Mõtlesin, et teeks väikse küsitluse.

Nimelt kas igal inimesel PEAB olema nö. parim sõber ja mis defineerib seda, et TEMA on su parim sõber, kas selline asi on üldse olemas või inimesed valivad kõigi seast selle kõige talutavama ?

Näiteks minul ei ole enda silmis sellist isikut, keda ma võin tituleerida oma parimaks sõbraks. Samas on mul olemas vend, kellega mul pole raske mitu tundi lihtsalt istuda ja rääkida oma arvamust universumist või plaanidest tulevikuks või klatšida kedagi taga, kuid kas see teeb temast kohe minu parima sõbra või on minul lihtsalt nö. vedanud, et mul on taoline suhe oma vennaga ? Samas paljud ütlevad, et nende parimaks sõbraks on nende elukaaslane - jah mul on ta ka olemas ning ka temaga võin ma kõigest rääkida ja kõike teha, tundmata häbi või kahtlust.

Kas see nüüd tähendab, et mul on kaks parimat sõpra ? Või on mul lihtsalt vedanud, et ma hoian enda ümber selliseid inimesi, kellega on mul hea suhelda ? Mis on Teie silmis parima sõbra tunnus ? Kas selline asi on üldse olemas ? ;)

Minul on parim sõbranna ja ka parim sõber ja veel üks tuttav, keda nimetan enda õeks, sest nii sarnane nagu temaga, pole ma isegi mitte oma kaksikõega. Niiet mul on ka väga väga vedanud.

Sõpradega saab paljudest asjadest rääkida ja maailma üle arutleda, siiski päris kõike sa ju sõbrale ei räägiks... oma teisel õele aga küll. Ja tema ei mõista kunagi hukka. Ka siis kui minu kaksikõde seda teeks

Edu :)

Mul näiteks ei ole ühtegi. Võibolla vanuses 15 olin, kui kedagi veel oma "parimaks" tituleerisin. Aga edaspidi... no on lihtsalt head sõbrad, kes on kallid ja kes, sa tead, et alati kuskil olemas on :)
Aga no ma ise olen sellise tee valinud ka, ei jaksaks kanda seda koormat, kui ise kellelegi parim sõbranna oleksin ja ta kõik oma mured ja rõõmud igapäevaselt ära räägiks ning veel klatsijuttu kuulates hakkab südamel valus:) Ehk siis selles suhtes väga palju hingamisruumi tahan.
Aga samas elukaaslane võib isegi sinna alla käia küll, veedame tõsise enamuse vabast ajast koos, pidutseme koos, naerame, nutame, kõike teeme ja räägime, äkki need oleksidki siis sellised tunnused, et võiks parimaks sõbraks nimetada :)

minu parim sõbranna on selline, kellele võin julgelt kõige kohta oma arvamust avaldada ja kes teeb ka sama.
Oleme inimestena väga erinevad, üks on peoloom ja teine rohkem pereinimene
Parimaks sõbraks teeb vist teda see, et ta on alati olemas, kui mul elus on raske ja alati tunneb siirast rõõmu kui mul läheb hästi.

Mul on 1 märksõna ja selle definitsioon mis ütleb kõik.

märksõna: usaldus

def: Parim sõber on see kellele võin visata (usaldada) oma võtmerõnga koos korteri, liiklusvahendi jm võtmetega ehk siis kõik mis mul on- ja asuda rahulikult pikale reisule ja ma TEAN, et mu kodu on parimates kätes ega muretse selle pärast kordagi.

1 selline inimene eksisteerib (kusjuures ei ole naine), teised pole isegi seal lähedal.

Parim sõber on selline,kelle peale võid alati loota,jua viimased 12 aastat.
Keegi,kellele sa räägid kõige.Kes on alati olemas,nii heas kui halvas.
Olgugi,et meil kummalgi on keegi, kellega käime (tema elab viiendat aastat koos oma kaaslasega ja mina pendeldan 21 aastat on/off suhtes),veedame me endiselt kahekeskseid veiniõhtuid,käime jalutamas,helistame iga päev ja lähme kahekesi reisile suvel nädalaks soojale maale.
Elame teineteisest mõne maja kaugusel,kui üks kolib,kolib teine ka.
Oleme jaganud korterit,reisinud ümber maailma,ta oli mul seltsis sünnitamas.Kui emb-kumb teeb miskit head süüa,viib ta ka teisele seda.
Iga kell läheks temaga luurele ja ilmselt story will be continue.

