ära kohe meest välja kihuta, kannata kui vähegi suudad. elu paneb ise asjad paika .ära jõuad alati minna. ise seda kõike kogenud. mehe armuke oli väga löödud kui sai teada et mees ei jätagi mind maha ja läbi on hoopis nende suhe.ära loobu oma mehest kellegi litsi kasuks nii kergelt.kuigi see on vastik ja valus, jõudu ja kannatust

Maria sul päris hea soovitus - ära loobu oma mehest litsi kasuks. Ainult et siin võiks diskuteerida kes tegelikult @!#$ on. See et mees sind maha ei jätnud ei tähenda, et ta sinust hooliks. Tal on lihtsalt niimoodi mugav kui on olemas keegi kelle juurde saab alati tulla kui armukesega peaks viltu kiskuma. Ja usu mind - see armuke ei ole sinu mehel esimene ega jää ka kohe kindlasti viimaseks

Vabu mehi on terve maailm täis ja teie lasete ennast sellistel mölkustel alandada. Mispärast!?

Huvitav, et ükski naine kahtluse korral kus mees äkki kiikab silmanurgast teisi ei paku välja varianti, et äkki ollakse ise end käest lasknud ja ei käituta mehejaoks atraktiivsena ning äkitsi näeks natuke vaeva, et mees teised üldse ära unustaks? Kui nüüd keegi ütleb, et mees peab võtma naist nii nagu ta on siis küsiks kohe, et mis te naised siis töötu mehe teemas jahute, et kui mees kaotab töö siis jätan maha kuna luuserit ei taha- võtke meest siis kah nagu ta on.

Samuti jääb silma suhtumist, et kui mees petab siis petaks kohe ise vastu. Taolisel puhul jääb mulje, et naine ise petaks rõõmuga niikuinii aga kuna mees ei peta siis ei leita nagu piisavat põhjust kuna mingi pisike väärikus isegi vist on. Väärikas inimene ei petaks ka siis kui teda petetakse kuna see kuidas suhtes käitutakse on ikkagi nö. enda tõekspidamistes kinni ja käitumine "tema ju tegi ka" on äärmiselt lapsik ettekääne.

Miski vend: mina küll pakuks välja sellise variandi, et mehe armukese tekkimisel võiks minul ka mingi osa selles olla (pingeline tööperiood, kui mul mehe jaoks vähem aega, imiku eest hoolitsemine, vms). Sestap kirjutasingi, et oleksin nõus andeks andma.
Suhtel siiski enam tulevikku ei näeks. Mehel on ju endal suu peas: kui miski häirib, siis rääkigu mulle ja leiame koos lahenduse, aga ärgu jooksku esimese asjana armukese juurde. Vastasel korral ei ole seda suhet enam niikuinii ja tühja sidrunit edasi pigistada poleks mingit mõtet.

To Maria:
aga KUI on tegu tunnetega petmisega ?
Kas oma naine on siis õnnelik, kui mees jäi füüsiliselt nagu talle aga tegelikult .... ollakse koos vaid lapse pärast või muud taolist ? On ka mehi kes püsivad suhtes lapse pärast.

No kui plaan maha jätta, siis miks päevapealt kotte pakkida ja siis kuhu, kuuse alla virelema? Mina hakkaks oma elu iseseisvamaks korraldama. Ülbelt säilitaks oma palga kogu ulatuses või võtaks mulle vajalikud kursused (autoload), küsiks mehe kärst raha juurdegi. Kodus ei õiendaks, vaid oleks lahke ja hoolitsev. Tavaliselt mehed on süümekates, kui petavad oma ilusat ja toredat naist, rahakoti rauad käivad paremini lahti ja see annab sulle endale parema stardipaketi uuesti alustamiseks.
Kõige tobedam, mis sa enda jaoks teha saad, on uisapäisa minema tormata. Ma ikka praeks teda veidi enne :)

To kris, hüsteerik jt. Hämmastavalt palju naisi, kelle majas mees pesitseb. Muidu räägivad naised küll, et mis mees see on kellel maja ei ole või äärmisel juhul korterit. Paistab, et selle eluasemega pole probleemi naistel siiski, et mees peab majaga olema, võetakse endale igast vaeseid mehi, ju on nad ka siis hingeliselt vaesed ja otsivad enamat kosutust teiste naiste juurest.
To n. Huvitav küll, kuidas nad otse tänaval siis vahele jäid, ma ei ole oma eluski näinud, et keegi lausa tänaval seksib.

viimasele bravissimo!

