Minul suur mure. Nimelt purunes hiljuti minu üsna pikk kooselu ja nüüd olen jäänud siis üksi. Lohutust otsides leidsin endale kuulajaks oma meessoost töökaaslase, kes kahjuks küll on abielus ja laste isa. Tema tahab mulle lihtsalt sõbraks olla, aga mina tahan siiski rohkemat, tahan teda päris endale. Paraku aga tean, et ei saa, kuna ta ei kavatse oma peret maha jätta. Ise pole enam just esimeses nooruses ja lapsi ka ei ole, kuidagi nukker on. Kas on keegi sellises situatsioonis olnud ja oskaks nõu anda? Kas peaksin selle abielumehe unustama? Olen mehele üsna selgelt seletanud, et ta on mulle äärmiselt kallis...

kallis väga nukker
lihtsalt lohutust pakkujast ei maksa väga kõvasti kinni krabada - võibaolla see tema poolt polegi muud kui kaastunne ... (loodan et see pole nii - muidu oleks veel kurvem)

seda on aga hiljem liiga hilja avastada

püüa oma äärmiselt kallile selgelt mõista anda mida sa vajad ja ana endale aru et sa ju poleks õnnelik niimoodi elades (nagu sa kirjutasid ei kavatse ta oma peret maha jätta) saad ise uuesti haiget

vaata ringi leia väljaelamiseks muid võimalusi kui selle suurepärase kuulaja seltskond
anna endale aega ja siis mõtle uuesti mida sa elult ootad

Kas see on sinu meelest siis õige, et sina oma nukruse peletamiseks teed haiget yhele naisele ja lastele... Sinu elu purunemine peaks sind natuke rohkem mõtlema panema. Nukruse leevendamiseks on variante palju, ei pea seda tegema teiste elu hinnaga, onju.

Olen käitunud ilmselt üsna hoolimatult küll, kuigi seda on raske endale tunnistada. Olen saatnud pea igal õhtul SMS-e mehe telefonile. Ja tunnistanud nendes oma tundeid. Aga armastuses ja sõjas pidi ju olema kõik lubatud.

Kallis väga nukker!

Olen ise olnud samasuguses situatsioonis ja lootnud oma väga väga hea söbra peale, kes siiski osutus ainult sõbraks ei milleksi enamaks, olen talle nyyd väga tänulik, et tal jätkus mõistust õigel ajal punkt panna.
Varemete peale uut kindlust ehitada pole võimalik.
anna endale aega, ära kaota end uuesti
veel hullem kui päris yksi olla, on olla mehega kes kogu aeg kahtleb kas sina või keegi teine.

Jaapanlaste vanasõna ütleb, et kevadel tärkab rohi iseenesest.

jaksu kevade ootel!

kallis väga nukker

kõigpealt pole sa maininud poole sõnagagi mis tundeavaldusi too mees sinu suhtes üles on näidanud

ja veel
katsu end mõelda nüüd selle mehe abikaasa rolli - isegi kui pole hüsteerilist tüüpi naisega tegemist ega ikka head ei tee, kui mehe mobla kõikseaeg piiksub ja too siis salkesi messageid lugeda klõbistab


ehk leiad siit kommentaarist veidi mõtlemisainet
ja kui sa suudad praegu kirjutada siin et oled üsna hoolimatult käitunud siis on sul võimalik käituma hakata veidi hoolivamalt - vähemalt katsu selle inimese peret mitte otseselt häirida

selline küssa:
kas te juba keppinud ka olete? Ja miks su vana suhe lõhki läks, kas mees leidis teise?

Ega ei olegi nagu mehe-poolseid tundeavaldusi olnud, küll aga minupoolseid. Tean, et ta hoolib minust. Aga mulle on sellest vähe!
Ilmselt tema naine ei ole hüsteerik, ei tea, pole nagu huvi tundnud. Aga võib-olla tõesti teda häirib see. Ja kindlasti häirib tõsiasi, et me töötame koos.

Me ei ole koos maganud.
Jah, endine kaaslane leidis uue.

