Kas jagaksite kogemust need, kes on pikaajalises kooselus ühekordse petmise andestanud. Kas olete sellest üle saanud? On suhetesse mõra jäänud? Või olete lõpuks ikkagi lahku läinud?

Ja mida sinusse puutub teiste elu. Ela ikka oma elu, siis ei vahi mees ka kõrvale.

Mis nüüd vajad kisakoori, et koos kooris halada?

Kui kõik nüüd vastavad sulle, et suhtesse jääb mõra, siis jääb siinsete vastuste tõttu sinu suhtesse ka mõra? Kui aga seda hala siin ei kuulaks, siis ei jää sinu suhtesse mõra?

nägin oma silmaga mehe petmist. Elasime edasi, kuid lõpuks läksime ikka lahku. Ei suutnud unustada. Nüüd olen juba 22 aastat uues õnnelikus abielus.

ei no...,
aga miks on vaja sinul targutada, et kui igaüks elab oma elu, siis lase küsijal elada ka oma elu.
Tema tahab küsida, see on tema soov ja ei ole sinu asi siin targutada, jätad nii endast väga vastiku mulje. Mina hoian sinusugustest meelsasti eemale.
Ju teevad seda ka teised, miks muidu siin oma ikaldunud tarkusi jagad.

Mis sind rohkem häirib, kas minu targutamine siin või see, et sa ei suuda teiste elus tuhnimistest eemale hoida?

Ma ei tuhni kellegi elus, vastamine on siin vabatahtlik. Ja muide elangi oma elu, aga teiste kogemuste kuulamine ei tee halba. Inimesed on küll erinevad, aga samas ka väga sarnased.

Muidugi!

Kuidas sellisest asjast aru ei saa täiskasvanud inimesed, et oma suhte võiks luua ikka endast ja oma partneirst lähtuvalt, mitte sellest lähtuvalt, kuidas kõik teised ümberringi elavad?

Maailmas on minevikus miljardeid inimesi petetud ja miljardid ei ole suutnud andestada ja on lahku mindud.

Muudab see nüüd midagi sinu suhtes?

Üritasin andeks anda, aga ei suutnud. Juba tema nägemine tuletas mulle meelde kuidas ta oma eksnaisega mind pettis. Nagu irvitaks mu üle.
Ei, selline asi ei ole andestatav.

ühekordne? kuidas sa seda tead? see, et ühe korra vahele jäi, ei tähenda, et oli ühekordne. rusikareegel on, et kes petab korra, petab KINDLASTI ka teise ja seitsmenda jne. barjäärist mitte petta kord üle astununa ei tundu see enam inimese jaoks probleem. seda enam, kui anti ju andeks, küll antakse ka järgmine kord. ja antaksegi. mõne aja on ta nüüd lihtsalt ettevaatlikum, et mitte vahele jääda. sellel, kes petab, ei ole mõttes, et enam ei teeks, tal on mõttes, et enam vahele ei jääks. aga kui tahad omal nahal ära proovida, kuidas see suhte ära rikub, siis muidugi proovi. mina ei kujuta ette, kuidas jagada kodu ja elu inimesega, kes sind alt vedas, pettis, valetas, reetis. miks peaks? miks? mis põhjus võiks olla aktsepteeritav? see, et kardad üksi jääda, et ei leia uut? noh jah, sellele ta välja ju mängibki, ta teab seda ja teab ka, et ega sa ju maha ei jäta teda, näägutad pisut ja mis kõige hullem, püüad veel parem nainegi olla ja rohkem seksi pakkuda jne, lipitsed, nagu oleksid sina süüdi. see kõik on ju maailmas juba tuhandeid kordi nähtud, isegi vast miljoneid. mina kohe ei usu, et on olemas inimesi, kes on petnud vaid korra, vahet pole, kui ka keegi kinnitab, et nii on, ei usu mina. petja on petja ja tema väärtused pole paigas. kes petjaga edasi elab, ka selle enda väärtused pole just suurt kiita. kurb lugemine, mis? aga nii tõsi. kahjuks.

võin öelda, et inimene, kes kõige rohkem tegi solvunud nägu, et kuidas ma teda üldse kahtlustadagi võin, tema nii truu mees ja mis kõik veel, süüdistas hoopis mind, et no kuidas mul muidu üldse selline mõte võiks tulla jne. kuigi igal sammul tuli välja asju, mis viitasid selgele petmisele, ikka ajas tagasi. ja ajas tagasi nii kaua, kuni ma ei soostunud uskuma, et suguhaigus taevast talle tilli otsa kukkus. õnneks, ma kordan, suureks õnneks läksime kohe lahku. olen enda peale pahane, et ei võtnud esimesi märke tõsisemalt ja ei nuhkinud juba varem välja neid kümneid petmisi. oleksin pidanud. muide, enamasti neil, kes petavad, on ikka alati ka väga kõva teooria, kuidas nuhkida ei tohi nende järel. minu omal oli ka ja mis kõige kurioossem asja juures, ise nuhkis mu telefonis ja meilides ja lausa jälgis mind salakaameraga. aga teadagi karma saab ta kätte, ega ta kaua suuda põgeneda.

