatamas. Kaks last hetkel riisuvad risu aiast ja kolmas mängib õues koeraga. Ise loen natuke netti ja siis läheme ja paneme kodukinole valjemad hääled sisse ja tuleb kolme filmiga filmiõhtu.

Laste 3-4 sõpra tulevad ööbima ja paar naabrit ka filme vaatama. Kana, salat ja küpsised on juba valmis. Omatehtud õunamahl ja arooniasiirup keldrist tuppa kantud.

Aga igaühele oma.

Eestis jääb igal aastal tühjaks 400 talu. Tühjade talude arv vastab nendes surnud maainimeste ja vanainemeste arvule. Noored ei saa maale minna sest tööd seal pole. Keegi ei lähe maale nälga surema. Talu pole enam konkurentsivõimeline tootmisüksus. Jätame kõrvale talud mis annavad suurmajandi mõõdu välja sest neidpole palju. No ja edasi? Kui taluga endale elatist teenida enam ei saa siis mida ongi seal teha? Inimesed lähevad sinna kus on tööd ja leiba. Aga traagilist pole selles midagi sest iga asi saab ükskord otsa ja asendub teise efektiivsemaga Nii ongi ja see on kogu maailmas sedasi. Kui üks traktor kombain teeb sadade kunagiste põllupidajate töö ära, siis jäävadki kunagised talud suvituskohtadeks. Samas Eestis ei ole ruutmeetritki maad millel omaniku ei oleks Maapiirkondade väljasuremise üheks suurimaks põhjustajaks uskuge või mitte on fiiberoptilise andmesidevõrgu puudumine Jah on loll teooria. Kuid valitsuste järjepidev valguskaablivõrkude toetuste suunamine tiheasustusga aladele annabki pidevalt signaali, et "Elu maal on vaid suurtaludele ja firmadele kelle peakorter on seal kuhu fiibar ulatub"
Nõukaajal oli meil külas arstipunkt oma apteek suur lasteaed suur kool tuletõrje postkontor bussid käisid. Nüüd on sellest järel vaid velskripunkt. Lasteaed on 2 rühmaga pisikestesse ruumidesse surutud, Postipunkt on poes Põhikoolist tahetakse juba algkooli teha (olevat juba valitsuse tasandil otsustatud), Kolhoos on veel alles ja toimib kasumlikult (müüdud mingile advokaadibüroole Aiand on ka alles ja tegutseb. Aga mida pole on fiiberoptiline võrk. Suures osas on süü ärastamiste hulluses miks üldse majandid ja maakohad laiali lõhuti tolajal olid enamuses majandites saagid väga head ja põllud kvaliteetseks jõutud harida laiali laotades hakkasid hoopis lagunemised ja valede harimisvõtetega paljude puhul sest kõik polnud vastava haridusega ja oskajad. Nüüdseks veel maakohad lagedaks löödud pole kauplusi lasteaedu medpunkte, töökohti jne lähemal mis jurada seda kes hakkab kulutusi suurendama ja veel teha vaid maatööga äraelamist peab olema juba loll. Pole siiski nagu vanasti piimaauto viis väravatagant piima lihakoormaga said kohe turul müüki teha kokkuostud võtsid juurviljad raha oli kohe käes polnud mingeid jaburdusi tarvis teha Lisaks veel on nüüdseks müük edasi tehtud nii et keskele on jäetud mingid onnikeste kohad lapikese maaga üle servituudi paljudel ligipääs või siis oled seal ümberringi mürke lennutava suurtalu keskel kui kärbes jeekim enam lollemat olukorda pole võimalik. Okupatsioonivõim hoidis elanikkonda maal näiteks abitootmine tsehhid väljaspool pohitootmist uurimisasutused, ehitusettevotte automajandid jne. Mis neist on järelejäänud? Mis on tänane regionaalpoliitika? Jalgrattateed, basseinid, mingid veidrad kultuurikeskused, mis tühjana seisavad külamuuseumid jne. Kus on töökohad kus on sotsiaalne majanduslik ja psühholoogiline kindlustunne? Milline on poliitiline eesmärk ja kes seda elluviivad? Väljasureme koos küladega. Ilmselt paratamatu ajaloo käik. Väljaspool suuri linnu on elu väga kallis. Maal ei ole tasuta transporti, koolid, kauplused, lasteaiad ja arstiabi kaugel. Maja juurdepääsutee on omaniku isiklik probleem, samuti vesi ja elekter. Lubatud toetused on väikesed ja kättesaadavad vähestele aga kui raha palju siis võib maaelu päris lahe olla. Mis on maaelu? Väga lihtsameelsed mõistavad selle all pelgalt põllumajandustootmist kuid tänapäeval pole see enam kaugeltki niimoodi. Defieerime maaelu niimoodi Maaelu on elustiil, milles pered maapiirkonnas looduskeskkonnas elades oskavad ühitada oma elukoha ja elamiseks tarviliku ülalpidamise hankimise ja saavad põhilised elukondlikud vajadused kaetud sealsamas piirkonnas. Maaelu tugisambad on teed side elekter maale elama asumiseks ja toimivad teenused maal elamise kestmiseks. Lihtsalt võsa vahele maja ehitamiseks raha andmine ei loo ega toeta maaelu arengut.
