küsimus naistele. palun olukorda ausalt, hinnata ja siis sama ausalt öelda, kas ma olen liiga nõudlik.

mu naine käib vahel tuttaval külas teises linnas. tegu on ta sõbrannaga keda ta tegelikult ka meie kodulinnas iga nädal näeb, too elab kahes kohas ja seega pole kohtumine probleem. lisaks sellele suhtlevad nad pidevalt telefonitsi ja msn'is. alati kui ta hakkab talle külla sõitma, saan ma sellest teadaande, mitte arutlust. kunagi ei küsi ta kuidas se sobib minu plaanidega või soovidega. kui ma juhtun väljendama soosimatust reisi suhtes, tembeldatakse mind piirajaks. kui ma küsin, et mida te teete siis, et sa lausa pead minema san vastuseks " tüdrukute asju". väidetavalt ei saa ta neid temaga reedeti või laupäeviti väljas käies või siis kui sõbranna meil külas on (väga tihti muide) ajada. selgub, et neid saab ajada vaid külas olles. mina ei ole neil külaskäikkudel oodatud, kuigi tunnen tema sõbrannat kauem kui tema ja suhtlen isegi temaga pidevalt. asjad, mida ei saa ajada meie kodulinna pubides istudes või kahekesi meie elutoas juttu puhudes vajadad ajamist just külaskäigul. siiski ei istu nad kahekesi sõbranna korteris vaid peavad oma naistekat kuskil baaris või mõnel peol või linnapeal. seltskonnas, mitte kahekesi. sammuti on seal oodatud kõik teised meesolevused, peale minu. arusaamatu, mis naistekas ja mis asju seal aetakse. kui ma aga juthun küsima, süüdistatakse mind tüli õhutamises. kui ma helistan, et küsida kus ta parajasti siis on, kellega või mis teeb saan sõimata, et teen oma ülekuulamisega talle häbi. kui ma küsin peale ta naasmist sarnaseid küsimusi, stiilis kuidas läks, mis tegite, saan sama vastuvõtu. tagasitulek on ka alati omaette piin, kui palun tal näiteks saabumipäeval olla kodus kella viieks, et siis omavahel midagi ette võtta, olen taaskord piiraja, ta ei saavat lubada millal tuleb - huvitav, et ta saab oma sõbrannadele alati, isegi minuga arutamata, lubada millal ja kus ta on. mul on alati kui ta oma sõbrannadega tuuritab tunne, et ma pole talle keegi. ta ei ole isegi nõus kuulama mu tundeid, rääkimata siis nendega arvestamisest. kas olen siis liiga nõudlik job ja piiraja või on asi temas ja tema võimetuses minuga arvestada?

külaskäikudel kirjutada nüüd kahe k-ga..

aga teema on ikka vist liba, no ei saa olla nii rumal

üldiselt, kui on naistekas, siis meestel pole seal tõesti midagi teha. samas ikka tõesti mittemingitel meestel. ja see, et oma tegemisi-käimis ei taheta jagada või neist rääkida... see siiski natuke veider. ehk naisel mingid kompleksid või on mees liiga nuhkiva hoiakuga, et sellist vastureaktsiooni tekitab. miks te ei räägi nendel teemadel?

Huvitav oleks teada, kui vanad te olete?

delikaatne mees, ei süüdista, vaid küsib nõu...kui sama kirja oleks kirjutanud naine oma mehe kohta, siis ...oi-oi-oi, mehel oleks kohe armuke ja kindlasti petab ja sõbrad on ka veel pundis ja selline tuleks kohe ukse taha saata jne.
Sa, teemaalgataja, tead ju ometi, kus nad sõbrannaga koos käivad? Võta sõbrad punti ja sõitke ka sinna baari-kõrtsu, ära tee tast väljagi, nautige õhtut. Vaata, mis siis saama hakkab. Kui inimesega rääkida ei saa, tuleb tegutseda, mis sul muud üle jääb. Või käega lüüa ja suhe lõpetada.

kui see teema liba ei ole, siis minu meelest on tore kui kaks yhesugust inimest kokku saavad (teie mõõdupuuks oleks sis rumalus).eks ikka iga pott leiab oma kaane.Sina oeld ise rumal, et sellise naise endale yldse võtsid ja naine on ka ikka paras loll, kui on vaja käia ja teha, siis saab seda ka diskreetsemalt tehtud, ilma et kuskilt tekiks tyli v teeks kellegile meelepaha. Aga vbl see viimane on just kogu asja toatlus... kes teab, mis nii rumalatel inimestel meeltes mõlgub.

