Leidis keegi eile endale printsi või lükkub järgmisele jaanipäevale? Ilm ju ei soosinud. Aga tegelikult kas olete jaaniõhtult endale kaaslasi leidnud?

Kahjuks mitte.

armsad naised.

kysiks selle teema peale ja vaatamata teie väljanägemisele, kaalule ja vanusele, et kas annab enam desperaatsem ja frustreeritum olla, kui yhele päevale 365st on seatud kaaslase leidmise "risk"? muidugi võib ju olla juhus ja pime nagu mutionu, et leitakse keegi, kes purjakil, pystiste näppude, seiklusvalmina ja ärakasutajana häälestatult on valmis tegelikult alustama pysisuhet mõne absoluutselt tagasihoidliku halli hiirekesega. kellel on soov, kõige lihtsam ja inimlikum, leida endale kaaslane, kes tast lugu peaks ja hooliks ka vähemalt järgneval 364'l päeval.

vaatamata ilmale, meeleolule ja tähtpäevale on seda siiski liiga palju tahetud.

õnne muidugi neile, kes arvavad end leidnud olevat!

Unistada ju võib ja kas sõnajalaõiest oled kuulnud? Mis see muu olla saab kui jaaniöö kaaslane.

loomulikult-unistada võib. peabki, see annab lootusele jõudu nagu lollilkestele kannatust uskuda valitsuskoja demokraatiale.
aga-kaaslase leidmine on siiski oluliselt isiklikum teema kui toompeal toimuv ja heituda on vist enam võimalusi, kui lootus ei täitu?


sõnajalaõis-kas juba muiste oli hooliva kaaslase leidmine võrdsustatud ebareaalsusega...kurb kyll, samas hea tõdeda, et hullemaks pole ju midagi läinud..

aaaaa alu, palju sa ise kaalud ja loomulikult mind huvitab ka sinu kmi, äkki keegi teab...

mina olen sada ja kaal on 200. tehke järele, mammutid!

Mis see ilm siia puutub? Kui siis ehk nii palju, et silmini täis imenud õllehaisused kakerdised on pähe sadanud vihmast veic kauem värskemad ja adekvaatsemad.
Jaanipäeval tutvust sobitada...no ükskõik millisel päeval, ainult mitte jaanipäeval.
Enne saab ehtne konn mu käest frensh kissi :))on sama suur lootus, et sest saab Mees :)

Kulla Hani, ilmaselt on mul lihtsalt seepärast Sind raske mõista, et oleme liiga erinevad inimesed. Või on asi liigses õlles,et mu nupp ei noki hetkel piisavalt, aga mul on tõesti raske aru saada, mida Sa tahad.
Aga selline soovitus: kui lähed sauna, siis pesema, mitte jalgu hargitama; kui lähed teatrisse, siis vaatma, mitte näitama; kui lähed matustele, siis leinama, mitte kiibitsema ja kui lähed jaanikule, siis jaani pidama, mitte keppi otsima. Iga asja jaoks on oma aeg ja koht. Vastasel juhul võid lihtlabaselt puusse panna.

Polnud ühtegi õiget meest kellel oleks ka mu** püsti olnud.

mina leidsin eelmine aasta. tegelt küll päev peale jaani laupäeva :) praeguseks aasta koos ja laps tulemas :)

1 aasta ja juba laps? Kas siit koorub uus teema? Ma ei kujuta ette, kuidas kedagi leides ja alles 1 aasta koos olles juba lapsi tehakse...

Ju sul liiga väike kujutlusvõime siis.

Jaanipäeva järgselt leitud mehega on mõne kuu pärast rasedaks jäädud :))) Issand jumal! Oli tal turbopohmell või mitte (meeste jaoks pidi seks parim pohmelliravim olema), ikkagi pereloomiseks ülilühike aeg, mida kahekümpine siis valesti ütles?

et seks parim pohmelliravim...kas see on kellegi puupea "nokia" või? pohmellis peaga ei kannata seda ju õieti keeratagi rääkimata mingist rytmilisest tegevusest kasvavas tempos..

