Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Feministi nurgake
Elu võimalikkus peale lahkuminekut? Uued suhted?
 
XXX 06. mai 2013, kl 15.03
Kulla Mirr!
See pole küll su maapeale toomine, kuid praegu tundub, et kui sa selle mehe orbiidilt esialgu kiirest ära kaod ja nii, et sa kuidagi kättesaadav enam pole (ei mingeid südantlõhestavaid kirju, telefonikõnesid öösel ahastuses, juhuslikke kohtumisi tema kodutänavas), siis ehk hakkab härra hurmur vaatama, et su huvi on kadunud ja muutunud ükskõiksuseks ning kindlasti hakkab ta su vastu uuesti huvi tundma. Aga kõigepealt lase tal natuke aega juua ja teistes naistes end tühjaks laadida, alles siis hakkab ta nägema, et just sina oled tema elus korraga puudu.
 
Mirr 06. mai 2013, kl 21.19
Kallis XXX,

Ma tõesti loodan, et niimoodi ka on! Mulle meeldib väga, kui ma olen tahetud, eriti veel inimese poolt, keda ma olen nii kaua aidanud ja poputanud ja tema kõrvale igas halvas jäänud. Õnneks ma talle ei helista, kunagi saatsin sõnumi, aga see rikkus tuju täitsa ära. Nüüd vahepeal kirjutasin e-maili, aga seegi tõi vaid õnnetust, naerdi mu üle ja öeldi, et hilja, elu läheb edasi.. Ta juba mainis, et lõunatab neiuga, kellel on parem iseloom kui minul (aga mitte välimus ja teatud muud aspektid). Selle peale ütlen mina, et iga algus oli ilus, ka meil, ning ega seda nalja kaua ei kesta, inimese tõeline iseloom tuleb välja ja ükski normaalne neiu ei suudaks teda eriti taluda (vaid mina kannatasin kõvasti selle jama ära). Ma väga loodan, et ta igatseb mind ja saab siis teada, et mind enam polegi ta jaoks!
 
apppi 07. mai 2013, kl 15.03
tark naine ei hakkagi kellegagi käima, sest see on üks ajupesu, mis sunnib naisi meestele alluma. Mehele on enam-vähem auk auk ja pauk pauk. Naistel pole vaja mehi ega seksi, seega võiks enda tugevuse üle õnnelik olla, mitte mehi taga nutta.
 
kahekümpine 07. mai 2013, kl 17.19
Armastust on ikka vaja ju :)
 
Tom 07. mai 2013, kl 17.37
kahekümpine, armastusega kõhtu ei täida :)
samas on armastus tore asi küll, senikaua, kui ta on mõlemapoolne, aga nii, kui üks pool ära kaob, nii on armastus vaid üks ilge piin ;)
 
Sõdur 07. mai 2013, kl 19.07
Teemaalgatajale sama vastus nagu kirjutasin siia juhuslikult sattudes ühele üksikesele ehk hakkab Sinulgi veidi kergem...

Aitab endaga tegelemine, uued hobid ja enese avastamine, tee seda, mida oled soovinud aga milleks pole olnud võimalust või aega. Kohtu uute inimestega, viibi palju looduses. Muuda ennast ja muutub ümbritsev. Usun, et millalgi kohtad siis ka kedagi, kellega on hea koos aega veeta ja maailma avastada uue pilguga... aeg parandab haavad, peamine, et endaga rahu sõlmid ja mõistad, mis läks nihu, et mitte võtta eelneva suhte probleeme kaasa uude võimalikku suhtesse. Kõigepealt pead ennast uuesti leidma, et saaksid teised sind leida ja avastada seda head, mis sinus on:) Soovitaksin lugeda vaimselt harivaid raamatuid, nt B.de Angelise kirjutatut. Soovin sulle edu su teel ja pea meeles, sa pole kunagi üksi, alati on inimesi, kes toetavad ja soovivad sulle head...
 
