Feministi nurgake
Üksikud jõulud
Prooton 17. detsember 2011, kl 15.59 |
Mul tulevad üksikud jõulud. Kahjuks see on nii. Mul pole hetkel sõpru ning oma ellu kellegi laskmine vajab aega ja sobitamist. Kahjuks sõpruste sõlmimist ei juhtu veel nii pea. Mõtlesingi teha teema teistele endasugustele, kellede seltsis siin foorumis juttu rääkida ja üksindust mööda saata. Räägime. Kuidas teie üksindusse langesite? Mis selles olukorras aitab? Kuidas tulla toime masendusega, kui näed teisi koos õnnelikena? Kuidas tulla toime masenduses tehtud valede tegudega ja sõnadega? Kuidas muuta emotsioone, kui tunned end tõrjutuna või nii kõrvalejäätuna, et sa isegi ei näita seda välja, kuid seesmiselt põed vimmast, sest sind on ilma jäätud armastusest ja lähedusest, aga sa tahaksid tulla sellega toime ja olla koos kellegagi? Kuidas tulla toime saatuse karistusega, mis andis haiguse ega lase elada normaalset elu? Kuidas teha esimesi samme, saamaks tagasi inimeste sekka tulduks? Kuidas tulla toime perega, kelle seltsis ei tunne end hästi, kes hõõruvad vigu nina alla ega arvesta sellega, kuidas nad nii enesehinnangut lõhuvad? Kuidas tulla toime armukadedusega? Kuidas sellega, et aasta saab läbi ja oled taas aasta vanem? Kuidas tulla toime, kui oled noor, teistsugune, kiusatu ja sa tahad samuti seltsi ning olla armastatud? Kas Jeesus oli tõeline ja mis on kristlusel anda meile meie sekulaarsel ajastul? Need suur arv küsimusi on vaid niidiotsad selleks, et suhtleksime ega langeks üksindusse ja tõrjutusse.
endeL 17. detsember 2011, kl 16.21 |
delfomolekul 17. detsember 2011, kl 16.46 |
Mari-Liis 17. detsember 2011, kl 16.50 |
Lugesin eile ühest raamatust, et kui kõike ilusasti teha ja selle juures vaadata, et kõik korras ka oleks, siis pidi tulema järgmisel päeval mingi tore üllatus!
Seda juhtub kogu aeg kui nii teha ja juba pikemat aega pole veel teistmoodi olnud. Praegu rääkisin kohvikus sellest ühele noormehele, kes lubas oma tüdruksõbrale ka rääkida ja mulle siis helistada kui neile meeldima hakkab. Pole ju mingit kahtlust, et kes seda on siiamaani jõudnud lugeda on ise loll edasi homme ka.
Seda juhtub kogu aeg kui nii teha ja juba pikemat aega pole veel teistmoodi olnud. Praegu rääkisin kohvikus sellest ühele noormehele, kes lubas oma tüdruksõbrale ka rääkida ja mulle siis helistada kui neile meeldima hakkab. Pole ju mingit kahtlust, et kes seda on siiamaani jõudnud lugeda on ise loll edasi homme ka.
Peeter 17. detsember 2011, kl 17.03 |
to prooton 17. detsember 2011, kl 18.29 |
Eh 17. detsember 2011, kl 20.40 |
Kristiina 17. detsember 2011, kl 20.47 |
annukene 17. detsember 2011, kl 20.53 |
keskealine mees 17. detsember 2011, kl 22.03 |
Kuna ma olen selline mees, kes inimestega hästi oskab läbi saada, ka sugulastega, siis mul pole mingit ohtu, et ma peaks jõulud üksi olema.
Vanus ju ka juba selline, et lapsed tahavad koju isa juurde, minijad, lapselapsed jne. Elu on lill ja jõulud on ilus aeg pere saab kokku.
Et te üksindusest pääseksite, siis muutke ennast, küll siis kaob ka üksindus.
Vanus ju ka juba selline, et lapsed tahavad koju isa juurde, minijad, lapselapsed jne. Elu on lill ja jõulud on ilus aeg pere saab kokku.