ta on ju kindel, et sa olemas ja ootel niikuinii... kui ise naistes käiksid, oleks kohe paanika majas...

eks ma ole jah rumalavõittu. kuidas täpsemalt, oleks tore teada - ehk suunate, head targad. teema ei ole liba kahjuks. ja miks ma naisega neist asjust, mis mind häirivad ei räägi? ta ei ole nõus. see olevat tüli otsimine ja mõttetus.
naise võtsin sellise seepärast, et armastan teda, kõigil on omad vead ja tema omad selguvad täelikult alles nüüd kui oleme juba neli aastat koos elanud, suhet lõpetada ei tahaks aga oleks tänulik väga kui mõni teine naine (meestuttavad ei oska aidata vaid kipuvad lihtsalt jama ajama ja naistuttavatega ei tahaks hästi sel teemal arutada) ehk seletaks, mis võib olla probleemi taga. ma ise ei suuda mõista, miks mina olen alati teisel või kolmandal kohal. ma tahaks, et ka mulle antud lubadused tähendaks midagi ja et ka minul oleks oma nise elus midagi kaasarääkimist. ei ole vaja naist kontrollida või tema iga sammu teada kuid ma ei leia, et on kuidagi liigne küsida " kus ja kellega eile olid". kahjuks on mu naine mulle minevikus asju korduvalt pooltõdedena rääkinud, täistõde selgub alati hiljem , mingit kahtlast teedpidi ja seetõttu olen ehk tõesti oma küsimistega veidi põhjalikum kui muidu oleks aga ma üritan oma tegevust ja oma motivatsiooni nii või teisiti käituda talle seletada. ta ei kuula. loodan, et keegi ütleb mulle mingi hea nipi kas naisega suhtlemise elavustamiseks või siis oskab heita valgust, miks on vaja käia naisteõhtul tüdrukute asju ajamas sõbrannaga keda nähakse vähemalt kord nädalas, keelata mul kaasa minna (et sõit oleks mõlemale pääs töörutiinist) ja siis veeta aega baarides. kas on mul ehk tõesi põhjust kahtlustamiseks?

võib-olla on su naisel hoopis sõbrannaga suhe...mõtlen sexsuhet nimelt.

vaevalt. kuid eks kõik on võimalik. püüan välja selgitada. kuid kindlalt tean, et enne minuga kohtumist ei olnud kumbgi neist naistest lesbiline ega omanud ka selliseid kogemusi. oleme tuttavad juba kauakaua ja neist asjust on korduvalt räägitud.

tõenäoliselt üritab su naine aeg-ajalt elada ja tunda end vallalisena. äkki on te kooselu tänu sellele hoopis parem? väikesed puhkusepausid niiöelda...mõni inimene ei suuda end jäägitult teisega siduda. teine linn, vähem nägijaid, aga kas ta sind petab, või on see niisama lollitamine- oleneb naisest. selge on see, et ta on täiesti kindel sinus- küll sa kõik alla neelad. ja ilmselt oled sa talle igav. ilmuta loovust, üllata.. no sõida ka vahel minema, eriti siis, kui see talle ei sobi ja ära seleta midagi...vaevalt see talle meeldib...mis on lubatud Jupiterile ei ole lubatud härjale.

muide, rääkida võib ka justnimelt sellest, mida sina, mees, tunned ja miks ka omameelest veidi paranoiline oled või sellest, et tajud end sellise käitumise puhul hüljatuna. räägi siiski AINULT oma positsioonist, ilma et ükski süüdistuse või etteheite moodi asi üle huulte sul tuleks. siis on ~sanss, et sind tõesti ka kuulatakse, mitte ei hakata kohe vastu ründama. veel variant end kuuldavaks teha: kirjuta talle. kõigest, mida tunned, kui naine sind üksi jätab ja ise pidutsema läheb ning ka seda, et sul on olukorra pärast valus ning arvad, et nii see teie suhe kaua ei toimi.
see, et tal sõbrannaga tore on, seda ära imesta, see individuaalne ja pole ka arutlusobjekt. mõni saab kord aastas kokku ja on küll, mõni kord päevas ja ka ei saa kõiki jutte räägitud. eks ta siis selline sõbrannataja rohkem on.