Minul tõesti seda varianti ei ole et laseks ennast käest ära. Ja load ja raha on ka ammu olemas, pole vaja kerjata.

Ühte asja ma ei anna andeks ja see on valetamine. Kui ei sobi, siis tule ja räägi. Aga ära valeta ja arva, et veel kõva mees (või siis naine) oled. Valetamine enda kasuks on kõige alatum tegevus maamuna peal ja seda ma ei andestaks nii naljalt.

selliseid mehi kes püsivad abi- või kooselus vaid laste, materiaalse heaolu ja mugavuse pärast on väääga palju. samas on nad kodus vaid sisuliselt tühjad kestad... on see kest siis tõesti seadusliku naise eesmärk ja "võit", nagu paljud paistavad arvavat? vaevalt.

To: Karin

Ütled küll, et kui mehele miski ei meeldi siis rääkigu ja see on asi mida jahuvad ka alati nö. nõustajad aga unustatakse ära, et sellest ei piisa kui ollakse head rääkijad vaid peab olema ka hea kuulaja. Näiteks toosama imiku eest hoolitsemise aeg-naine väsind ja eeldab, et mees elab õhust ja armastusest ning mõistab kõike lennult-rääkimata sellest, et meel venib kui püksikumm. Mehe katse asjast rääkida lõpeb sõimu ja süüdistustega kuidas mees ei mõista, loomulikult ei hooli peale iseenda kellestki jne.

kõige pealt saab see naine koslepit, siis annan vanamehele vastu nina ja viskan ta asjadega ukse taha.

Miski vend, ja ongi nii et naine peaks imiku kõrvalt veel mehele kõik ette ja taha ära tegema ja kui ei jõua, siis on igati normaalne kui mees teise naise juurde läheb.

Selle peale ei ole muud soovitust kui tüdrukud, minge välismaale mehele või siis üldse mitte.

Minu jaoks pole k*pp petminegi. Tänu sellele, et rihm nii lõtv on, ilmselt seda ei esinegi. Enne kutsun kena neiu meile kolmandaks. Üldiselt tuleb leida endale mees, kellega füüsiline elu klapib 200%, ülejäänu rajaneb ise selle ümber. Aga üldiselt on naised nii haledad ja vähese k*pihuviga, nii et üldse ei imesta ei naiste pärastised reageeringud kui ka meeste reaalselt rahuldamata füüsilised ihad.

naised on vägagi huvilised, kui ainult õige mees on!

To Miski vend: sinu kirjeldatud olukorral on kolm minu jaoks vastuvõetavat lahendust: 1) naine kuulab mehe ära (mul ei ole see kunagi probleem olnud), olukord arutatakse koos läbi ja leitakse mingi väljapääs, näiteks palgatakse paar korda nädalas hoidja vmt, 2) mees mõistab, et see olukord on üsna ajutine, naine on väsinud ja hormoonid laes ning kannatab selle aja lihtsalt välja, 3) tunnistakse, et see suhe ei toimi (mees ja naine täiesti eri lainel, naine ei vaevu meest ära kuulama, omavaheline kommunikatsioon on täiesti puudulik) ja minnakse eraldi eludega edasi.
See, et mees hakkab aga salaja armukest pidama, pannes oma naise (ja rinnapiima kaudu ka lapse) suguhaiguste riski, on täiesti vastuvõetamatu.

minu mehel, muide, on korter olemas - aga kuna me kahes kohas korraga elada ei saa ja minu oma sobib hetkel rohkem, siis elame seal. ja korterita mees ei ole vähemalt minu jaoks automaatselt vaene, siis ta panustab lihtsalt muusse rohkem. ja "mingit vaest meest" ma ka võtmata ei jäta kui suurepärane klapp ja tunded olemas on!

ausalt öelda, ma ei teagi. kuhugi nagu minna pole, sest eluase ühine, ametlikult abielus ka ja lapsed kasvamas. arvatavasti üürikorteri võtaksin, koliksin mõneks ajaks sinna, et asja seedida. kuna ühise katuse all on pingeline, siis tuleb mõneks ajaks eraldi jahtuma minna. kui selgub, et asi on põhja kõrbenud, siis tuleb hakata lahutust, vara jagamist korraldama ja elatise teema rääkima.

