Feministi nurgake
koma kasutamine
tarkpia 24. november 2004, kl 16.43 |
karumz 24. november 2004, kl 17.01 |
filoloog 24. november 2004, kl 20.49 |
oh appi-appi, jälle need esimese klassi reeglid! kas te hiljem ka veel natuke koolis käinud olete?
ning ette võib väga vabalt koma käia, see oleneb lausetüübist. rindlauses ning ette koma ei panda: "ma nägin õues lilli ning jooksin neid korjama".
aga kui sõna ning ette satub kõrvallause, on selle ning-i ees kona, täpselt nagu ükskõik millise teise sõna ees: "ma nägin aias lilli, mis kaunilt õitsesid, ning jooksin neid korjama".
täpselt sama jutt käib "kui ka" kohta. vrd "ma nägin aias nii roose kui ka astreid", aga "ma nägin aias nii roose, mis olid juba ära õitsenud, kui ka astreid, mis alles alustasid õitsemist".
on üks väga-väga oluline reegel, mis seda juhib ning millel ei ole praktiliselt ühtegi erandit: NB!!!!!! KÕRVALLAUSE ERALDATAKSE PEALAUSEST ALATI(!!!) KOMAGA!!!!!
"kui" suhtes on tarkpial õigus, see on jällegi see kõrvallause reegel. kui järgneb öeldis, siis on kui kõrvallause eraldaja ning tema ees kasutatakse kõrvallause eraldamiseks koma ("ma olen targem, kui sa arvasid"). kui öeldist ei järgne, siis pole ka kõrvallauset ja koma ei lähe tarvis ("ma olen targem kui sina").
ning ette võib väga vabalt koma käia, see oleneb lausetüübist. rindlauses ning ette koma ei panda: "ma nägin õues lilli ning jooksin neid korjama".
aga kui sõna ning ette satub kõrvallause, on selle ning-i ees kona, täpselt nagu ükskõik millise teise sõna ees: "ma nägin aias lilli, mis kaunilt õitsesid, ning jooksin neid korjama".
täpselt sama jutt käib "kui ka" kohta. vrd "ma nägin aias nii roose kui ka astreid", aga "ma nägin aias nii roose, mis olid juba ära õitsenud, kui ka astreid, mis alles alustasid õitsemist".
on üks väga-väga oluline reegel, mis seda juhib ning millel ei ole praktiliselt ühtegi erandit: NB!!!!!! KÕRVALLAUSE ERALDATAKSE PEALAUSEST ALATI(!!!) KOMAGA!!!!!
"kui" suhtes on tarkpial õigus, see on jällegi see kõrvallause reegel. kui järgneb öeldis, siis on kui kõrvallause eraldaja ning tema ees kasutatakse kõrvallause eraldamiseks koma ("ma olen targem, kui sa arvasid"). kui öeldist ei järgne, siis pole ka kõrvallauset ja koma ei lähe tarvis ("ma olen targem kui sina").
mäluvärskendaja 25. november 2004, kl 08.52 |
tige 25. november 2004, kl 09.27 |
kuule, mäluvärskendaja, vahetult enne sind on asi pikalt-laialt selgeks tehtud ja ikka hakkad sa siin hiilgama oma 4. klassi "tarkustega"! sinu reegel kehtib üksnes lihtsates rindlausetes, on palju erinevaid variante (veel teisigi peale kõrvallause), kus su reegel ei kehti. kõik oleneb siiski lausekontekstist.
to mäluvärskendaja 25. november 2004, kl 09.27 |
hark 25. november 2004, kl 09.50 |
ei noh 25. november 2004, kl 09.56 |
eeskujulik õpilane 25. november 2004, kl 10.22 |
filoloog 25. november 2004, kl 10.52 |
Loomulikult on selles lauses koma.
T. Erelt, M. Erelt, K. Ross "Eesti keele käsiraamat", lk 430: "Sageli eksitakse võrdlussidesõnade nagu, kui ja otsekui komastamisel, sest need sidesõnad võivad siduda niihästi kõrvallauset kui ka mittelauselist moodustajat. Kui sidendile järgneb öeldisverb, on tegu kõrvallausega ning sidendi ette tuleb panna koma. Kui verbi pole, on tegu mittelauselise moodustajaga ja koma ei panda."
E. Uuspõld "Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale", lk 56-57: "Ebakindel on koma kasutamine kui ja nagu ees, sest see nõuab oskust vahet teha erinevate süntaktiliste tarindite vahel. Eristada peab oskama kõrvallauset ja võrdlusfraasi, ära peab tundma kui-lisandi. /---/ nt Külmikutes on temperatuur kõrgem kui lubatud pluss kuus kraadi /---/ nt Tema jutt oli siiras ja ta ütles rohkem, kui tavaline viisakus nõuab. Narkoteemalise sõnavõtu eesmärk oli hoopis teine, kui saates nähtus."
Võrdlusfraasi, rõhutan fraasi (fraas ei sisalda finiitset verbivormi, s.t öeldist!) ei eraldata muust lausest komaga. Küll aga eraldatakse komaga kõrvallause (mille määrab öeldise olemasolu), olenemata kõrvallause tähendusest - see võib väljendada tingimust, võrdlust või mida iganes.
Appi, kuidas mind ärritab, kui diletandid endale oma teadmiste puudlikkusest aru ei anna ja teisi õpetama tulevad...
T. Erelt, M. Erelt, K. Ross "Eesti keele käsiraamat", lk 430: "Sageli eksitakse võrdlussidesõnade nagu, kui ja otsekui komastamisel, sest need sidesõnad võivad siduda niihästi kõrvallauset kui ka mittelauselist moodustajat. Kui sidendile järgneb öeldisverb, on tegu kõrvallausega ning sidendi ette tuleb panna koma. Kui verbi pole, on tegu mittelauselise moodustajaga ja koma ei panda."
E. Uuspõld "Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale", lk 56-57: "Ebakindel on koma kasutamine kui ja nagu ees, sest see nõuab oskust vahet teha erinevate süntaktiliste tarindite vahel. Eristada peab oskama kõrvallauset ja võrdlusfraasi, ära peab tundma kui-lisandi. /---/ nt Külmikutes on temperatuur kõrgem kui lubatud pluss kuus kraadi /---/ nt Tema jutt oli siiras ja ta ütles rohkem, kui tavaline viisakus nõuab. Narkoteemalise sõnavõtu eesmärk oli hoopis teine, kui saates nähtus."
Võrdlusfraasi, rõhutan fraasi (fraas ei sisalda finiitset verbivormi, s.t öeldist!) ei eraldata muust lausest komaga. Küll aga eraldatakse komaga kõrvallause (mille määrab öeldise olemasolu), olenemata kõrvallause tähendusest - see võib väljendada tingimust, võrdlust või mida iganes.
Appi, kuidas mind ärritab, kui diletandid endale oma teadmiste puudlikkusest aru ei anna ja teisi õpetama tulevad...
tasuta nõu 25. november 2004, kl 12.46 |
käkk 25. november 2004, kl 16.10 |
liisbet 05. juuni 2014, kl 23.32 |
Märkamatult 08. juuni 2014, kl 06.45 |
Lisa postitus