Minul oli parim sõber see BFF olime temaga juba 3 a. BFF j siis üt. Ta et tal nüüd uus BFF see läks mulle väga hinge ja kui kooli olin siis oli koguaeg ühe teisega koos ja ei teinud munust välja alles millalgi sain teada et oli selle sama tüdrukuga kokkuleppinud et ei suhtleminuga et neil on mingi põhjus sellega ja mida mulle ei ütelda :((

Minu meelest pole kusagil kirjas, et inimesel PEAB olema parim sõber, või et neid tohib olla üks või kaks vms. Mul ei olnud lapsena ühtegi sõpra. Oli küll näiteks pinginaaber, kellega ma hästi läbi sain. Käisin tema juures mängimas ja niisama hängisime koos. Koolis kerkis tihtilugu mingi tunni raames üles teema "Minu sõber". Ma mäletan selgelt oma sisemist kriisi sellistel puhkudel. Kirjutasin/rääkisin siis küll oma pinginaabrist, aga sisimas mõtlesin, et ta ju ei ole tegelikult mu sõber, aga no mis teha, peab ju kedagi nimetama. Mulle meeldiski pigem oma aega üksi veeta, seda enam, et suure pere lapsena oli see üsna raske. Seega ma ei põdenud ka, et ma kedagi oma sõbraks nimetada ei saanud.
Mina sellises sõbrasuhtes, nagu keegi siin ülapool kirjeldas, et elavad lähestikku ja viivad üksteisele süüa, elada ei saaks. See hakkaks mind koormama. Mul on vaja aeg-ajalt või tegelt üsna tihti oma mulli pugeda. Elu jooksul on tekkinud mu ellu inimesi, keda ma saan oma sõbraks nimetada. Mõnesid neist näen korra aastas, vbl isegi harvem. Minu jaoks eristab neid inimesi tavatuttavatest see, et isegi kui me pole kaks aastat näinud, siis kokku saades on tunne nagu oleks eile näinud. Näiteks on mul üks sõbranna, kes elab välismaal. Kord-paar aastas tuleb Eestisse ja alati saame üheks pealelõunaks kokku. Ja siis me räägime ja räägime ja räägime ja me tõesti saame üksteisele kõigest rääkida. Ja vahepealsel ajal vaevu vahetame paar sõna facebookis:) Ta on väga estravertne ja suhtleja inimene ja mulle väga meeldib, et ta aksepteerib mind sellisena nagu ma olen, ehk siis mitte konstantse suhtlejana. Ja selliseid inimesi on mul veel, kaasa arvatud mu vanemad ja õed-vennad. Nendega on ka mul tohutult vedanud, selles mõttes, et ma ei pea nendega iga päev suhtlema ja selles pole midagi imelikku.
Seega, ma arvan, et vahet pole, kas su parim sõber on su vend või kes iganes, oluline on see, et sa saad olla sina ise, just sellisena nagu sa oled.

Parim sõber - see tähendabki parimat...sõpra. Igas mõttes. Mul pole. Kahjuks. Või õnneks, kes seda täpselt teab. ; )

...on tõesti vist selline inimene, kelle kohta saab öelda, luurele temaga läheks iga kell, ehk usaldust ei ole kuritarvitatud kummaltki poolt sellises suhtes. Minu sõbrad on mu pereliikmed, minu parim sõber on mu abikaasa, kes pole mu usaldust kuritarvitanud, kellega saan rääkida kõigest, kes on olnud mu kõrval nii heas kui halvas, kes pole mulle selga keeranud, samal ajal kui paljud teised seda teinud on. Ning kõik see kehtib minu poolt ka tema suhtes ja võin öelda, et olen väga õnnelik, et sellise inimesega iga päev koos saan olla. Sõbrannasid mul ei ole ja nendest ei tunne ka puudust, sest noa selgalööjaid ma ei vaja ja minu kogemus kahjuks näitab, et teistsuguseid inimesi kohtab väga harva sõbranna- või sõbrasuhetes. Aga mulle sobib väga hästi, et oma pere juures olles olen saanud nö kaks ühes, pere ja sõbrad:) Inimesi on erinevaid:)

kas parim sõber on see kes molisevad ja huijavad oma vahel

Vanarahvas ütles, et naine olevat inimese kõige parem sõber...