Et te üksindusest pääseksite, siis muutke ennast, küll siis kaob ka üksindus.
xxx 18. detsember 2011, kl 01.12 |
Ja mina ei saa aru, miks on inimestele sisendatud, et üksi olemine on midagi õudset, mida iga hinna eest vältida tuleb. Ma veedan väga sageli jõulud üksinda, sest ei hakka putkestama, et mitusada km maha sõita, selleks, et kambas miskit praadi õgida. Tõenäoliselt luban ma endale midagi head ja ilmselt varun raamatukogust mõne krimka, küünlaid põletada ja ennast hästi tunda võin ma üksi ka, vastupidiselt paljudele üksindusekartjatele tunnen ma ennast iseenda seltskonnas alati hästi.
Oh 18. detsember 2011, kl 16.50 |
ooooo 18. detsember 2011, kl 18.27 |
Kes ple veel aru saanud, et elu on see, milleks me ta mõtleme, siis... nujah, tegelikult on need lihtsalt mõned päevad, mida saab elada niimoodi, aga saab elada ka naamoodi. Muidugi on alati võimalik oma muidu igati tavaline, tegelikult isegi suurepärane puhkepäev mõttetuks, üksildaseks ja õnnetuks mõelda, aga alati saab ju ka vastupidi. Äkki katsetad just nende jõulude ajal sellega, et võtad päeva nii, nagu see on...?
well 18. detsember 2011, kl 19.00 |
Ma olen ka jõulude ajal üksi olnud ja ei leidnud selles midagi traagilist. See on lihtsalt mingi massipsühhoos, et jõuludel PEAVAD kõik "koos" olema ja praadi sööma. Üksiolek on tegelikult luksus, ja võimalusi ennast hästi tunda on piiramatult - mis iganes kedagi õnnelikuks teeb. Minul on selleks head filmid ja raamatud, käsitöö - tavapäevadel ei olegi ju väga aega nendega tegeleda. Hea söök ja jook muidugi ka. Ja rahuldustpakkuv suhe ei pea olema just paarisuhe, ka head sõbrad-kolleegid annavad palju energiat, kui suhted nendega on head. Muidugi kui perekond suhtub sinusse halvasti, siis on kurb küll. Aga perekondi on ka igasuguseid, kõigil meil ei ole vedanud ideaalse ja toetava suguvõsaga. Haiguse kohta ma ei oska midagi öelda, kuna ei tea täpselt, mis sul viga on. Äkki on sarnase haigusega inimestel mingi selts vmt, kus (kasvõi virtuaalselt) koos käiakse ja üksteist toetatakse? Tegelikult tasub endale kodu ja töö kõrvale alati mingeid muid tegevusi soetada: mingi kool, kursus, huviring. Seal kohtub alati ka uute huvitavate inimestega, leiab uusi sõpru. Mina ei suudaks nii elada, et käin ainult tööl ja kodus - kuidagi nüriks läheb. Nii et ära lase saatuselöökidel ennast mutta tampida, vaid võta elult see hea, mis tal pakkuda on.
Ja muide, vanemaks me saame kõik täpselt sama tempoga :)
Ja muide, vanemaks me saame kõik täpselt sama tempoga :)
alu 18. detsember 2011, kl 19.28 |
inimesed jagunevad suuremalt jaoks kassideks ja koerteks. esimeste iseeseisvus on teiste jaoks mõistetamatu ja nii pystitatakse niiskete silmade ning anuva ulgumisega teema-jõulud yksi. auuuuuu. ilgelt tahaks vastu kedagi nyhkida oma niisket koonu ju.
arusaadav, pyydke yle elada, et leida kaaslane koos selle vigadega, et siis taas jõulud truult yksi veeta.
arusaadav, pyydke yle elada, et leida kaaslane koos selle vigadega, et siis taas jõulud truult yksi veeta.
Agnes 18. detsember 2011, kl 19.44 |
alu 18. detsember 2011, kl 20.27 |
Magadan 20. detsember 2011, kl 21.12 |
Sa ütlesid pere - mis asja sa veel hädaldad? Sul on olemas need inimesed, sul on olemas võimalused...ja sina virised ja halad, et oled nii üski. Fck, sa mõnitad mind või? Mõnitad meid, üskikuid, kes on üksi, sest jääb puudu füüsilisest poolest või hoopiski vaimsest. Kurat seda teab?
