Ütlen kohe alustuseks ära, et olen 34 a meesterahvas, kes pole mitte kunagi püsisuhtes olnud. Ma ei taha last ja ei taha anda naistele lootust, et kunagi ikkagi võiks lapse saada. See oleks nii enda kui ka naiste elu kulutamine ja raiskamine. Las ollakse koos juba sobivamate inimestega.

Minu isiklik arvamus on, et kuigi näiteks internetis võib tihti näha kuulutamist, et "ei mina lapsi taha!", siis tegelikus elus tahetakse ikka küll.

Olen mõelnud, et ega tegelikult võiks isegi olla suhe mõne naisega, kes tegelikult ka last ei taha. Lapsega naise variant jääb täiesti kindlalt ära, 100x ennem teen juba ise lapse, kui mõne võõra tüübi lapsega hakkan tegelema. Eluilmaski ei kõlba selline variant ja minu ego ning väärikus ei peaks vastu. Külmajudinad tulevad peale mõeldes, et ma peaks ennast alandama mingi teise tüübi last kasvatades. Mina ei soovi olla see jobust lollike.

Kui isegi oleks püsisuhe, siis peaks muidugi ikkagi alati kondoomi kasutama, sest naisi ei saa sellises tähtsas asjas usaldada. Tuleb lapseisu peale ja vormistab ära. Vasektoomia variant jääb kindlasti ära, kuna olen uurinud riske ja kõrvalmõjusid. See variant on küll efektiivne, kuid vajadus kordusoperatsiooni järgi on liiga suur. Samuti on liiga suur risk, et erutus hakkab tähendama valuaistingut.

Kuna kondoomiga peab seksima nagunii, siis võiks ju juba põrutada erinevaid naisi, või mis?

Naistega, kellel juba vanust nagu on ja lapsi pole ja kes ei taha ka - mul on nendega seoses võib-olla stereotüüp tekkinud, et tihti on tegemist võimukate karjäärinaistega, kellele lapsed on ambitsioonide ja võimuiha rahuldamiseks lihtsalt jalus. Sellised naised aga ei meeldi. Nüüd on naistel võimalus seda kummutada.

Pikk jutt tuli, vabandust seetõttu, kuid nüüd jõuame küsitluse juurde.

====================
- - - - Küsitlus - - - -
====================

1) Mitut naist tutvusringkonnas teate, kes on vanuses 28-36a, kellel pole lapsi ja kes kohe kindlasti ei taha ja ei hakka ka tahtma?
2) Mis põhjusel need naised lapsi ei taha?
3) Kas te ise ka usute, et need tuttavad naised tegelikult ka last ei soovi?
3) Kellena töötavad?
4) Mitu neist on vabad, saleda figuuri ja kena näoga?
====================

Ma ei tea, kas ma liigun mingis vales seltskonnas, kuid minu arvates on raske leida 28-36a hea välimusega naist, kes on vaba, kellel pole last ja kes ka ei taha last. Alati on alateadvuses kummitanud kartus, et kui noore lastetu naisega ennast siduda, hakkab tulevikus ikkagi last tahtma ja siis olen mina tema elu ära rikkunud, kuna ta kulutas nooruse minu peale. Või kui jätaks tabletid võtmata, siis lööks vist maha. Elu lõpuni vihkaks kindlasti. Üldse on tabletid liiga suur risk ja otsustusõiguse naise kätte andmine, seega tuleks ise ka püsisuhtes alati kondoomi kasutada. Ja jällegi jõuame sinna, et kui kondoomi kasutada, siis võiks ju nautida seksi erinevate naistega ja moraalselt oleks ka süda rahulikum üksi elades/vanandedes.

PS! Käesolev postitus pole mingi kosjakuulutus! :) Ja kui vastate, siis vastake konkreetselt punktide kaupa. Mingit üldist teoreetilist jura pole sellel teemal mõtet ajada, kirjutasin siia konkreetsete vastuste saamiseks.

1) Mitut naist tutvusringkonnas teate, kes on vanuses 28-36a, kellel pole lapsi ja kes kohe kindlasti ei taha ja ei hakka ka tahtma?
2) Mis põhjusel need naised lapsi ei taha?
3) Kas te ise ka usute, et need tuttavad naised tegelikult ka last ei soovi?
3) Kellena töötavad?
4) Mitu neist on vabad, saleda figuuri ja kena näoga?
--------------------

1. Peale enda kolme veel. Kaks sobivad vanusevahesse, kaks (kaasaarvatud mina) on aastakese vanemad.

2. Üks ei saa lapsi, ülejäänud ei ole lihtsalt sündinud nn. emageeniga. Mina ka mitte. Ma ei oska mittemidagi imikuga teha, ma ei tea, kui pikk-raske peaks näiteks viieeaastane olema, kuidas neid kasvatada rääkima ja asjadest aru saama jne. Totaalne võhik. Ja õnneks lapsed mind ka eriti ei armasta.