ühesõnaga point see, et katsuge ikka kuidagi omavahel jutule saada, muidu veab asi vägisi kiiva.

kui aga rääkimine ka ei aita, siis soovitan samast süsteemi sul endal kasutada. seda, et lähed ettehoitamata üksi välja aina tihedamini ja keeldud talle hiljem aru andmast, kus ja kellega käisid.
väidetavalt peltsebuli saab ikka vaid peltsebuliga ju välja.
edu siis!

ann'ile. sa tabasid vist valusalt tõde. ma olen ehk tõesti igav. kuid töö ja muude tegemiste kõrvalt ei jää aega, et midagi loovat ette võtta. ma pingutan niigi end ogaraks. ootan teda kodus koristatud korteriga, ahjupraega ja tema lemmikmaiustustega- laual värsked lilled, panen käima tema lemmikmuusika, masseerin teda (seda oskan hästi)ja vaatame koos mõnd filmi. teinekord kutsun ta jalutsukäigule kuhgi kenasse kohta või üllatan teda talle tööjuurde vastu kimades. vahel viin talle lõunaks saiakesi või peidan talle kotti väikseid kirjakesi. tihti joonistan talle pildikesi ja üldjoontes teen kõik mida ma suudan välja mõelda, et tal ei oleks igav või kurb või paha. käime vahel koos väikestel reisidel ka kuid ega rahakott ja ajakava ei luba teda suvaliselt nädalaks kuhugi liivarannale viia või üllatada nädalalõpuga pariisis. setõttu olengi eriti kurb, et tema peamised ärasõidud toimuvad minuta, kuigi räägime pea igal õhtul peale väsitavat päeva uinudes, kui hea oleks kuhugi kasvüi vedikikeseks sita, et saada eemale rutiinist. suvel läks ta ka nädalaks minema, jättis mu tööd rügama. tal oli linnas igav ja puhkus käes, ütles vaid ja läks. seal siis samamoodi käratses, kui ma õhtul helistasin ja pärisin, et kus ja mis siis teed. ehk dramatiseerin veidi üle või ei oska oma vigu näidata ja maalin pildi valesti kuid ma olen pikemat aega sügavalt sügavalt õnnetu seliste asjade üle. armastan siiski naist ja ei suudaks temast loobuda. ise talle samamoodi vastu teha aga ei oleks võimalik. ta on hullumeelselt armukade ja kui mul vaehl on minekuid kuhugi, kasvõi lapsepõlve sõbraga, kellega armastame matkadel käia, kaheksi suvilasse sauna tegema ja niiöelda asjuarutama, hakkab ta paluma, et ma ei läheks ja oleks temaga ja kuidas ma saangi talle ei öelda, kui ta om a suure silmadega mind palub?! (seda tahaks minagi, et minu palumine loeks)

Ma ei saa aru, kuidas see võimalik on - enamus naisi sooviks just niipalju tähelepanu, nagu sina seda talle annad, tema aga ei oska seda hinnata:-(
Ma kahjuks ei oska eriti midagi soovitada, sest pole kunagi sellises olukorras olnud, aga võib-olla jah, kui sa saad ta kuidagi ennast kuulama panna, kuidas see sulle haiget teeb ja et sa ei küsi, et tema järele nuhkida, vaid, et sind siiralt huvitavad tema tegemised. Las ta seedib seda mõtet ja äkki saab aru...ma vähemalt loodan!!

Ohh kui tuttav pilt tuli ette! Tuttaval oli selline mees, kes kandis teda kätel, tegi kõik ette-taha ära ja see naine kasutas teda jalamatina! Lõpuks jättis selle mehe maha. Tal lihtsalt viskas üle sellisest heast mehest kes oli nõus tema heaks kõike tegema. Mõned naised on sellised imelikud. Nad nagu tahaksid kohe, et mees oleks siga. Nüüd uus mees ongi tal kaabakas. Palju puudu pole, et peksa saaks mehe käest, aga ju tal on siis nüüd põnev ja huvitav.
Ainuke soovitus - pööra talle vähem tähelepanu. Praegu oled sa temale nagu varnast võtta. Kogu aeg jooksed, teed, tood.
Ära torma kogu aeg tema järgi, ära tee kõike ilma et ta seda paluma peaks. Ära helista. Tean, et seda on raske teha kui sa juba oled loodud selline, et tahad armastatut kätel kanda, aga see on sul ainuke valik - kas lased tal sinust veidi puudust tunda ja võidad ta tagasi või lõpetad kohe suhte.

ka ehheega nõus. Ta kas ei armasta sind, vaid kasutab ära või on lihtsalt väga hoolimatu. Miks lased endal piinelda.Ja kui tahad ise välja minna, siis mine, mitte ära lase temal ennast ära rääkida ja küsi pärast: kas oli hea, kui nii tegin? Aga miks sina mind ei arvesta ja nii teed ? Ehk saab aru ja kui ei saa, mine lahku. Armsaid naisi on ilm täis, pealegi selliseid, kes ka sind armastaksid-arvestaksid.