To: alu sõber

Said valesti aru. Kui naine lapsega kodus siis loomulikult naisel raskem kui enne ja mees peaks sellest aru saama ja abistama kodus rohkem - koristada ise, teha süüa kui oskus lubab ja näiteks panna ise pesumasin tööle. Jah mõnus oleks eeldada, et las naine teeb ja milleks omale lisakohustust võtta- väheneb ju enda vaba aeg. Kui aga üksteisest hoolitakse siis ikkagi tehakse. Nüüd tekib aga küsimus kas naine seda mõistab ja hinnata oskab ning mingi hetke ka ise mehejaoks aja võtaks, et ka mehega lähedasem olla või kalkuleeribki mugavalt, et ohhmistore, mees raibe teeb, väga hea-las aga teeb.

To Miski vend
Ma loodan siiralt, et sul naist pole!

Mis krdi pärast arvatakse,et see armuke endale seda meest päriseks sebib??? et ei ole tegemist ainult mõlemapoolse pingete maandamise ja mõnusa äraolemisega ja siis on back to reality? Minu poolest nautigu see lugupeetud abikaasa endiselt oma staatust,keegi pole tema kohale kandideerimas.

einoh, loomulikult on perekondasid, kes käituvad Miski Venna mustri järgi, aga ma arvan, et kui on juba selline paar, et teineteist ei märgata või ei hinnata, siis neil pole last/pingelist tööperioodi/vms vajagi, et keegi petaks, küllap saavad ilma ka petetud ja lahku mindud.
Kui peaks juhtuma, et ma saan teada, et mees peab, siis teeks ka arvatavasti väikest karjumist, elaks pettumust ja valu välja, siis tahaks põhjust teada ja sealt vaataks edasi, mis saab. Andestaks ka loomulikult, aga seda iseenda jaoks - ei tahaks olla see, kes käib foorumites kaagutamas: "kõik mehed petavad blablabla".
Andestamisest ei sõltu meie ühine tulevik.

vot see oli küll miskil vennal huvitav mõte, et kui mees ringi tõmbab siis naine hakaku oma ajusid komposteerima enesesüüdistustega, et ikka olengi halb naine ja vanemaks saanud ja enam mitte nii vormis... Äkki peaks kohe nööri kaela panema, et noorele armastusele teed teha? Sellist alatust ei pea küll ükski naine taluma ega ennast seejuures süüdistama, enda vaimne tervis on rohkem väärt kui ükski m... mees.

Mina saan Miski venna argumentidest isegi aru.

Armukest ja petmist ei poolda. Kui petetekse, siis on suhtes juba eelnevalt midagi mäda, eelkõige seksuaalne sobimatus ja ma ei kavatsegi olukorda parandada. St et suhe on vägagi katkine, ei lapi enam briljantselt kokku. Kui on muud riiud (olme tasandil vms), siis annab ehk veel kinni köita.

See ju sõltub olukorrast ja muidugi mehest!
Hetkel meest pole, aga kui näiteks tunded jahtunud ja endal oli niigi plaan asjad lõpetada, siis kõndisin lihtsalt minema.
Midagi ei teinudki - milleks?

Samas kujutan ette, et kui olen metsikult armunud ja mees ka palju valetanud, siis ma võin näiteks kätte maksta samamoodi tehes, mingi lolli naljaga või viimane (tegelikult parim) võimalus on, et küsin vaikselt ja sõbralikult (ei mingit karjumist!) selgitust.

mina saatsin päevapealt pikalt, pakkisin asjad ja kõndisin tagasi vaatamata minema. püüdsin siiski ka aru saada põhjuseid jms, aga kuna sealt ühtegi mõistlikku vastust ei tulnud, peale valede, siis tõmbasin hetkega kriipsu peale.isegi kui oleks saanud vastused, oleksin lahkunud sellegipoolest.petmine on petmine ja suhtun sellesse väga rangelt.olen seisukohal:petab korra, teeb seda ka edaspidi....andestad korra, lased end ümber sõrme keerata ja jäädki sinna mässituna väga pikaks,kuna valed on meestel ikka väga varmad tulema.ma pole mingi mängukann. metsas puid küll ja sellised pole mind lihtsalt väärt,kes metsa poole vahivad ja iga seeliku peale püksiluku avavad

Nädal aega pakiks asju, samal ajal käies kohtamas teistega, kutsudes neid endale koju järele nii et mees seda näeb ja siis koliks lõplikult ära.

ajaksin näpud nina peale pikalt laiali ja teeks nii: nipitiri! :)))

vot on 1 asi,millest ma aru ei saa:miks abielunaised arvavad,et mehed on nende OMAD??? Abieluvandes ei lubata ju: et luban sulle ja ainult sulle truu olla/armastada surmani ja mida iganes.