Okei, on erandeid ja ma ka sellest aru ei saa. Aga paljud naised kurdavad oma haisvate kiimakottide üle peojärgsel päeval.

kujutan ette. pohmelliga on ju nii hea kusagil diivanil omale tähelepanu kerjata sõimu vahele. siis on ka hea näppida kedagi, kes yldse huvi tegelikult ei paku, et vähegi mõtteid peavalult millegile veel hullemale saaks. et siis peale kõike seda tunda ennast tegijana ja rääkida, et seks on parim pohmelliravim.

alu, vanapäss oled juba :p Minu noor täkk perutab iga olekuga!

kahekümpine, sa kas pole ikka veel kaineks saanud või on sul hirmus jaanipäevapohmakas :)))
kusjuures väga paljud muutuvad vindisena seksuaalselt aktiivseks.
(nalja teen muidugi, ärge nüüd isiklikult võtke)

Ma ei küsinud generatsioonide sugulise võimekuse kohta, ikka jaaniöö juhtumisi. Alu ja veel mõned siin on rikutud mõtlemisega. Ega kohe ei pea sõnajalgadesse sahistama minema, jaaniöö on aeg kui inimesed kodudest välja rahvasekka tulevad, lootust kedagi leida siis ju suurem. Olid sa Alu jaaniööl lõkke ääres või istusid delfi naistekas?

eks selle ahvivaimustusega ole jah nagu on:)

Nii Hani,

selle vihma ja tuulega, mis siin saarel oli, ei olnud ma loomulikult väljas lõkke ääres, olin sutsu siin ja siis magasin rahus maha kogu valgeima öö:)

mis vahet sel on et leitud jaanipäeval või mitte? aasta koos ja laps tulemas on küll kiiresti, aga aborti ei tahtnud teha ja mees ka seda ei soovinud. eks oleks tore veel aasta-kaks vaid teineteist nautida, aga kui pisike tahab tulla, siis las ta tuleb :)

Täiesti jube et sinu mõttemaailmaga inimesi leidub. Mees paneb minema sest tundma te üksteist ei õppinud ja lapsele ütledki nii hiljem et aborti ei tahtnud teha, kui laps tahab tulla, eks tulgu siis. Kassipoega võetakse ka vastutustundlikumalt!

Pisike tahab tulla! Need pisikesed tahavad peaagu iga kord tulla nii kui asjaks läheb. Sünnitamine on kasvatamise kõrval kukepea.

Nonii jutt on liba või on tegemist suhteliselt lolli naisega, kes jaanipäevajärgselt leitud esimese ettejuhtuvaga lapse teeb.

Jaanilauba oli leida ainult vanu jaanimardikaid.

Sellise mõtteviisi naised ongi need, kes hiljem kiruvad ja vannuvad, et mees lasi jalga, lapse vastu huvi ei tunne, alimente maksta ei taha.
Ainuke asi, millest need naised aru ei saa, et ise tekitasid selle olukorra.

Aborti ma ei poolda mitte mingil juhul, kuid selle peale oleks võinud ju ometi mõelda enne keputamist... Kahju nendest ühe vanemaga lastest, juba väiksest peale näevad poolikut perekonda ning peavadki seda täiesti normaalseks. Loodetavasti teil nii ei lähe.

mida iganes, ennustage endale oma tulevikku. Tunnen inimesi, kes ka lapse saanud pärast lühikest koosolemist ja on siiani koos (sh mu oma vanemad, kes juba 28 aastat abielus). Isegi kui jään kunagi üksi last kasvatama ei tuleks sellest halama kuhugi foorumisse. Suhteliselt nõme on sellist teksti teist siia kirjutada, kus värsket perekonda hukule tahate kuulutada. Vaadake parem, kuidas iseendaga hakkama saate. Arstid ütlesid mulle, et ma ei saa lapsi. Jäin siiski rasedaks (tõesti ei muretsenud eriti rasestumise võimaluse pärast), ning elu sees ei teeks aborti teades, et see rasestumine on pigem ime kui õnnetus!

Sel juhul küll, täiesti arusaadav. Vaata, foorumis ei tea keegi tagamaid ning väga kerge on mööda panna oma arvamistega, seega ära võta üldse südamesse.