kas on keegi sellega elus kokku puutunud?
kuidas toime olete tulnud?
mida ette võtaksite, kui kunagine eks ja tema sõbranna koos oma tutvusringkonnaga oleks korraldanud jälituskampaania (mida raske tõestada) ?
millega seda "ravida"?

Jälitusmaaniat ravitakse Jämejalas ja Paldiski maanteel. Enamasti vist edutult, aga võid proovi teha siiski - annab ehk leevendust probleemile.

dr: tänan üritamast aga seekord panid diagnoosiga mööda...
kõvasti.
või õigemini panid selle valele inimesele :)
aga muidu kena õhtut sulle ja ehk satub keegi siia kes tõesti midagi asjast arvata oskab
või kel kogemusi.

eesti vabariigis on olemas politseipöördu sinna,tee avaldus- psühhoterror on ka karistatav-jõudu sulle:)

kaeba kohtusse;)))

Kaua see "kampaania" kestab juba? Ehk tasuks võtta puhkus ja kuskile kaugele jalga lasta mõneks ajaks. Üldiselt olen tähele pannud, et lollustele ei maksa samaga vastata. Kui inimestel pole muud teha, mis siis ikka. Ära lase ennast häirida. Kuigi mul tunne, et jätsid rääkimata põhjuse, mis pärast sind üldse jälitatakse...

Pead ootama kui nad ära tüdinevad.Parem kui välja ei tee, kui kaua nad ikka viitsivad.Olen kokku puutunud.Ütlesin ühele meesterahvale ära, et ei hakka elama mehega, kellel viinaviga küljes.Parem ei meenuta mis siis lahti läks.Kulus kaks aastat kui lõplikult lahti sain.

noo-vot siis, kui huvitav ja salapärane sa oled, et tervele karjale pakud huvi.
suhtu vabalt-sind häirib lihtsalt see teadmine, kuid kui täpselt sa seda tead...sõltub su enda paranoiaastmest:)

Mina lasin jalga eemale nii paarsada km. Aastaga rahuneti maha. Muidugi kõvad lahingud käisid asjaga kaasas ja raudset närvi peab olema, et naeratades jälitajale ja terroriseerijatele vastu hakata.

ei tea kui vanadega on tegu, et karja kaupa exid -sõbrannad , mingid tuttavad kõik on nõus sind jälitama?
paranoiat enda puhul ei oska kahtustada, või ?
või mine lastekasse, oma filmi fantaasiaid välja elama.

tavaliselt kokaiini regulaarne pikaajaline tarvitamine avaldub ka mingis staadiumis paranoiana

Ka mina olen sellega kokku puutunud, kuid mina olen see teine pool. Kuidas sellest vabaneda?

tuleb ikka politseisse pöörduda. kui õnnestub, siis telefonikõned lindistada, saada tunnistajaid.

calista: "kampaania" olnud päris pikk - mitu aastat...
mis põhjus(t)esse puutub, siis mina neist ilmselt päriselt aru eisaagi - ise ju mingitel põhjustel nii ei käituks.
aga ju neid siis leiti piisavalt, et asja nimel nii palju vaeva näha.
T: ootasin et ära lõppeks esimesed 2 aastat.
anny: minu puhul paarsada km kahjuks ei aidanud. ja jusiis vesi jälitajate veskile oligi minu reaktsioon ja selle mõju ning oma võimu nautimine - kahjuks.
K: olen end alati tagasihoidlikuks pidanud, seda jaburam ongi kõik toimunu...:)
ehhee: no vanusega on nii, et mul nagu seda jätkuks, aga mina ju polegi see jälitaja...vaata, nüüdseks olen lõpuks aru saanud, et on võimlikud igasugused skeemid, aga pole minuasi neid siin sulle seletama hakata. loodan et sa ise kunagi nendega silmitsi ei pea seisma, ega omal käel välja selgitama mis ja kuidas...:)
mõtlik: räägitakse et pidi ka mõttetegevusele pärssivalt mõjuma... pea ikka piiri siis, eksole!
terroriseerija: kui mina olen piisavalt tugev et sellest välja tulla, edasi minna ja õnnelik olla, siis sina oled end juba mingist tasemest allapoole "kirja pannud" ja sind ei aita enam miski - ainult et elus käib kõik ringi ja mingil hetkel tuleb see sulle tagasi - mõtle nendele asjadele siis, kui su naine (mees) sind kunagi hülgab, sa oma lapse õnnetuse tagajärjel kaotad või su maja maha põleb...
ega polegi miskit, tänud arvajatele.
sain natuke auru välja lastud. ja see ju selle koha mõte ongi.
noh: nii on.

...aga sa terroriseerimise põhjust ikka ei avaldanud.Ilmselt oled ise millegi halvaga hakkama saanud,sest miski ei alga tühjalt kohalt.Kas oled mõne abielumehega jalga lasknud,või tollega salaja aelenud,mis nüüd välja tuli...Samas paistad ise paras pipar olema(kommijatele vastates).Mida külvasid,seda ka lõikad.

viimasele: ei ole "abielumehega jalga lasknud,aelenud" :) ega ka muud sündsusetut teinud, pigem asjad vastupidi...
aga tead, siin kõike seletama ei üritagi hakata :)
kui arvad, et olen pipar, siis las see olla sinu arvamus.

ning kui oleksingi pipar, siis kas see oleks õigustus toimunule???
aga eks asi vist selles ongi, et inimeste arusaamad oma eesmärkide saavutamiseks ( ja asjade klaarimiseks)erinevad.
ehk ka mulle mõni inimene ei meeldi, kas hakkan teda seepärast jälitama ja mõnitama?
vaevalt.
ainus viis minu jaoks on üritada teda lihtsalt vältida.

saad lihtsalt kõigega liiga hästi hakkama siin elus. tavaliselt selliseid naisi vihatakse ja mehed neid kardavad.

...liivakellale
no kuule, mis sa uurid? inimesi on igasuguseid haigeid ja paljudeks asjadeks pole mingit põhjust vaja. palu jumalat, et sa ise taolise asjaga kokku puutuma ei peaks. kuigi tihtilugu sinusuguseid saavadki õppetunni, kui saa muidu asjadest aru ei saa.

mind jälitas näiteks kerge kiiksuga tüüp, kuna tahtis muga abielluda ja armastas mind oma aruga. kas ma olin siis selles süüdi, et inimesega sõbralikult rääkisin ja kohe ära ei tabanud, et tegemist vaimse häirega.
politsei oli võimetu. abi sain sõpradelt. pidin kodunt põgenema, isegi eestist tuli mõneks ajaks lahkuda...

liivakell
sulle soovin jõudu ja edu!

võibla: kui hästi nüüd, aga jah, saan küll hakkama... ja kardavad nõrgad, ebakindlad mehed.

noh: tänud :).