kahekümpine 07. mai 2013, kl 20.51
Eks ta ole jah, isegi hetkel see rohkem armastaja pool suhtes. Omamoodi huvitav, seda pole minu elus veel juhtunud :)
 
noo 07. mai 2013, kl 21.02
suguiha küll mingi armastus pole, kui keegi sind armastab, siis pole ta nii pealiskaudne, et vaatab välimust ja mis veel rõvedam, nõuab seksi. See pole ju mingi armastus,see on panemine ja naise alandamine
 
Pauka 08. mai 2013, kl 17.20
Kogesin 5 aastat tagasi sama. Koos olime ka 5 aastat. Alguses elasin ka miskis mullis, kõik oli mõttetu. Töölt tulles hakkasin autoroolis nutma, nii mitu nädalat. Või toidupoe parklas autoni jõudes lihtsalt nutsin. Nii valus oli. Siis tekkis mõned kuud hiljem viha, mis kandus alateadlikult kogu meessoo peale. Sellest sain üle ehk aastaga. Nüüd 5 aastat hiljem võin öelda, et ülesaamiseks kulus 4 aastat mul. Alles praegu tunnen, et võiksin uuesti alustada. Olen 33-aastane, nii et kah mitte just väga noor. Soovin sulle palju palju jõudu.
 
mhh 08. mai 2013, kl 18.52
Lahkuminekust juba mitu aastat, rabelesin lapsi kasvatada, uut suhet pole-elada on üsna tore. Aga kui klubid jms huvi ei paku ja raha ka palju pole, küll ei tea, kust uut kaaslast leida.
 
Tom 10. mai 2013, kl 11.05
suurim kunst siin elus on vabaks andmine. asjade või raha puhul on see lihtsam. kui keegi näiteks jääb sulle mõned tuhanded eurod võlgu ja sa mingi hetk tabad ära, et ta ei kavatsegi seda tagasi maksta, siis algul tabab sind raev ja viha, otsiks raisa üles ja lööks mättasse, aga sellega sa ainult korjad endale halba enesetunnet. pääsemine tuleb siis, kui sa annad selle raha vabaks, las ta siis olla. see võlg jääb tegelikult hoopis võlgnikku piinama ja kui ta tahab endaga rahu saada, siis ta maksab selle lõpuks moel või teisel ise ära.
sarnane on seis ka inimeste vahel, lahku minnes on sul tunne, et sult on midagi väärtuslikku ära võetud ja sa ei suuda seda andestada. su peas keerlevad kõiksugu kättemaksu mõtted, aga jällegi, kõik see teeb su enda elu keeruliseks. tuleb osata teine inimene oma mõtetes lahti lasta ja tunda rõõmu sellest, et ta on kuskil mujal palju õnnelikum, kui sinuga koos olles. see ei ole kerge ja iga inimene seda ei suudagi, aga vaimselt tugevamad inimesed oskavad omi mõtteid ja tundeid suunata ning sellega nad teevad oma elu kergemaks. elu on ju lõppude lõpuks elamiseks, mitte teiste pele viha kandmiseks.

PS. täna just üks väga vana võlgnik otsustas oma ammu unustatud võla ära maksta. eks tagi vajas hingerahu :)
 
XXX 10. mai 2013, kl 11.14
Kuldsed sõnad, Tom! Väga õiged mõtted, oleks me kõik lahkuminnes ainult nii arukad ja mõistlikud.
 
Tom 10. mai 2013, kl 11.38
ma lihtsalt näen kõrvalt, kuidas mõni inimene ei suuda kohe kuidagi andestada/lahti lasta ja see tulemus on pehmelt öeldes kurb. antidepressandid ja muud sellised rohud on veel köömes, sedasi võib suisa hullari kliendiks pääseda ja mis elu see siis niimoodi on.
kõik me hädad hakkavad ikkagi me endi peadest pihta.
 