Võta aeg maha! soovitan soojalt:)

Kallis väga nukker.
Kui sa nüüd hoolega järele mõtled, saad ise ka aru, et su jutt kõlab nagu naiivse 16 aastase tüdruku suust.

Nii võib ta kõlada küll. Aga tunded löövad üle pea kokku ja samas ma ka tean, et minu soovid ei muutu reaalsuseks, kuigi ikkagi loodan...

Ära looda.
KUI see mees peaks jätma oma pere Sinu päras, mis mees ta selline siis oleks? Ja millal ta Sinu kõrvalt uue ja huvitava leiab?

SEE pole nüüd küll miski kolmnurk, rohkem su enda väljamõeldud udu. Mees ju ütles et naist ei jäta ja ilmselt keppi ka nii väga sinuga ei maiusta teha? Muuseas - vana sa oled?

Mitte enam esimeses nooruses kahjuks

No seda enam ei maksa tuult väljal püüda, ole ikka realistlikum ja leia mees kes on sinust ikka päriselt huvitatud.

Ära kurna teda ära, Väga Nukker. Vähem SMS-e. Rohkem hingamisruumi. Ma tean, et see kõlab jõhkralt, kuid probleem on ju sinu oma. Mitte tema oma. Ära sunni siis teda seda lahendama ega määri talle oma lahendusvalusid pähe. Lahenda probleem ise ja omaette. Kas poleks nii õiglasem? Minu armastus - ise armastn ja ei nõua vastuarmastust. Minu nukrus, ise nukrutsen ja ei nõua abistavat kätt?
See on raske, ma tean. Kuid kunagi Sa ilmselt tänad ennast, et ei muutunud "selleks JUBE pealetükkivaks naiseks". Tagane, kuni pole hilja. Sinu taganemine võib ju ka tema huvi üles äratada.. :-)

Tova väga nutikas

väga üksikule

kui tunded üle pea kipuvad lööma katsu ikka mõistus koju kutsuda
nagu ma juba enne küsisin - kujutad sa end ette õnnelikuna sellise olukorra jätkudes

püüa endale õhtuteks tegevus leida et ei oleks aega õhtuläbi omaette mõtetemõlgutamiseks mis siis sunniks jällegi sms saatma - see lõpeta kohe ära - kui sa pole enam esimeses nooruses siis seda enam - austa end veidi enam - su jutust hakkab tunduma et lausa riputad ennast talle kaela

see on aga viga - tõepoolest tõmba natuke tagasi ja anna endale ja talle ka aega - vaata ringi maailm polegi nii kole koht ja see meesterahvas ainuke

muidugi on seda kõike siin kergem kirjutada kui tegelikult teoks teha
kuid siiski - võta ennast kokku

Kui sa sellest mehest hoolid, siis võta ennast kokku ja ära lase endale pähe mõtet "tahan teda endale". Ainuke mis sa oma tahtmisega saada võid on see, et sulle kallis inimene saab õnnetuks saama :(

To vaga yksik!Ara lasku selle tasemele,kes sinu mehe yle l6i!Sest kui tema kaitumise oled hukka m6istnud,siis pole ju vaja neid l6hutuid perekondi ja ara hakka ka ise perekonnal6hkujaks!Ole tugev,saad yle!Siin enamus,kes kommivad on midagi taolist yle elanud ja usu mind,sina jaad ka kindlasti ellu!

seesamune et... tahtsin lisada : teadmisega, et sa oled kellegi pereelu karile ajanud ei ole eriti meeldiv ega kerge elada.

Vaga nukker!
Jata see SMS-ga pommitamine ja ehk on vaja ka leida moni teine pihiisa-ema. Ilmselt Su tookaaslane on vaga hea inimene ja hea kuulaja ara tee tema elu keeruliseks syytundega, et ta ei saa Su tunnetele vastata, arvan, et Ta saab Sinust selleparast hasti aru, et arutab Sinu probleeme oma naisega ja see annab nou, kuna naine moistab teise naise hingeelu paremini. See muidugi ei pruugi nii olla. Oma kogemus, minu abikaasa on ka selline tookoha "psyhholoog" ja kui monest probleemist jagu ei saa siis kysib mida mina arvan. Jah, telefon heliseb ka tihti, vahel isegi oosel ja siis nutune haal teisel pool...