3. Kuule, usun ikka küll. Näha on ju ja me pole enam alles elamist alustavad tuulepea-tibid.

4. Meelelahutusala, müügi"mees", kutsekoolis õpetaja, kontorirott.

5. Oleme kõik kooselus, üks naisterahvas veidi kobedam, meie kolm saledad ja "nägudega" oleme kõik.


Ja mida see küsitlus sulle nüüd annab või kus neid andmeid kasutatakse, kui sa ise kooselu ei otsi? Tahad oma arvamusi ümber lükata või kinnitada?

Nii lollist mehest käin kauge kaarega mööda. Kohustuste pelgurist mehega on seks ka paras shit! Armastan lapsi ja ühel päeval tahan endale ka oma nunnukest:)
Hoia kummi kahe käega kõvasti oma tillu peal, et see jummala eest maha ei libiseks, maailma lõpp kui ISAKS saad.

Vastuste vähesus kinnitab mu teooriat. Asi pole selles, millises seltskonnas ma liigun, vaid et naisi, kellel pole lapsi ja kes lapsi ka ei taha, selliseid ongi väga vähe. Netis kuulutamine, et mina küll lapsi ei taha, see pole siiski reaalne elu. Teatud vanuses lihtsalt on kõikidel naistel juba lapsed taga või soov neid teha.

Tänud "elevant kollases nahktagis" sellegi vastuse eest.

N28 mind muidugi millegagi ei üllatanud. Arvasin, et isegi rohkem tuleb vastuseid stiilis "mina sinusugust meest küll ei taha" või et "sind ei taha ükski naine nagunii!"

Seega võib tõdeda, et mehel, kes last ei taha, on õigem elada üksikuna ja naistega läbi käia lihtsalt seksuaalselt. Vähem pettumusi naistele ja iseendale. Vähem rikutud elusid.

vabandust, et ei vasta punktide kaupa (ei viitsi :), kuid minu tutvusringkonnas on selliseid naisi ka mingi 4-5. mõned vanemad, enamik seotud/kooselus/abielus. kõik kõrgharidusega.lastetuna olemine pole neile probleem. elus teised prioriteedid.

tegelikult vastasin veidi rutakalt. kui meenutama hakata, siis on neid isegi veel rohkem kui 4-5. ja on ikka ka üksikuid ehk siis nn. vanatüdrukuid. :) ometigi elavad väga aktiivset, huvitavat elu (reisivad, rändavad, koolitavad ennast mingitel x aladel :D, tegelevad nii kunsti kui suhteliselt erandlike projektide või värkidega). välimuselt täitsa tip tiop tädid. :)

Ei üllata, sellieid mehi on alati olnud ja saab ikka olema. Vabu naisi pole sul üldse mõtet tülitada, sest loodusseaduste järgi võib sexist kogemata laps ka tulema hakata. Isegi kondoomiga. Praegu veel tahad sexi, aga 10 aasta pärast ei huvita tõenäoliselt Sind seegi. Seniks aga on sexi jaoks vastavad teenused ju olemas :)

Mina ka ei taha lapsi ja unistan leida endale kaasat, kes samuti kujutab oma elu ette ilma järglaseta. Ei ole mingi karjäärinaine ja võimuahne, lihtsalt ei ole ilmselt seda emageeni antud, mis tekitaks minus haldimust laste suhtes. Tutvusringkonnas on mul teisigi lastetuid, küll nooremaid, küll vanemaid. Mõned nendest tahavad lapsi saada, mõned mitte. Eks seda näitab tulevik, kas keegi nendest ka ümber kunagi mõtleb.
Aga väike nõuanne sulle, katsu oma hüsteeriat natukene kontrolli all hoida. Ma arvan, et naisi ei peleta sinust eemale mitte tahtmatus lapsi saada vaid sinu foobiline suhtumine nii naissoosse kui seksi kui kooselusse. Ma arvan, et ükski tulihingeline lastevastane naisterahvas ei suudaks olla suhtes inimesega, kes nii salamisi kui avalikult paanitseb, et naine oma tabletid ära jätab või muul moel su isadusse kupatab.