Mirile 10. mai 2013, kl 12.25
Vabandust, ma ei ole kõiki postitusi läbi lugenud, aga sinu viimasest kirjutisest, et ükski normaalne naine teda ei kannata välja. Ja kas ta tõesti ise ütles sulle, te uue välimus pole nii ilus kui sina? Ükski mees ikka nii küll ei ütle.
Ise ka ju halvustad tema valikuid, aga kunagi ta valis ju sinu!
 
huvitav 10. mai 2013, kl 14.00
ise ka värskelt lahku läinud ja siinkohal küsimus: kas lahkumineku valu on ka võimalik juhuseksiga leevendada. Ei soovi ju kohe uut suhet, kuid füüsilised vajadused on ikka.
 
Tom 10. mai 2013, kl 14.50
huvitav, kui sa oled naisterahvas, siis võibolla see isegi aitab, aga omast kogemusest võin öelda, et üks aasta jagu ei pakkunud seks mingisugust huvi. õieti küll seks vast isegi pakkus, aga "võõrad" naised olid ebahuvitavad :)
 
n27 02. juuni 2013, kl 03.57
Ma olen nädal aega lahus. Suhe lõppes sellega, et mees lõi mulle rusikaga näkku ja tahtis ära tappa. Tal olid psüühilised probleemid juba varem ja suhteliselt vägivaldne on ta kogu aeg olnud (kuigi nii julmalt vaid 2 viimast korda). Mees põgenes ise minema teise riiki aga eile sain temaga kontakti, ütles et otsis abi ja et ta läheb haiglasse jne. Tegelikult nüüd psüüholoogide ja spetsialistide abiga saan täiesti aru millist ajupesu ja manipulatsiooni ta tegi mulle ja teistele inimestele. Täiesti uskumatu. Ise hakkan vaikselt shokist välja tulema.
Eile siis mehega rääkides vaatasin ta käitumist ja ta teadustab küll et ta minuga vägivallatses aga süüdi ta ennast väga ei tunne. Otsis omale juristi ja haiglas leiti tal ajus paistetus (endine poksja), ja ajab kõik selle süü peale. Ja et kui ta valmis on siis tuleb siia riiki tagasi ja vastutab oma tegude eest. Lisaks ei kuulanud ta minu seletusi, mis tegelikult ju juhtus vaid hakkas mulle oma versiooni ajama, ühesõnaga ajupesu jälle tegema. Ise kardan natuke et kui ta siia riiki tagasi tuleb ja kuna ta ennast kaitsta üritab, siis kohtus läheb väga keeruliseks. Kuigi selles suhtes on mul hea meel, et politsei nägi kohe ära kuidas ta valetas seal.
Kui peale intsidenti ma põdesin väga ja hakkasin talle ikka kaasa tundma ta jubeda mineviku üle, et sellepärast ta selline ongi. Põdesin et nüüd rikkusin ta elu ära jne. Aga vähemalt eile rääkides ei olnud mul küll tunnet, et ma selle mehe juurde tagasi minna tahan, ta tundus täiesti süüdimatu ja ainus miks ta 'haiglasse' läks oli see, et kohtus omale ettekäänet tuua mis ta pea sassi ajas. Pealegi nüüdseks olen päris kindel et ta veel tõmbas meie suhte ajal teiste naistega ringi, kuigi selle kohta kinnitust mul ei ole.