No filosoeerida ju võib, aga mis see sulle annab? Minu kogemus on see, et inimesed ütlevad "sõber" väga erinevate suhete puhul, sh parim sõber.
Endal vist sellist ei ole, sest tegelikult ei ole keegi sulle alati 100% toeks ja valmis appi tulema. Kõigel on piirid ja olen sellega rahul.
On kitsam sõprade ring - 3-4 inimest, kellele ka mingeid saladusi usaldan ja kellega oleme mitmel pool käinud ning üldse usalduslikum suhe ning siis ülejäänud "sõbrad", kes aeg-ajalt tekiva ja kaovad, kes kipuvad asju edasi rääkima, kuid kellega saab vahest välja minna ja niisama jutustada.

Muidu on mul meestega lihtsam olla sõbrad, aga öeldakse samas, et sellist puhast sõprust ei eksisteeri. Kuna olen püsisuhtes, siis ei hakka ka seda tüüpi suhetega mängima

Me räägime ja iseloomustame paljut ülivõrdes, vahel väga naljakalt, aga oleme nii harjunud, et üksnes tõlkijad on segaduses:
jube ilus!, kohutavalt rahulik, õudselt mõnus, tohutult pisike, ilgelt armas, meeletult hea, ..., parim sõber.

Tõeline sõber, hea sõber, õige sõber.
Tegelikult on lihtsalt sõber, sest sõber ongi nii tõeline, hea, õige kui ka parim, mingi muu ei olegi sõber, on tuttav inimene.

neeger olla inimese parim sõber..

imeb ka sõbra emmi kui vaja, et mürk välja imeda kui rästik on emmi salvanud, see on minu arvamus.(punkt)

vist oled naljamees, ah.

Parimaks sõbraks küpsele ja ahvatlevale naisele on siiski tema parema käe keskmine sõrm. See ei vea kunagi alt, mitte nagu mõni mees, kel ei tõusegi.

kui sinu arvates on elu ainumas mõte sex.

Peale menopausi on seksil eri tähendus. Küll näete. Kui ei näe, olete lihtsalt poolsurnud ja ilmetud laibad. Seks aitab naisel elu lõpuni noor ja ahvatlev olla!

Ühiskond on kindlasti rahul, areng on toimunud, yx eit elas surmani k..ppides.

Parim sõber on rohkem selline lasteaia teema, kus 2 tüdrukut käivad samasuguste jopedega, hoiavad ümbert kinni ja räägivad, et on kokku kasvanud.
Päris elus on parim sõber ehk neil, kellel on mingil põhjusel üks hea sõber ja teistega nii palju ei suhtle. Näiteks on koolis ainsad sarnaste huvidega inimesed, vanad sõbrad, kes läksid koos välisülikooli või lihtsalt elavad koos või teineteise lähedal, aga ei leia teisi sarnaseid sõpru. Minu jaoks on selline parim sõprus väsitav, peaaegu nagu suhe ja ma pole nii paikne või stabiilne, et päris suhet tahan. Parim sõber on peaaegu nagu elukaaslane, ainult et pole seksi ega romantikat. Ka elukaaslane võib olla parim sõber. Palju lähedasi sõpru on minu meelest parem, sest igasugune suhe on vastutust nõudev

See võib näiteks koera tähendada .

Mul on parima sõbrannaga mure. Ta tuleb tihti külla, kuid peamiselt on ta koos minu vennaga (mina 11-aastane tüdruk, vend on 9-aastane) ja minust hoiavad nad eemale. Ise ta veel arvab, et on just minu parim sõber ja ma ei julge talle välja öelda, mida mina sellest asjast arvan, sest ta on väga emotsionaalne ja hakkab väga tühiste asjade peale tihti nutma. Kas keegi oskab mind aidata?

KUid muidu olen enamusega nõus, et parim sõber on see, keda usaldada saab ning kes eei jäta sind ka kõige raskemas olukorras hätta :)

Kui on mees, siis polegi parimat sõpra vaja. Mina ütlesin sõbrannadele juba 16aastaselt, et nüüd mul mees, pole enam teie jaoks aega. Kes sai mehe, lahkus ikka sotsiaalsest elust. Mõnikord saame tibuemmedega kokku ja räägime kõhutibudest, aga pärast mehe saamist elab naine ikka mehe jaoks. Sõbrad on lasteaias, siis kui ükski poiss veel päriselt ei meeldi.

Sõppra ei saa osta ega sundida et ta su sõber on

Lolliks on paljud nimetanud ja pärast sõbrannatsenud! 100 % pole keegi mõistnud! 100 % mõistab konkurent! Aga me ei jõua teineteiseni! Pean kolima teise riiki, või maailma otsa! Ta tuleb ikka järgi! Ema mõistis ka palju! Aga mitte kõike! Kuhu ma minema pean? Ja mida ma tegema pean? Istun paigal!