Selliseid ongi vähe. Otsi Soomest, seal pidi 37% 40-aastastest naistest ilma lapseta olema. Lihtsalt mujal on lubatud olla ka nn. kastist väljas, siin tümitatakse isemõtlejad mättasse. Mina sinu vanusegruppi ei kuulu, aga jah, pole kunagi lapsi tahtnud, olen selle eest väga hoolt kandnud, et kogemata rasedaks ei jääks. Välimus on alati olnud sensuaalne ja naiselik.

1) Mitut naist tutvusringkonnas teate, kes on vanuses 28-36a, kellel pole lapsi ja kes kohe kindlasti ei taha ja ei hakka ka tahtma?
2) Mis põhjusel need naised lapsi ei taha?
3) Kas te ise ka usute, et need tuttavad naised tegelikult ka last ei soovi?
3) Kellena töötavad?
4) Mitu neist on vabad, saleda figuuri ja kena näoga?

-------------------------------------------------------

1. Hetkel meenub ainult üks selline, küll aasta vanem, ning see olen mina ise.
2. Teadmine, et ma ei taha lapsi, oleks mulle nagu kaasa sündinud. Osasid põhjuseid tean, kuid ei tahaks neist siin pikemalt rääkida, osadele pole eneseanalüüsiga (võib-olla) veel jälile jõudnud.
3. Hetkel õpin.
4. Süda ei ole vaba; pole mu figuur praegu eriti sale ega nägu kuigi kena.

Lisaks veel, et minu kogemus näitab jälle seda, et hoopis mehed hakkavad ühel hetkel ikka lapsejutuga peale käima, ehkki olen varem selgesti ütlenud, et ma ei taha lapsi. Ka pole mul tahtmist kasvatada mehe (alaealisi) lapsi mõnest tema eelmisest kooselust. Ei ole lihtne leida meest, kes tõesti lapsi ei taha.

Punkt 3.1 jäi vastamata.
Jah, usun, et ma tõesti ei soovi lapsi. Praegu küll ei kujuta ette, mis võiks panna mind meelt muutma.

1) Mitut naist tutvusringkonnas teate, kes on vanuses 28-36a, kellel pole lapsi ja kes kohe kindlasti ei taha ja ei hakka ka tahtma? - Oskan vastata vaid enda kohta, sest absoluutselt võimatu on mul KINDLALT väita, mida keegi teine kunagi tahtma võiks hakata. Mina ise pole kunagi tahtnud ega saa tahtma, vanust on aga rohkem, kui sinu pakutud vahemikus.

2) Mis põhjusel need naised lapsi ei taha? - Lihtsalt, EI TAHA. Samal põhjusel, miks ma ei taha elada Gröönimaal või miks mulle peedisupp ei maitse. Pole minu rida.

3) Kas te ise ka usute, et need tuttavad naised tegelikult ka last ei soovi? - Enda kohta usun, peale 40-ste abielus tuttavate koha pealt usun ka. Vallalised - ei tea, pole mõtetelugeja.

3) Kellena töötavad? - Enda kohta jätan vastamata, aga pole võimuahne. :D Tuttavad, kelle kohta kindlalt tean, et nad ei tahtnud ega taha, on kõik haritud ja reeglina juhivad oma elu praeguseks ise, mitte ei kuula ülemuse karjeid ja soigu.

4) Mitu neist on vabad, saleda figuuri ja kena näoga? - Keegi, kelle kohta kindlalt võib väita, et nad lapsi ei taha pole minu tutvusringkonnas vabad. Kenad ja vormis küll, KÕIK neist.

Ehkki teema autor ei soovinud "üldist teoreetilist jura", lisaks veel seda, et samas olen oma elus (peamiselt kahekümnendates) kokku puutunud mitme lapsega, kellega on olnud tore koos olla ja huvitav vestelda, aga tajusin samas selgesti, et ma suhtlesin nendega ikka pigem nagu teiste täiskasvanutega ega oskaks võtta laste suhtes vanema rolli. Minulgi vist lihtsalt ei ole seda n-ö emageeni.
Mina omakorda kahtlen, kas saab sellist tähsat asja püsisuhteski jätta kondoomi (seega suuresti mehe) ja/või rasestumisvastaste tablettide hooleks, ning kaalun steriliseerimist.

Veel üks mõte minult: juhul KUI ma mingi ime läbi peaksin kunagi hakkama lapsi tahtma, siis mina isiklikult ei tunne küll, et bioloogiliselt kellegi teise lapse kasvatamine mind alandaks. Adopteeritud laps tuleks kõne alla sama vähe v palju kui lihane laps.
Ja muide, minul on olnud alati väga raske mõista, miks mõned mu sookaaslased niimoodi vastu mehe tahtmist rasedaks jäävad, nagu teema autor kirjeldab ja kardab.