1 auklike mülgaste asemele korralikud teed
2 telefoni ja andmeside igasse kolkasse ja mitte selle olematu kvaliteediga, mida operaatorid täna pakuvad
3) elektriga liitumine maapiirkondades normaalse hinnaga mitte selle kirvega millega Eesti Energia või mis ta raisk ongi praegu kõigil kõri nöörib. Ja maale rajatavale ettevõtlusele veel eriti
Kui need alused on paigas on maaelu arenguks pool tööd tehtud.
Maal elukeskkonna ja teenuste kättesaadavuse tagamine on kallis. Hõreda asustuse tõttu seda kohalike maksulaekumiste kaudu ei taga. Maaelu peaks toetama linn. Seda saaks teha kahel moel. Esiteks võiks kehtestada näiteks linnamaksu mis läheks kogu mahus ääremaade toetuseks. Kas see linnamaks on peamaksuna või tarbimismaksuna või lõbustusasutuste maksuna või veel mingi muu variant on arutamise teema. Teiseks võiks kehtestada mõnede teenuste arendamise või toodete turustamise puhul reegli et esmajärjekorras peab see teenus ja toode olema tagatud maapiirkondades ja seejärel võib sellega jõuda ka lõpuks Tallinna kesklinna. Loomulikult võib taolisel puhul anda teenusepakkujale toote turustajale mingeid tagatisi turu ja tähtaegade osas. Nt võiks see puudutada kõne ja andmesidet kuid
kindlasti on veel taolisi asju. Ja et kuskohast siis raha võetakse? Pakun ühe lahenduse välja neljarealiste Tallinnasse suunduvate kiirteede ehitamata jätmisest. Kuna maapiirkondades elu kokku tõmbub ja koondub üha rohkem Tallinna ümber siis on neljarealisi kiirteid vaja peamiselt sellepärast et perifeerias paiknev tööjõud kiiremini Tallinna sadamasse või Tallinna tööle jõuaks ja Tallinna jõukam rahvas reede õhtul oma Eesti teises servas asuvasse maakoju saaks. Pühaba õhta tagasi ka muidugi.
Normaalse regionaalpoliitika korral puuduks niisugusel uhamisel vähimgi vajadus, Tallinna suunduvad trassid kaotaksid poole oma liikluskoormusest ning puuduks igasugune vajadus neljarealiste teede järele. Aga maaelu saaks nende teede rahade arvelt tugeva positiivse tõuke ja Eesti asustuskoormus ühtlustuks ka märgatavalt. Mismoodi selle väiketaluga peaks majanduslikult toime tulema. Kuni 2 hektarit maad tähendab aastas käivet alla kümne tuhande euro millega peaks toitma pere ja katma kõik toorme, väetiste ja masinate ja kütuse kulu. No see ei ole reaalne. Täiesti loogiline et need talud lõpetavad teist varianti polegi. Nii suur talufänn ka keegi pole et selle nimel ennast võlgadesse matta. Kõike peab ikkagi mõistusega võtma. Kui ei ole võimalik, siis ei ole võimalik ja peab tegema seda mida teha saab Talu tootmisüksusena jääb loomulikult suurtootjale alla. Suurtootjal on vaja talude maid, et veel laieneda ja kasumlikumalt toota. Tootmise jaoks inimesed aga tuuaks Ukrainast sest kohalik maamees naine sellistel tingimustel tööle ei tule me elame ikkagi 21 saj Euroopa riigis mitte aga Nigeeriaga samal majanduslikul arenguastmel olevas Ukrainas. Ja toimubki maapiirkondade kiire venestumine uutelt tulijatelt keegi eesti keele oskamist ei nõua ja nad ei näe ka selle neile raske keele õppimiseks mingit vajadust. Lõpu algus on käima lükatud sest see on lühikeses plaanis majanduslikult kasulik. Igasugused sõjad, katkud, okupatsioonid oleme üle elanud aga see vabadus läheb kalliks maksma, oma särk on kõigil ligem ja pärast mind tulgu mis tahes. EKRE üritas midagi ära teha selle eest kartellid olid 24/7 kukil. Näis kas neil jätkub vastupidamist Eesti immigrantidega üleujutamise vastu seista. Samas on olemas soovijad mustmullavööndi supertalunikud ukrainast. Koostöös nigeeria finantsistide keenia ja somaali it gurudega loovad nad eestist unistuste riigi paradiisiaia Ja otse loomulikult suruvad nad veel viimased eestlased oma hällist välja minge kuhu tahate Ja kahjuks