Pilt on ju selgemast selgem. Sa oled täiega sussi all, eikeegi oled! Ja sinul, lollikesel, on müts nii pähe tõmmatud, et see juba otsapidi sul varvaste alla kinni jääb.

Kuigi osa sinu viimasest kommentaarist ("ootan teda kodus koristatud korteriga, ahjupraega ja tema lemmikmaiustustega- laual värsked lilled, panen käima tema lemmikmuusika, masseerin teda (seda oskan hästi)ja vaatame koos mõnd filmi. teinekord kutsun ta jalutsukäigule kuhgi kenasse kohta või üllatan teda talle tööjuurde vastu kimades. vahel viin talle lõunaks saiakesi või peidan talle kotti väikseid kirjakesi. tihti joonistan talle pildikesi ja üldjoontes teen kõik mida ma suudan välja mõelda, et tal ei oleks igav või kurb või paha.") jätab sinust mulje kui poolearulisest.

Käitu nagu mees, mitte teismeline poisike, keda naine oma pilli järgi tantsitab kui pähe tuleb. Ole ka ISE keegi, mitte naise seelikusabas rippuv suurte silmadega vasikas. Kakoine, joonistused ja kirjakesed ja saiakesed, jummel küll, mehel pole nüüd muud teha kui lollustega tegeleda (lollused on nad seepärast, et sa teed seda KOGU AEG).

Ja kui sa ikka veel aru saanud pole, siis naine ei hooli sinust ega armasta sind.

Vat asi ongi äkki selles,et su naine ei ole seda tüüpi inimene, kes hindaks talla järgi kujunenud meest. Neil kellel on, ei taha seda ja kellel pole ainultunistavast sellest. Sõna "see" võid asendada ükskõik millise oma tegevusega. Äkki ongi teda ära tüüdanud see pidev romantilisus.
Ja jah, naised räägivad,et kui vaid mees teeks/oleks/ütleks..Eks ma isegi mõtlen,et mees mõnikord võiks rohkem öelda, aga samas kui mõelda järele.. Siis küllap minugi huvi raugeks kui liiga palju öelda ja teha.
Ehk siis tegelikult soovitaksin pigem tasakaalu. Jah, vahel on armas mehelt mõi kirjake saada, aga koguaeg ...see oleks meeletult tüütav.
Ole ise, tekita ka endale oma elu. Ja seda mitte üleaisa löömise suhtes.
Mine mõnel nädalavahetusel sõpradega meesteasju ajama ;)
Edu !

Kallis teemaautor, nüüd vist tuleb üks väga jube lause: sa oled tuhvel!!!

Pane end maksma! Kuidas? Seda pead ise tundma, kui kaugele oma nõudmistes lähed ja kuidas oma naisukese paika paned.
Normaalne suhe oleks tõesti see, kui te omavahel ikak kokku leppite, millal keegi läheb ja millal te koos midagi teete...

Aga käi siis ise ka mõnikord! Osta näiteks teatripiletid vms, kutsu oma naine teatrisse. Kui ta keeldub, sisi mine kellegi teisega.

ega ma ei tee neid asju iga jumala päev. ma teen neid siis, kui mulle tundub, et naine vüiks midagi sellist, mis tuju tõstab vajada. ja võibolla on need tõesti lollused. ja ehk on teil õigus, et olen tallajärgi kujundatud. proovin nõuandeid. tänan

Mehe käitumine on ju täiesti tüüpiline armastava NAISE käitumine. Ma lihtsalt ei saa seda juttu uskuda.

kõige parem kui sa ignoreerid teda, küll näed asjad pöörduvad sinu kasuks!

No mina sellist suhet välja ei kannataks, kindlasti kohe ei kannataks. It takes two to tango..
See naine ei käitu nagu suhtes naine, sellisega pole mõtet ka suhtes olla. Noh, võibolla ma lihtsustan elu liialt. Aga kuni üks pidevalt kummardab, niikaua ei hakkagi teine teda austama.

