Lihtsalt küsin arvamust. Kuidas ja kas üldse on keegi leidnud oma elukaaslane kolleegide hulgast, olles sellises vanuses?
"Sellises vanuses" ei ole tegelikult eriti oluline termin, sest mulle pigem on eluaeg tundunud, et kodu lähedalt, sh ka töökohas, ei murta. See on ehk mingi kompleks mul, aga ma ei tahaks, et mu partner oleks iga päev silma all. Kui näiteks suhe aia taha läheks, oleks ju kõigil teada. Ja üldse ei tahaks nii kodus kui tööl koguaeg üht ja sama nägu näha. Kuidas teistel?

Õiged mõtted, pole kompleks vaid puhas elutarkus.
Paljud töö sisekorra eeskirjad isegi keelavad sellised suhted.

kuidas saavad sisekorraeeskirjad keelata mul koos elamast töökaaslasega? See, mida ma oma vaba ajaga teen ning keda armastan, ei ole küll tööandja reguleerida.

Meil on tööl mõned sellised paarid (osad abielus, osad mitte) ja pole veel küll täheldanud, et see kuidagi nende endi või ka kaastöötajate töötegemist häiriks. Kui suudate era- ja tööelu lahus hoida, anna minna.

Jah, ma ei laseks ka kellelgi ette kirjutada, kellega suhtlen, või siis vahetaksin kiiremas korras tööandjat. Küsimus oli rohkem selles, et keelan hoopis iseendale kolleegide selle pilguga vaatamise, kuigi nende seas toredaid ja veedan suure osa oma ajast nende hulgas. Ise sain äsja vabaks naiseks ja teadagi, mis mõtted jälle peas :P Äkki ei peaks sellises eas oma valikut ise piirama või mis?

mulle pigem meeldiks nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel olla koos oma kallimaga, keda armastan, ma teisiti ei saakski

"See on ehk mingi kompleks mul, aga ma ei tahaks, et mu partner oleks iga päev silma all."

sa naine oled hull. tapad suhte enne, kui see alata saab. taolistele peaks olema suhted ja mehed lihtsalt keelatud.

"Ise sain äsja vabaks naiseks ja teadagi, mis mõtted jälle peas."

Inimene pole võimeline üksi funktsioneerima, äsja vabanes ja juba jutt elukaaslastest?

Jutt teoreetiline, kedagi ega midagi pole veel tapetud :) lihtsalt olen avastanud, et ei oska tööl flirtida, vaid olen kuidagi pinges, kuigi teised mu töökaaslased flirdivad rõõmsalt nende väheste meestega, kes meil töötavad. Peol käitun muidugi ka mina vabamalt, aga teised käituvad siis muidugi veel vabamalt (minnakse ju üheööseksini ka, milleni mina küll kunagi töökaaslastega ei läheks).

pilt hakkab kokku saama. tegemist on yhe pidurist kolleegiga, kel on kyljes vanatydruku harjumused ja kõva tahe neist vabaneda. kõrge moraal ja napp naeratus, ametlik jutt ja vormiriietus. patoloogiline vajadus ennast väljendada vormis ala minu mees, meie tegime/yhine nädalavahetus/koos tööle ja koju, etc.
pakun variandi-saadaval olev mees vajab ema, turvalist kodu ja reziimi.

ang, mingit rasket lahutust ju seljataga pole, lihtsalt mitte kõige õnnestunum suhe, miks ma ei võiks mõelda, et leian ehk temast sobivama? Ega ma siis kohe kedagi rõngastama hakka :)
alu, pean su indu vaigistama, olen rohkem boheemlane kui vormiriietust kandev kuivik. lihtsalt tööl olen nagu liialt tagasihoidlik ja mitte päris mina ise. ei teagi, miks.

Nu see pole reegel, et ei või - pigem näiteks meil töö juures on kuskil 4 paari, kellest kaks paari on abielus, kuigi töötavad erinevates osakondades, neil on ühised lapsed ja on ka kärgpere versiooni. Üks paar elab nii koos, et ühiseid lapsi pole, aga on eelmistest kooseludest lapsed ja keegi töö juures selle peale viltu ei vaata. Suht-puht normaalne nähtus - inimene on kontrollitud, taust teada ja võib paarilises olla kindel pikemas perspektiivis

Kui pidevalt kokku ei puutu töökohas ja ülesanded teineteisest sõltumatud, siis ei tohiks probleeme olla.

Võib küll,kuid töö ei tohi hakata kodust elu segama ja vastupidi.