Tean ühte, kes tõesti ei taha. Aga temale sa kindlasti ei sobiks. Sest olgem ausad, teemaalgataja, sul on hoopis muud ja tõsisemad probleemid kui lapsi mitte tahtva naise leidmine.

Nõus ahjaa'ga. Teemaalgataja tundub kuri ja ülbe mees olevat, kellest hoiaks niisamagi eemale (isegi kui ka lapsi ei sooviks)... :D

+ kitsarinnaline

Never say never... Kuna mulle ei meeldi väga-väga paljud mehed, siis nende sadade meeste jaoks olen alati olnud naine, kes last mitte mingil juhul ei taha. Arvasin väga pikka aega, et ma ei tahagi, lapsi nähes ei tunne ma ka midagi erilist, mõned lapsed on päris toredad, aga alati on hea meel, et endal ei ole. Aga siis tuli mu ellu mees, kellesse kõrvuni armusin. Last ikka ei tahtnud, aga laps tuli ikka. Ja kui ta juba kõhus olemas oli, tahtsin seda last äkki väga-väga, just sellepärast, et olin seda meest armastama hakanud. Nii et pole midagi ebakindlamat asja kui kindlad asjad... Äkki oled minutaoline enesekeskne eneseimetleja, keda on ülimalt raske võluda, aga kui siiski lõpuks kellessegi tõeliselt armud, tahad temaga eneselegi ootamatult kõike ja rohkem veel :)

esiteks ütleks, et mitte kõik naised, kellel pole lapsi, ei ole "võimukad karjäärinaise,d kes ei taha lapsid". Mõnikord elu lihtsalt läheb nii - kes ei saagi lapsi, kes ei armu, kellesse ei armuta, kelle mees pani kõrvalt, kellel kadus armastus lihtsalt ära jne

aga vastus küsitlusele

1) Mitut naist tutvusringkonnas teate, kes on vanuses 28-36a, kellel pole lapsi ja kes kohe kindlasti ei taha ja ei hakka ka tahtma?

Ei tea ühtegi sellist

teistele pole mõtet vastata.

Kuid vastan siiski viimasele - naise lapsesoov ei ole seotud tema figuuri ja välimusega:D Figuuri ja välimusega on seotud ehk mingil määral tõenäosus lapsi saada, kuid normaalne inimene teab, et armastus ei käi välimuse järgi

1) Mitut naist tutvusringkonnas teate, kes on vanuses 28-36a, kellel pole lapsi ja kes kohe kindlasti ei taha ja ei hakka ka tahtma?

Olen ise üks neist. Ja sõbrannade hulgas ikka lastetuid leidub veel, nii 5-6 tk. Muidugi ei tea igaühe kohta täpselt, kas ta lapsi ei taha või seisab asi vaid mehe puudumise taga.

2) Mis põhjusel need naised lapsi ei taha?

Mina ei ole kunagi lapsi tahtnud. Lihtsalt ei sobi emadus minuga kokku. Ja olen ka leidnud elukaaslase, kes samuti lapsi ei taha, nii et kõik on rahul. Olen küll kasvatanud kasulast, aga bioloogilist last plaanis ei ole.

3) Kas te ise ka usute, et need tuttavad naised tegelikult ka last ei soovi?

Loomulikult usun.

3) Kellena töötavad?

Oeh. Väga erinevate elukutsete esindajad. Muide, peale ühe on kõik kõrgharidusega.

4) Mitu neist on vabad, saleda figuuri ja kena näoga?

Hmm... Sellele küsimusele on raske vastata, ei suuda jagada oma sõbrannasid ilusateks-inetuteks. Mingi koll ega 100-kilone pole neist keegi. Ise kannan numbrit 36, nii et paks pole, ja näoga olen ka rahul :)

ainult need naised ei taha lapsi, kes neid nagunii ei saa mingil põhjusel. seega hädavale seegi.
kindlasti on aga neid naisi, kes last iga mehega ei taha. ylejäänud on sellised meeleheitel lapid, kel kuumahood kuklas või kinnisidee peas, et laps peab olema.