Sa ütled, et sul pole hetkel sõpru...hetkel? Irvitad või? Mul pole neid kunagi olnudki ja ma kahtlustan, et ma pole ainuke.
Et meid on palju...neid päris õnnetuid hingi. Päris katkiseid inimesi, need, kes on päriselt üksi ja seda ... tundub, et igaveseks. Just nii, sest väljapääsu ma küll märganud siiani pole. Ja seda enam pean ma valetama oma lähedastele, jah, isegi minul on neid...valetan, valetan ja mõtlen, et peaks ikka efektiivsemalt vassima. Kurat, olen väsinud.
Sa ütled, et sul pole hetkel sõpru...hetkel? Irvitad või? Mul pole neid kunagi olnudki ja ma kahtlustan, et ma pole ainuke.
Et meid on palju...neid päris õnnetuid hingi. Päris katkiseid inimesi, need, kes on päriselt üksi ja seda ... tundub, et igaveseks. Just nii, sest väljapääsu ma küll märganud siiani pole. Ja seda enam pean ma valetama oma lähedastele, jah, isegi minul on neid...valetan, valetan ja mõtlen, et peaks ikka efektiivsemalt vassima. Kurat, olen väsinud.
Üksinda elus 21. detsember 2011, kl 23.20 |
Selle üksinduse teema võiks tõesti juba lõpetada.
Saan aru, et teemaalgataja on oma üksindusega õnnetu.
Saan aru, et tal hakkab kergem, kui saab oma probleemist rääkida, kasvõi siin hundikoopas.
Aga kas need mõnitavad ja põlgavad arvamused, mida ta siit lugeda võib, teda ka tema kurbuses ja õnnetuses aitavad - kahtlen sügavalt.
Kunagi kehtis selline tõetera: "Kui naerad, naerab kogu maailm sinuga, kui nutad, nutad alati üksinada".
Tänapäeval peaks see kõlama nii: "Kui oled õnnelik, materdavad kadestajad sind maatasa, kui oled õnnetu, trambivad parastajad sind veelgi sügavamale kurbuse mülkasse".
Saan aru, et teemaalgataja on oma üksindusega õnnetu.
Saan aru, et tal hakkab kergem, kui saab oma probleemist rääkida, kasvõi siin hundikoopas.
Aga kas need mõnitavad ja põlgavad arvamused, mida ta siit lugeda võib, teda ka tema kurbuses ja õnnetuses aitavad - kahtlen sügavalt.
Kunagi kehtis selline tõetera: "Kui naerad, naerab kogu maailm sinuga, kui nutad, nutad alati üksinada".
Tänapäeval peaks see kõlama nii: "Kui oled õnnelik, materdavad kadestajad sind maatasa, kui oled õnnetu, trambivad parastajad sind veelgi sügavamale kurbuse mülkasse".
Prooton 22. detsember 2011, kl 17.13 |
A 22. detsember 2011, kl 19.08 |
aaaa 23. detsember 2011, kl 22.59 |
pyhad ihuyxi 24. detsember 2011, kl 00.20 |
mõistan 24. detsember 2011, kl 13.00 |
on ikka vahe, kas üksindus on vaba valik või pealesunnitud. Kui inimene ise otsustab, et ta on mingil ajahetkel, nt jõuludel üksi, siis ta võibki seda nautida. Kui muidu on kogu aeg inimesed ümber, siis üksindus ja rahu mõnel hetkel on see kõige parem. Kui aga inimesel ei ole ka muidu elus kedagi enda kõrval, pole sõpru või häid tuttavaid, siis selge see, et Jõulud teevad ta kurvaks. Tal pole valikut, sest ta on üksi nii kui nii. Ja jõulud on üldiselt perepühad terves maailmas, seega kurbus on sellevõrra suurem.
Ärge mõistke inimesi nii üheselt hukka, vaid püüdke neid paremini mõista.