palju neid mehi ikka on, kes kunagi ei peta. või et oled 20, 30 aastat õnnelikus abielus ja ei mingeid suhtekriise. see on noore inimese illusioon abielust, millel pole reaalse eluga midagi ühist.
ma olen kolmandat korda abielus ja seda 22 aastat. esimesed 2 abielu läksid karile just sellepärast, et ma ei andestanud. kolmandal korral sain aru, et nii võibki suhtest suhtesse jooksma jääda ja andestasin. andestasin lausa mitu korda.
praegu oleme abikaasaga juba üle 50 ja õnnelikud, kõik jamad on jäänud kusagile kaugele minevikku ja meil on omavahel sügav armastus. olen absoluutselt veendunud, et tegin õigesti, et andestasin, ilma selleta ei oleks meil seda tänast elukogemust ja tänu sellele nii suurt õnne ja armastust.
naistel on naiselik vaist, seda kuulagi ja selle järgi talita.

enne,kui mehe minema saadad.
proovi end tema asemele panna,kas ta ehk tundis end hetkel kuidagi halvemini,ehk olid ta ise hetkeks unustanud.
no kui ikka mõlemil peale ülestunnistust pisar silma tuleb,võib veel andestada.
kui aga mees õhku täis ja oma süüd ei tunnistagi,siis ei tule sellest enam miskit välja.
ärge kunagi pange oma meest proovile,et tema truudusele kinnitust saada ja ärge jätke talle muljet,et teil on äkskõik.
kui te ise teie suhtesse tõsiselt ei suhtu,ei tee seda meeski.

millest pisar silma, et pettis või kardab sinust ilma jääda. Tegelikult on nii, kui korra on petnud ja avaneb võimalus tehakse seda ikkagi, käib see nii meeste kui naiste kohta.

algul mõtlesin et annan andeks, kuna ei tahtnud ilma jääda kõigest mis oli. Leppisime isegi ära algul aga ma läksin eemale järele mõtlema ja nägin teiste normaalseid suhteid ja sain aru, et mul ei ole suhtes pooltki seda, mis seal peaks olema. Andsin teada et ei soovi jätkata ja kolin välja esimesel võimalusel. Ja jumal tänatud, et nii läks..ma tean et ma oleksin täiesti õnnetu kui ma oleks sinna jäänud. Praegu olen õnnelik ja nägin hiljuti ka seda naist kellega peteti - too ei julgenud mulle isegi otsa vaadata. Oleks ma andeks andnud, oleks endal häbi olnud teda näha, aga nüüd on mul uhkus alles, et pikalt saatsin - et andsin sõnumi et minuga nii ei tehta. Olen uuega koos ja meeletult tänulik, sest see on tõsiselt super mees, ma olekski jäänud õnnetuks ja see petmine oleks kummitanud edasi, nüüd on mul tulevik vähemalt ja olen õnnelikum kui kunagi varem.

Ei ikka ole nii. Kui korra petad siis enam mitte kunagi.Proovid viga ikka parandada. Kust selline arvamus tulnud on, et jääd petma. Mul tuttav kannatas selle pärast kogu elu, et tegi vea ja proovis seda parandada, kahjuks sellise arvamuse pärast jäeti ta maha lihtsalt.

Ju on ka selliseid erandeid, kes tõesti vaid korra petavad. Samas, ehh, Su tuttaval ei jäänud isegi võimalust teada saada, kas ta oleks veel petnud või ei. Tagantjärele on lihtne ju arvata, et ilmselt poleks.
Ise olen kõike teinud. Olen 2 suhet hoobilt lõpetanud, kui olen petmise avastanud. Ühe puhul mõtlesin, et annan andeks, kuid mees ise otsustas armukese kasuks. Õnneks, sest esiteks pole ma kindel, et oleksin suutnud andeks anda ja teiseks leidsin uue mehe, kellega seni olen probleemivabalt koos olnud (ei taha nüüd ära sõnada).
Usun, et andestamise otsus sõltub suuresti ka andestaja poolest, mitte pelgalt sellest, kas petja pool suudab edaspidi truu olla. Kui ikka siiralt sisimas andestada ei suudeta, on selline elu pigem piin. Parem siis juba korra ära nutta-ahastada ja eluga puhtalt lehelt edasi minna. Vinduv ja kahtlustav suhe sööb augud sisse.

No ei ole see mingi rusikareegel, et kes korra petab, siis läheb saripetmiseks. Paljudel juhtudel just petmise tulemusena loksub paika, kui armas on oma mees või naine. Sarpipetmise puhul ongi suhtes mingi suurem mäda sees ja sageli polegi see sisulises mõttes mingi suhe, ainult formaalselt.

Esimene kord tasub andeks anda ja unustada. Ja muidugi rääkida sellest. Mida kindlasti ei tasu teha on vihal lasta vinduda, lahku ei lähe, aga käib pidev nõelamine, hammustamine, sisistamine, igal võimalikult hetkel petmise nina alla hõõrumine. Ka ise pead mõtlema, miks mees nii tegi, kas ka mitte sinu käitumine pole teda selles suunas tõuganud.

petmine jääb hinge nagu pind pees, et seda unustada tuleb tast vabaneda.

Kui saab, siis ikka andestab aga... kas elu koos ka sellep4rast edasi l4heb on isekysimus. Ja yldse mis on petmine? Mina lisaks petmise alla ka seksist keeldumise n4iteks kuu aja jooksul. Pole vist meest kes ei tunneks end sellises olukorras petta saanuna.

kus see kirjas on, et mitu korda sexi kuus saab? järsku oled ise nii eba ja koba, et naist ajab lihtsalt oksele?