Kuid see lahkumineku tunne on ikka väga s*** küll. Hoolimata vägivallast oli ju häid aegu ka. Kõik mälestused jne. Ühised tuttavad. Jube raske on edasi minna. Tuttavatega on see, et tänu aju pesule paljud ikka arvavad et mina olin ründaja (täielik absurd). Ma usun et temaga kontaktis olemine ei tee eriti head aga ära ei julge ka lõigata, sest muidu ma hakkan veel rohkem mütlema ja nuputama et kus ta on ja mis ta teeb. Ja kui ta tagasi tuleb siis ma ei taha et see mulle üllatus oleks, ebaturvaline.
Jubedalt põen seda ka, et ise arvasin, et temaga jääme eluks ajaks kokku, ta absoluutselt sai mu lollist huumorisoonest aru ja unistasime lastest jne. Kuigi tõenäoliselt oli ka see totaalne jama mis ta mulle ajas, osa ajupesust. Kardan et ok, selle mehega koos olla ei taha, aga uut meest ma ka äkki enam ei leia ja liiga vanana ka emaks saada ei taha aga lastetuks kindlasti jääda ei soovi. Kas üldse leian sellise mehe kellega hea klapp on?
Mina ei oska kuidagi asjadel minna lasta, nagu siin eespool kirjeldati. Lisaks kaotasin selle suhtega raha, mälestustega seotud esemeid ja natuke tehnikat, milelst on ka kahju. Jumala loll olen, tean isegi. Soovin juba et oleks juba see aeg kui vaatan tagasi ja mõtlen sellest kui halvast unenäost.
 
n27 02. juuni 2013, kl 04.07
Ja siis veel see, et mees üritab mu üle võimu jälle saavutada. Huvitab et miks, kas ta jaoks juba see suhe läbi ei ole või? Et loodab, et ma siis kohtus pehmeid tunnistusi annaks? Samas ei tasu ühtegi ta sõna enam uskuda, see haigla jutt on tal ka tõenäoliselt jura. Maksimum mis ta teeb on mingid pea uuringud et kohtule tõestada ta mis iganes asja ta välja mõelnud on. Ja kes üldse teab, et ta tagasi tegelikult plaanib tulla. Ei tea.
 
:) 02. juuni 2013, kl 04.28
Kui tal aru peas on, siis ta võib haiglas olla küll. Lasebki litsides vähem ringi. :)
 
mis sest mehest veel 02. juuni 2013, kl 04.31
Tal on juba nii palju lapsi, nii endal kui külapeal, et ta vist kapsi küll enam juurde tegema ei hakka. Eile ütles juba mullegi, et ei jõua enam aliminetisid maksta, et söögiraha ei jää enam üldse järele.
 
n27 02. juuni 2013, kl 05.09
see kuidas ta haiglat kirjeldas, tundus täielik väljamõeldis. ta võis arste külastada ja uuringuid teha aga muud midagi. see haigla, mida ta vajab, on vaimuhaigla. ilma naljata. ja ma tean, et kui ta haiglasse lähebki, siis selleks et oma ad-st võõrutada. mitte seda ravima mis tal ravida vaja oleks.
 
kle 02. juuni 2013, kl 05.40
Arvan ka et su mees püüab praegu oma tagalat kindlustada ja kõik oma sigadused mingi "haiguse" süüks ajada.Mõttetu jorss.
 
alu 02. juuni 2013, kl 21.57
kusagil on mingi teooria valmis leiutatud, et pool suhtes oldud ajast kulub sellest ylesaamiseks peale lahku minekut:)

"Vahel mõtlen, et ma olen siiski veel üsna noor ja kena, võiks suhelda teiste meestega, kuid mitte keegi ei huvita, ei tunne isegi mingit tahtmist kellegagi kohtuda. Vahel vaatan huvi pärast meeste tutvumiskuulutusi ja sealne tekst on masendavalt madalalaubaline."

ei tasuks nii eelarvamustega olla. tutvumiskuulutus ei peagi olema mingi kõrgem pilotaaz, et sellesse kohe armuda.
 