peabki minema kasvõi taevastele avarustele kui muud üle ei jää. Selline liberalism vabadus kui demokraatia suunas liikumine mis algas eelmise sajandi üheksakümnendate algusest pihta. Ja tuul pühib jäljedki või siis loodus võtab tagasi kunagi nii raske tööga rajatu. Süsimustad toidukullerid hakkavad kardulast laiali vedama. Sibulaid ka Taaskord saab tsiteerida klassikuid Ja Eesti on väga ilus maa ainult et eestlasi on siin paljuvõitu Elamine on paksu kuusemtsa taga väikse veesilma ääres. Lähima naabrini läbi metsa u 400m mööda teed u 600m. Suurema käidava teeni u kilomeeter, seda kilomeeter teed hooldan hoian ise atv ja traktor abiks. Kunagi sai linnadzunglis elatud, kuid soov oli vaikusesse, eraldatusesse saada. Olen ikka aeg ajalt ka lastelt (põhi ja keskastmeaeline) küsinud et kas nad sooviksid pigem linnas elada? Seni on ikka ja veel veenvalt EI vastatud. Mis sellest et kool on kaugel. Mis sellest, et pood on kaugel. Mis sellest et ise peab tee talvel lahti hoidma et saada kooli ja poodi. Nägin ise kuidas 1 talu kadus. Noored panid plagama. Vanamees suri ära mutt jäi järele. Kuid tema enam taluga hakkama ei saanud. Andis naabrile. Too ka vana. Mutt suri ära talu jäi tühjaks. Naabrimees suri ära, kedagi asemele ei tulnud. Tütar linnas pani müügikuulutuse lehte 5 aastat ootab ostjat hinda on 5 korda alla lasknud. Juba hooned lagunevad elu sees ju pole. Koht on samuti kolgas tänases mõttes. ENSV aegu oli kena kolhoosiküla. Ei jäägi muud üle kui oota et Kalda Kaja hakkab ellu viima Rõiva Taavi kava meile tuhandeid kirurge ja itikaid talutöid jätkama meelitama. Kuskil 10 aastaga sai tagastatud talu uuele omanikule selgeks praktikas kas ta on suuteline olema põllumajandusettevõtja või on mõttekas sülle kukkunud talu koos maaga müüa sellele kes oskab maal ettevõtjana tegutseda. Seega peale vabanemist ja sellele järgnenud 10 aastast filtreerimise perioodi terade sõkaldest eristamiseks hakkas elu maal üles mäge minema Põllumajanduse eeskujulik mehhaniseerimine ja automatiseerimine on viinud maal töökohtade arvu minimaalseks. Selle asemel et kaotatud põllumajanduslikud töökohad maal asendada tööstuslikega st väiketehaste omadega on vallavanemad taibanud tahta vaid külakiikesid rahvamaju muuseume. Tehase tekitamisele oma vallas seisab vallalavanem vastu tulumaksu pearaha seaduse kasutamisega. Tehas koos oma segavate faktoritega üritatakse suunata vallast välja kuid töökohad kohalikele kõlbavad küll. Aus hinnang põhjustest on ikkagi regionaalne poliitika kujundamine ja toetuspoliitika suunad. Esimese osas tõdetakse et kõik koondub ja linnastumine on paratamatu, teises osas on suured põllumajandustootjad need kes on on kujundanud toetusmeetmed. Alati on võimalik luua võrdsemat regionaalset arengut kuid seda on ikka aeglasti tehtud ja vähe panustatud. Tootmisstruktuuris aga on teadlikult võetud suund suurmajanditele enamik toetusmeetmeid ja hektaritoetusi jõuab suurmajanditeni. Äriloogika ütleb, et sellise valiku puhul ei saagi väiksemad turul ellu jääda. Äriloogika ütleb ka et varem või hiljem sellised üksused jõuavad võõrkapitali manu ja tootmisstruktuur ja maaelu vaesustub veelgi. Mida saaks saanuks teha teisiti tasakaalukas toetuspoliitika kus arengut ja efektiivsust soositakse vastavalt struktuurile. Suurmajanditele 80+ % EL raha laiali jagades puudub põllumajandustoetustel sellisel kujul mõte. Toetustega ei hoia ühtegi äri püsti. Ka praegused suurtootjad maal pole mingid rikkad sest kogu nende raha kulub tehnika uuendamisele. Teist võimalust ei ole. Veneaegsed inimesed on vanad nad ei oska teha tööd tänapäevaste masinatega. Labida ja hanguga töö on kadunud. Nende tööealisteks sirgunud lapsed on suundunud maalt linnadesse. Ja