Kunagi mulle yks meessoost sõber kes tahtis koogutada iga naist ja ilgem ringitõmbaja oli(mis siis et omal naine ja lapsed) ytles kuldsed sõnad oma suurt "uurimustööd" ja statistikat arvestades et - kõige parem naine on synnitanud naine :)

mina ise kindlasti, ei hakka iialgi tahtma, ootan mil vanus kukub et steriliseerida lubataks. tüütu vahenditega jahmerdada. Väga vähesed lapsed meeldivad, ja sedagi kaugelt. Algul lalisevad ja teevad pahandust, on haiged ja vinguvad, nõuavad aega, raha ja hüvesid, siis on väike mõistlik periood mis lõppeb puberteediga ja peale seda- aidaa, kallid vanemad. MILLEKS mul sellist vaja?
Haritud olen, silmaring avar, hobid on olemas, treenitud sale- abielus. Õnnelikult.

Alati on heameel lugeda, kui Alu teab absoluutse kindlusega, mida kõik naised tahavad. Pooled naised (nagu ka pooled mehed) ei tea isegi, mida tahavad, aga Alu teab.

Alukene, ma olen ligi 15 aastat abielus olnud mehega, kellega ma kavatsen ka edaspidi abielus olla, keegi teine südant siiani kiiremini põksuma ei pane, ja kujutad sa ette, mina ei taha lapsi, pole iialgi tahtnud ja temal on absoluutselt ükskõik. Tean, sa ei kujuta. Sest see ei sobi sinu kitsa maailmavaatega kokku. Sest KÕIK naised tahavad lapsi. Ja kui ei taha, siis nad ei saa. Ja kui saavad, siis pole neil meest. Ja kui on mees, siis nad kindlasti tegelikult seda meest ei taha.
Tola.

ang,

tola muidugi:)

muidu see et..sulle olnuks vaja vaid meest, kes muudab meelt. muud midagi:)

nyyd on muidugi põhjust juba ette kujutada, et iial pole last taht:)

Õigus. Nii ongi. Ette kujutada.

Mulle oli ja on vaja täpselt seda mees, kes mul on, sest mulle ta sobib.

Kirjuta kord raamat, "Minu (Alu) aastad naisena". Pole võimalik asjadest sellist ülevaadet omada, kui endal samu "varuosi" pole. Räägi meile midagi ematunnetest oma isikliku kogemuse põhjal? Räägi, kuidas soov rase olla sinus esmakordselt lõkkele lõi? Räägi, mis tunne on kleiti kanda? Räägi, millene mees sul on? Kas ta pani sind meelt muutma?

Eksid, alu. Nt minul pole mingit põhjust arvata, et ma ei saaks lapsi. Hädavale oleks minu puhul vastupidi hoopis see, kui väidaksin, et ma ei saa lapsi (ehkki tahaks).

No, mina pole ka kunagi olnud mingi "emageeniga", st. ma ei ole tassinud kaasas nukku, kujutades ette , et ta on minu laps nagu paljud tüdrukud teevad; ei ole tundnud võõraid väikelapsi nähes vastupandamatut soovi neid sülle haarata jne.

Siis aga juhtus nii, et armusin mehesse väga sügavalt. Olime mõni aeg suhtes ja siis hakkasid tekkima kujutlused, kui tore võiks olla koos temaga laps saada, koos kasvatada, kuidas nii huvitav oleks jälgida, milline täiskasvanu sellest lapsest saab jne.
No, aga teiselt poolel sai soov minuga koos olla otsa ja nii ta om teed läkski.

Nii et jah, minu puhul, kuigi mul muidu lapsesoovi ole, on küll suur oht, et kui peaks jälle armuma, siis ssee tekib. Sellise mehega, kellest juba ette tean, et oh ei, sellesse ma kohe kindlasti ei armu, sellisega ei ihka jällegi püsisuhet/kooselu.

Nii et sulle ma ei sobiks.

Peale selle mulle üldse ei meeldi see, mis sa ütlesid kasulapse kasvatamise kohta - et see on enda alandamine. Vaata, kui mina oleks olnud lapsendamist vajav laps ja keegi oleks mu lapsendanud ja minu vastu hea olnud, oleks küll seda inimest lõpmatult austanud!

ma arvan, et me oleme kõik (peale Alu) teemaalgataja mehena maha kandnud nii ehk naa. 34-aastast meest, kes pole püsisuhtes olnud oma (teoreetilise) kaaslasena aktsepteeriks ma vaid juhul, kui ta on kas usklik või senise elu õppimisele ja karjäärile pühendanud ja mõlemal juhul ka süütu, aga kindlasti mitte sellisele, kes on ühepäevaliblikana elanud. Absoluutselt tühi tüüp.