naine 17. märts 2014, kl 19.35
Mul on tunne, et pean siiski oma loo ka südamelt ära rääkima. Olime poisiga koos 1,8 aastat. See on mu elu teine armastus. Esimesest armastusest üle saamine võttis küll ikka üle aasta aega, kuid nagu öeldakse, siis esimene armastus ei unune iial. See on ka minuga juhtunud - ma olen sellest inimesest täiesti üle saanud, kuid ma usaldan ja austan teda siiamaani. Üleeile läksin aga lahku oma teisest tõsisemast suhtest. Mind jäeti maha ning mul oli väga jube tunne. Sama päeva õhtul ma lamasin voodis ja nutsin. Järsku aga hakkasin mõtlema, et mille üle ma täpsemalt nutan. Kas nutmise põhjustas see, et mul oli konkreetselt sellest inimesest kahju või oli kahju sellest, et suhe lihtsalt järsku sai otsa. Jõudsin järeldusele, et see teine. Olin harjunud igapäevaselt selle inimesega suhtlema, kuid nüüd on nii tühi tunne. Kuna mu välimus pole ka nagu modellil, siis minu enesehinnang pole ka kõrge. Hakkan igatsema rohkem seda, et oli keegi kes hoolitses mu eest jne. Siiski ei suudaks ma ette kujutada, et seda teeb keegi teine peale tema. Kuigi jah, võin öelda, et meie suhe viimasel ajal oli üsna üksluine, särts kadunud, endalgi oli tunne, et teed on eraldi läinud jne. Probleem ongi siis selles, et mul pole vaja üle saada konkreetsest inimesest, vaid sellest elumuutusest. Rääkisime selle inimesega veel hiljem ning rääkisin mida ma tunnen. Mulle sobiks ideaalselt kui me suhtleks edasi kui väga head sõbrad (esialgu, sest siis saab aega harjumiseks). Ta oli sellega nõus ja väitis et tahab seda, kuid tegelikult on asi üldse teistmoodi. Nüüd ma istun siin, kirjutan seda ja mõtlen, et äkki ma ikka tunnen tema vastu midagi. Ehk on siin veel selliseid inimesi kellel on sarnased mõtted, siis teadke, et te pole ainsad.
 
Inimene kleidiga. 18. märts 2014, kl 20.27
Inimene sünnib maailma üksi ja lahkub siit üksi. Mida varem endale teadvustada, et suhted on meile antud laenuks ja elus peab lootma ainult iseendale, seda lihtsam on elada. Kahju küll, aga nii se on.
 
Joy 22. november 2021, kl 09.09
Mulle meeldib oma kogemusi jagada, minu nimi on Joy Londonist.
Pärast nelja aastat kestnud abielu otsustas mu abikaasa lihtsalt lahkuda. Ma tegin kõik endast oleneva, et ta tagasi tuua, kuid see kõik oli asjata, ma tõesti tahtsin teda tagasi armastuse pärast, mida ma tema vastu armastan, anusin teda kõige eest, lubasin, aga ta keeldus. Seletasin oma probleemi sõbrale ja ta soovitas mul pigem ühendust võtta Dr.Sangoga, et aidata mul lepitusloitsu ära visata ja see tagasi saada. Mul ei jäänud muud üle, kui proovida. Teavitasin Dr.Sangot ja ta kinnitas mulle, et probleeme pole ja kolm päeva tagasi on kõik korras. Ta oli lummatud ja minu üllatuseks helistas mulle teisel päeval abikaasa. Ma olin väga üllatunud, võtsin kõne vastu ja ta lihtsalt ütles, et tal on väga kahju kõigest, mis juhtus, ta tahab, et ma tema juurde tagasi tuleksin. Kui vajate abi, võite võtta ühendust Dr.Sangoga järgmiste probleemide korral:
1) Armastuse loitsud
2) Kaotatud armastusloitsud
3) lahutusloitsud
4) Köitmisloitsud.
6) Lahtivõtmise loitsud
7) Eemalda endine armuke
8.) Soovid saada edu oma kontoris/loteriis
9) Peenise laienemine
10) Raseduse probleem
Võtke Dr.Sango sangoga ühendust järgmisel e-kirjal
spellspecialistcaster937@gmail.com
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!