Väga nukker.
Kui sa oled hiljuti haiget saanud, siis laku haavu. Sa ei vaja praegu, nii ruttu uut suhet. Sinuga ei juhtu midagi kui elust veidi kõrvale tõmbud ja asjade üle järgi mõtled. Praegu on haavad lahti ja sa ei ole oma tegeliku mina vajadustega õiglases kontaktis. Ja järelikult ei ole see aus suhe.Selle teise vastu.

Su jutt tundub kuidagi kokku klopsituna, vabanda, aga kas see on sul reaalselt käigus, välja mõeldud või kellegi kolmanda probleem? Kuidagi ebaküps. Aga mõtteid ikka tekitas.

Kallis,Väga Nukker, mul endalgi oli sama probleem, veidi vastupidine, kui oled eelnevalt lugenud mu kommente:-))))
Ära teda edasi vaeva, palun, see on tõesti raske kõigile, kui Sa teda tõesti armastad, lased tal pere keskel õnnelik olla! Aga vaevalt , et armastad, selline tunne tekib aastatega, mitte sellest, et ta su ära kuulas,kaasa tundis ja sinu muret jagas.Sa pead oma tunnetes selgusele jõudma, aga seda ma ütlen, see ei ole armastus ja kui sa ütled sellised sõnad: MA TAHAN teda endale, siis on see nagu väikese lapse kapriis- ma tahan. Kust sa tead selle mehe iseloomu, harjumusi jne. isiksuse omadusi, praegu ta sulle sobib, sest on mõistev, aga kui ta pere juurest ära sinu juurde tuleb, kas siis ehk ei möödu selline nähtus, saate üksteise tegelikku mina tundam, tekivad probleemid jne. olete mõlemad õnnetud ja ka teine pere lõhutud. Teise pere õnnetuse arvelt ei saa õnnelikuks. Samas ei tule head elu ega suhet, kui teinepool on kuulanud su nukraid jutte ja lõhkil'äinud suhetest jne. See ei ole see, kui paar kokku saab, tuleks võimalikult vähe enda eelmisest suhtest rääkida, seda pole vaja, maksab hiljem valusalt kätte. Minu soovitus, käi väljas, lõbutse, ära OTSI suhet, see tuleb sulle nii ootamatult ise, et sa ei saa arugi!!!:-))))Või on sul lihtsalt sügismasendus ja külm voodi ja nukker tuju, vaata oma hinge, oled ju täiesti enda päralt, revideeri oma tunnetes, mida sa siis tegelikult tahad!:-))))

Natuke ebaküps tundub see probleem tõesti, eriti teises nooruses inimese kohta. Aga see selleks.

Olen ise olnud sellises nö. kolmnurgas, küll abikaasa rollis. Minu teinepool ka selline heasüdamlik mõmm, kes alati nõus teisi ära kuulama. Ja sattus noore töökaaslanna otsa..., kellel elu kurb-nii kurb, sõpra pole, sõbrannad mehele läinud, ülikool läbi saamas jne. Kuulas siis seda hala paar kuud, nõu ei andnud ja ega seda vist oodatudki, kuni sõbranna äkitsi tundis, et "suur armastus" on peale tulnud. Paraku polnud neid vastutundeid kusagilt tulemas. Ja sõbranna leidis ka, et sõjas ja armastuses on kõik lubatud..

Ühesõnaga, tõmba tagasi, tegele iseendaga, hari ja hellita ennast. Küllap tulevad taas ka tõelised (kahepoolsed) tunded. Antud suhtelt liiga palju lootes on sul küll võimalus ainult haiget saada.

.

et nn. teises nooruses meeleheitliku naisterahva hala. lihtsalt masendav.