No tean olen sama asja juba läbi teinud. Ongi millegipärast nii, et kui liiga hea mees oled, siis kasutab loll naine seda julmalt ära. Üldiselt pead lihtsalt tugev olema ja naise "paika" panema. Kui see vilja ei kanna ja ta ikka oma egotsentrilisust pushima hakkab jäta ta maha. Nii lihtne ongi. Ehk räägid veel ja tõsiselt ja kui see ei mõju, pane fakti ette. Kogu lugu. Niiviisi kõlkuda teadmatuses, et äkki petab äkki ei peta on ka enesepiinamine.
Mina lihtsalt tegin naisele puust ja punaselt ette, et teatud prioriteedid peavad muutuma, andsin talle natuke aega asja seedida ja kuna miski ei muutunud - võtsin oma 7 asja ja astusin uksest välja. Nüüd uus tore ja kenam ning positiivne naine, kes hindab head meest ja kes annab samapalju vastu, nagu sa talle annad. Miks piinata ennast vale inimese kõrval.

on ka mehi, kes hoolivad liialt palju- rohkem teisest kui enesest...sealt ehk tasakaal paigast ära??
ja rumal inime eitule selle pealegi, et ta elab koos vägahea ja hooliva inimesega- tema arvab ehk oma rumaluses, et ta vääribki kõike seda, mis tal täna ilma pingutamata käes on...
aga kui annad enesest ilma et ise tagasi saaaks, siis on lõpuks tühjad pihud- oled emotsionaalselt kurnatud, tühi ja õnnetu...paarissuhtes on ikka kaks osapoolt ja suhe hakkab kiiva kiskuma, kui suhte nimel tegutseb ainult üks pool ja teine lihtsalt osaleb, oma olemasoluga...
asi, mid teha saad, on see, et hangid ka endale mingi isikliku elu, mis ei kattu kooseluga- sinu omad huvid, sõbrad...undub,e t oled kogu oma olemise sidunud naisega ja tahtega teda õnnelikuks teha..aga enamik kooselusid jookseb liiva (statistika!) ja see statistiline tõenäosus kummitab üsnagi meie kõigi kooselusid- ka sinu...ja kui sul ühtäkki enam seda ei ole, siis jääks liiga plju täitmata tühjust ja laialiminek oleks pljusuurem katastrooof kui et muidu...
inimesed on erinevad...väga suurte erinevustega on keeruline koos elada...aga mtte võimatu...tundub, et sul on tegemist mingi jonnaka jõnglasega- ise teen mida tahan , aga teine peab tegema nagu mina tahan...lapsnaisega, iseka ja jonnakaga...eks sa pead end tasapisi kehtestama hakkkama, olgugi et vabatahtlikult käestantud õigusi on apganama raske, kui mtte võimatu, tagasi saada...nagu eespool öeldud- rumal ja teisetga mttearvestav inime eioska sageli hinnata tegelt seda, mis tal lihtsalt kätte tulnud- ka head partnerit mtte..

ilmselt on sellel naisel midagi, mis talle piiramatu võimu annab. kõlab banaalselt, aga ilusatele naistele ongi rohkem lubatud, võta või jäta. tihtipeale teavad nad seda ise ka ja käituvad vastavalt. muidugi saaksid sa uue naise, kes koob kodus vaikselt sukka ja nuumab sind omavaaritatud toiduga. kahjuks ei anna selline naine välimuselt jälle seda mõõtu välja, mida too teine, oma ilust ehk ka teadlik ja ülbe tibi.
nii et valik on sinu. võid teha nagu üks mees oma kogemustest soovitas ja endale keegi teine otsida.
millegipärast jäävad need mehed oma südames seda egotsentrikut taga nutma. isegi kui uus naine on "palju kenam ja toredam".

Siin aitab ainult lahutus ja kohe.

To rhea.
Ei tea mul konkreetselt just vastupidi, elu nii hea ja lilleline. Uus naine voodis super, välimuselt tükkmaad kenam ja iseloomult samuti. Ja kes keda tagasi tahab - justnimelt seesama egotsentrikust ex naine. Sest alles siis, kui ilma jäädi saadi aru, et teist head meest enda kõrvale leida on ikka väga-väga raske arvestades keskmist Eesti mehe iseloomu ja tegusi.

nõusun rhea arvamusega, kuigi kõlab egoistlikult siis ilusale naised lubavadki rohkem, sest nende jaoks leidub alati mehi, kes selliseid kummardavad. Natuke bitchilikus, salapärases olekus on midagi, mis meestele peale läheb. Sama kehtib meeste kohta, matchod saavad sageli oma tahtmise. Liiga head naist või meest ei osata hinnata.