Mina olen muidu üksik (pole elukaaslast ega lapsi), aga mul on palju sõpru ja tuttavaid, mul on vanemad ja õde-vend, kellega koos jõule veeta. Selles mõttes ma olen õnnelik, et mina ei ole üksi.
Ma soovin, et teie üksindus saab vähemalt peale jõule teist võitu, et leiate enda ellu inimesi, kellega oma rõõme ja muresid jagada.
Mul on mitmed töökaaslased, kes ei tee muud, kui käivad vaid tööl. Nende sotsiaalne elu väljaspool tööd on samahästi kui olematu. Ja nad ise ei ole valmis ka midagi tegema, et see nii ei oleks. Väidetavalt on nad rahul, aga see ei ole ju elu, kui ainuke elumõte on käia tööl ja teenida raha! Ja kui nad ka kuhugi seltskonda satuvad, kus tuleks ollagi seltskondlik ja inimestega suhelda, tegevustes kaasa lüüa, siis on nii passiivsed ja halavad, et issand, pidin seda ja teist tegema. Ei lasta rahulikult istuda ja omaette olla.
Jah, inimesed on erinevad...
Ärge mõistke inimesi nii üheselt hukka, vaid püüdke neid paremini mõista.
Mina olen muidu üksik (pole elukaaslast ega lapsi), aga mul on palju sõpru ja tuttavaid, mul on vanemad ja õde-vend, kellega koos jõule veeta. Selles mõttes ma olen õnnelik, et mina ei ole üksi.
Ma soovin, et teie üksindus saab vähemalt peale jõule teist võitu, et leiate enda ellu inimesi, kellega oma rõõme ja muresid jagada.
Mul on mitmed töökaaslased, kes ei tee muud, kui käivad vaid tööl. Nende sotsiaalne elu väljaspool tööd on samahästi kui olematu. Ja nad ise ei ole valmis ka midagi tegema, et see nii ei oleks. Väidetavalt on nad rahul, aga see ei ole ju elu, kui ainuke elumõte on käia tööl ja teenida raha! Ja kui nad ka kuhugi seltskonda satuvad, kus tuleks ollagi seltskondlik ja inimestega suhelda, tegevustes kaasa lüüa, siis on nii passiivsed ja halavad, et issand, pidin seda ja teist tegema. Ei lasta rahulikult istuda ja omaette olla.
Jah, inimesed on erinevad...
Agnes 24. detsember 2011, kl 13.29 |
tagasihoidlik, kuid ringis 24. detsember 2011, kl 18.49 |
on 24. detsember 2011, kl 18.53 |
aaaa-le 24. detsember 2011, kl 21.33 |
Paluks veidi abi 27. detsember 2011, kl 22.14 |
tagasihoidlik, kuid ringis
24. detsember 2011, kl 18.49
.."Üksinda saab olla vaid üksikul saarel, need kes on praegusel ajal üksinda inimeste keskel, on selle ise ära teeninud, mõelge, miks ja millega!.."
Olen tõenäoliselt mõtlemisvõimetu:
kohe kuidagi ei suuda välja mõelda, millega ja miks olen ära teeninud selle,
et mu ema lahkus siit ilmast insuldi tagajärjel
ja mu isal avastati liiga hilja vähk,
et mu abikaasa ja laps said ühe joodiku autojuhi süül surma ja selle kurva sündmuse tõttu olen nüüd üksi ja kurb ja ei asu üksikul saarel.
24. detsember 2011, kl 18.49
.."Üksinda saab olla vaid üksikul saarel, need kes on praegusel ajal üksinda inimeste keskel, on selle ise ära teeninud, mõelge, miks ja millega!.."
Olen tõenäoliselt mõtlemisvõimetu:
kohe kuidagi ei suuda välja mõelda, millega ja miks olen ära teeninud selle,
et mu ema lahkus siit ilmast insuldi tagajärjel
ja mu isal avastati liiga hilja vähk,
et mu abikaasa ja laps said ühe joodiku autojuhi süül surma ja selle kurva sündmuse tõttu olen nüüd üksi ja kurb ja ei asu üksikul saarel.
Lisa postitus