linnast maale kolimiseks on linnaelul suuremad eelised kui maal. Ka Laari valitsus ehitas näidistalusid, mis anti üle tasuta. neist pole minu teada piirkonnas mitte ühtegi alles. Vene ajal olid külad rahvast täis, sest maainimesel polnud võimalik linna elama saada teisiti kui vaid läbi abielu. Töökoha said linna need kellel linnas korter. Ja korterijärjekorda said ennast panna need kellel töökoht linnas. Maal elamine polnud inimestel vabatahtlik vaid sunnismaisus. Maale jäävad edaspidi alles need hobitalunikud väiketootjad, kellel linnas tasuv töökoht et vabast ajast linnas teenitud palgaga maal talupidadamist arendada Täiesti lubamatu on müüa põllumaad ja metsamaad välimaalastele teatud tingimustel võiks rentida kui ise midagi ei tee aga kindlasti välismaalastele müük peaks olema keelatud. Elamumaa ja kinnisvara müüki välismaalastele tuleks kontrollida rangemalt mingid piirangud kus kellele ja kui palju Maad peab müüma välismaalastele samadel tingimustel jumala pärast eestlastele erandeid teha ei tohi. Heina laseme põllul ära mädaneda aga heina hinda alla ei lase ning traktoriostuks võta suur laen siis PRIA vaatab kas annab sulle selle maksumusest miinus käibemaks 40 prossa tagasi. Loomad ja põld vajavad töökäsi vaatamata koroonale vaatamata sitale ilmale või sellele et oled ise haige ja suremas. Loomad ja põld vajavad pidevat tööd. Kui kord pole elektrit või netti või vett jms siis on raske stabiilselt tööd teha maapiirkonnas. Lubage kaneputurismi talusid ning joodikutele kanepiravitalusid ning noored tormavad maale elama. Riik saaks Iisraeli eeskujul rikkaks Iisrael saab aastas meeletuid summasid ja 2019 aastal Iisrali riik Times if Israeli uudises lükkas kanepikasvanduste plahvatuslikuks paisutamiseks ka riikliku rahastuse sellele sektorile alla pluss teaduslikud sordiaretused. Ja sotsid pakuks välja homoturismi talud ja geilaagrite korraldamuse välismaa homodele Andrese kaevatud kuivenduskraave ajame nüüd erorahadega jälle kinni et sood taastada kuigi looduse normaaalseks toimimiseks tuleb kõigepealt linnad maatasa hävitada Alles siis Andrese kravide kinniajamise peale mõtlema hakata! See küsimus tuleks esmalt Laarile esitada Eks sellega see maalaste genotsiid algas. Ja järgnevate küsimustega järgmistele valitsustele kes suurte euro direktiividega kaasa on läinud. Algas samuti sellest kui memmekestel kadus ka võimalus oma ainukese lehma piima puki otsa viia Mitte üheski arenenud riigis ei ole põllumajanduses tööl üle 4-5% tööhõivest. Meil on nõukaaja lõpus 20 See tööhõive oli tänu ropule käsitööle, enamik töökohtadest. Selle järel pole ammu enam vajadust ikka nutetakse aastakümnete taguseid aegu kui mõni sitaviskaja oma koha kaotas Mina defineeriks maaelu debiilse nostalgiana kadunud aegade järgi kus nutetakse taga nõukaaegset kolhoosi. Saaks ikka elu põlvini sitas veeta ja söögi alla ja söögi peale ühte õnnetut lehmakronu lüpsta küll siis oleks hea maaelu. Talud ei jää tühjaks vaid nad muudavad nime On turismitalud suvekodud Lihtsalt tootmine läheb suurtalunike kätte mis on konkurentsivõimelisem kui väike Võrreldes Venemaaga on meie maaelu ikka väga tasemel Noori peresid kolib pidevalt maale ajalehekuulutustes on pidevalt lugeda et noor pere tahab osta maakodu On hoopis maakodude defitsiit Minge tehke üks tiir ümber Peipsi järve ja te näete tõelist "maaelu". On lausa terveid tühju külasid Meie maaelu ihkavad noored võiksid sinna minna ning taastada seal kunagised Katariina aegsed õitsvad eesti asundustalud Talupidamine ja maal elamine ongi luksus tänapäeval, mis taskukohane vähestele. Üldiselt on nii et kui oled linnas end finantsiliselt vabaks töötanud siis võib maale minna närve puhkama ja kanu kasvatama.