Mis asi see on? Kes on see objektiivne hindaja, kes kuulutab ühe suhte heaks või halvaks? Minu jaoks on halb suhe paigal sammuv, tupikus olev, aga kui ma hindan oma suhte selliseks, siis kas see on objektiivne või meelevaldne, kui teinepool leiab, et kõik on jummalast okei.

Kui teine sulle kuidagi vaimselt või füüsiliselt haiget ei tee, siis on halva suhte defineerimine pigem tõesti subjektiivne ning oleneb inimeste iskiklikest soovidest, iseloomust jne. Näiteks ühele meeldib stabiilsus ja tasakaal, teine tahab pöörast kirge. Kui kompromissi ei leita, siis ongi ühe või teise osapoole jaoks suhe halb.

suhet hakatakse hindama siis, kui seda vörreldakse. Mingi asi logiseb, mis ühele väga tähtis, aga teisele pole väga oluline. Väga primitiivne näide: üks on korraarmastaja, teisel pole sest sooja ega külma. Pikapeale hakkavadki sellised pisiasjad häirima, eriti kui on tekkinud rutiin, mis tekib niikuinii.

Kas on siin keegi, kes on loonud suhte, kus yks osapooltest on kirglik ja teine hindab seda stabiilsust.
Mina, see kirglikum pool tunnen, et midagi jääb puudu ja ei julge edasi minna. Ei tea kas lõpetada see suhe või suruda oma kirglikkust alla.

peaks vist oma kirele ikka väljundi leidma. allasurumine pole kah lahendus. kõik, mida alla surutakse, hakkab millalgi ikka väljapääsu otsima. ja kui vahepeal on asi hapuks läinud, alla surutud ja kokku pressitud, siis oioioi, see, mis välja tuleb, pole enam see. vaid nt viha ja raev. oleneb, kaua on hapendatud.
kes ennast armastab, see rahuldab oma vajadused ära, siis nad ei kiusa enam ja siis hää rahulik elada, märksa tasakaaöukamalt

isegi seda mõelnud, et kirele leiab välendi igal ajal ja igalpool. Kuid kas on õige juba alguses suhet arendades arvestada sellega, et oma kirge hakkan rahuldama hoopiski kellegi kolmanda osapoolega ?

Õige! Emotsionaalne ja kirglik inimene peabki oma tundeid rahuldama stabiilse flegma peal, sest see kannatab kõik välja. Kirglik+kirglik....no mis nahka sealt tuleb? :))
Kuigi ma arvan, et inimesed peaksid olema max. sarnased. Paras piin on elu flegmaga, rääkigu teised tasakaalust kuipalju tahes.

suhe on halb, kui see ei vasta sinu ootustele või tema ootustele - ja ikka jätkatakse nö suhtes olemist... suhe muutub halvaks sel hetkel, kui jätkatakse .. st et suhe ei toimi... pole mõtet rääkida vägivallast (vaimne, füüsiline jne muud sõltuvused)- see on kõrvalekalle ja vajab ravi. halb suhe on siis kui kaks toredat inimest jätkavad suhet kui see ei rahulda kumbagi osapoolt- halb on selle eiramine ja iseenda ja ka teise petmine. -äratundmine ja tunnistamine võtab aega.- minu arvamine on selline.

Ma ei kirjuta enam kiilakaga.

Äratundmist, et ühe või mõlema osapoole tunded on pidevalt allasurutud ja niiöelda kaane alla hapnema pandud, saab lahendada lisaks lahkuminekule ka sellega tegeldes. Oluline on tabada piir, kustmaalt on lahkuminek paratamatu ja kustmaalt annab olukorda päästa, isegi mõlemale nauditavaks muuta.
Muuta tahetakse sageli teist, mitte ennast. Hea suhe tähendab siiski kompromisse ja seejuures mitte sunnitud kompromisse, vaid mõlemaid rahuldavaid.
Kui kirglikkusest voodis rääkida, siis tõesti ei kujuta ette, et ühe suur huvi ja teise täielik huvitatus kuidagi kompromissini saaks jõuda. Ainult et siin tekib küsimus, kuidas sellised inimesed üldse kokku said. Kui teise huvi on tasapisi vähenenud, on selleks põhjus ja see põhjus tuleb välja selgitada. Tobe on olla veendunud oma suurepärastes võimetes ja teist külmuses süüdistada. Kärme tegutsemine ei näita võimekust, vaid pigem oskamatust või tahtmatust ka teise soove arvestada.

Ei ole piin elada rahuliku mehega, muide väga hea on, aga see rahulikkus peab sinu temperamenditüübiga sobima. Minu teine pool on väga sarnane Pilvede all Indrekuga, ma ise pole küll Mari-tüüp, olen kodukesksem, aga sobivus on super.
Muidu väga nõus eelkõnelejaga

Jah, näide Indreku-tüübist on väga hea. Olen nõus. Väljendasin ennast halvasti, ei pidanudki otseselt silmas, et naudiks elu ameerika mägedel koleerikuga, kes hüpleb siia-sinna.
Mehe juures kindlameelsus, järjekindlus, sihikindlus on ülihead omadused :)
Seda ikka heas mõttes.

Kysimus minu poolt ikka selles, et mees võib olla tõega väga heade omadustega, aga lihtsalt sedasama kirglikkust jääb puudu. Kas te tõesti suruksite oma kirglikkuse kohe alguses alla ja jääksite ikka suhtesse?
Sama teiseltpoolt, et mehel on kirglikkust rohkem, kui naisel, samas on ideaalne naine muudes omadustes.
Indrek on lavastuslik meeskuju:DDD elu on ju hoopiski muu, kui ainult pool tundi filmi.

Indrek võib lavastuslik meeskuju olla, aga sobib hästi näiteks, nagu Paulgi, kes meenus su loetelu (head omadused ilma kireta) lugedes esimesena. Mulle Pauli tegelaskuju mehena ei meeldi, sõbraks küll, aga mehena mitte, sest ei teki armumiseks vajalikke tundeid. Indrek aga paneb mõnust nurruma. Kirglikkus peab sarnasel nivool olema.

Halb suhe on minu arvates see, kui partneri peale mõtlemine juba tekitab negatiivseid emotsioone ja kokku saades ka ainult käib sõnasõda. Ja kui polegi kummalgi osapoolel tahtmist olukorda parandada. Siis polegi muud, kui see suhe lõpetada. Muudel juhtudel on ehk mingi võimalus midagi muuta, et suhe paraneks.

kui kirglikkuse all silmas pidada seksuaalset kirge siis kindlasti tekib probleem kui naisel on tunduvalt korgem libido kui mehel. naine kes pidevalt poordes voib mehe ikka paris ara tyydata ma kujutan ette:) vastupidine juhus on ehk tavaparasem, st. et mees on suhtes see kirglikum pool ja naised ehk oskavad sellega paremini toime tulla.