Feministi nurgake
üksikud
kaksik 06. detsember 2016, kl 15.41 |
Inimesed jagavad oma kogemusi ja arusaamu, ei tasu päris piiblitõdedena neid kirjatükke võtta, aga nii mõneski on iva sees.
Depressioon on tavaliselt pikaajalise stressi tulemus. Ja ka selles on oma tõde, et rõõmsamal pilgul ja leebemate mõtetega on maailm ilusam koht. Kõikide asjade algus on eelkõige iseendas.
Vingumise, salvamise või sõimlemise abil otsitakse abi või leevendatakse oma stressi. Eriti vahva, kui selle tulemusena jääb kusagil reaalis mõni inetu indsitent sündimata.
Depressioon on tavaliselt pikaajalise stressi tulemus. Ja ka selles on oma tõde, et rõõmsamal pilgul ja leebemate mõtetega on maailm ilusam koht. Kõikide asjade algus on eelkõige iseendas.
Vingumise, salvamise või sõimlemise abil otsitakse abi või leevendatakse oma stressi. Eriti vahva, kui selle tulemusena jääb kusagil reaalis mõni inetu indsitent sündimata.
lihtne tõde 19. detsember 2016, kl 12.52 |
Alu Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Tahtsid uurida, et palju on poolikuid või katkisi
> inimesi, kes loodavad enda tervenemisele kellegi k
> ukil? Neid on terve eesti täis, paaris ja eraldi.
> Tugevad ongi omaette ega tegele enda petmisega.
Kõik, kes kuulutavad nagu oleksid üksi ja ilma armastuseta õnnelikud, tegelevad enda petmisega. Loomulikult ei tunnista seda iseendalegi...see näitaks ju "nõrkust".
-------------------------------------------------------
> Tahtsid uurida, et palju on poolikuid või katkisi
> inimesi, kes loodavad enda tervenemisele kellegi k
> ukil? Neid on terve eesti täis, paaris ja eraldi.
> Tugevad ongi omaette ega tegele enda petmisega.
Kõik, kes kuulutavad nagu oleksid üksi ja ilma armastuseta õnnelikud, tegelevad enda petmisega. Loomulikult ei tunnista seda iseendalegi...see näitaks ju "nõrkust".
ma olen kuulnud 19. detsember 2016, kl 14.30 |
Eelmisele 19. detsember 2016, kl 14.45 |
ma ei tea 19. detsember 2016, kl 16.40 |
Mul pole kunagi nii häid sõpru olnud, et saaks koos aastavahetust või sünnipäeva veeta. Viimati käidi minu sünnipäeval lapsena ja teismelisena hakati juba seltskonda valima ning jäeti sünnipäevalt välja. Ei ütleks isegi, et oleks kellegagi tülis olnud või poleks teistele meeldinud, aga mitte nii palju, et mind oleks kuhugi peole, sünnipäevale või aastavahetusele kutsutud. Alguses oli häiriv, aga nüüd ei mõtle juba ammu selle peale. Ei usugi, et tahaks suhet või lähedast sõpruskonda, kellega peaks kontakti hoidma, sest see muutub tüütuks. Alguses ongi valus, et miks keegi mind ei kutsu,a ga kui sellega ära harjuda, tunned end palju vabamana. Mind häirib isegi helistamine ja perioodid, kus mul hakkab sõpru tekkima, on väga väsitavad.
Leida52 19. detsember 2016, kl 16.58 |
Leida vibraator 19. detsember 2016, kl 22.00 |
Ja see on hea, kui ma vanamuti p-u-t-s-i saan minna. Hea soe koht, kus pesitseda. Ainult pisut kuiv õhk on seal, ventilatsiooni pole. Vanasti mäletan, kui Leida veel noorem oli, siis sai higistatud nagu saunas omajagu, nüüd kõrbe kuivus kõikjal.
Oo..jaa, meil oli naaber ka kunagi, selline turske, jämme ja tõmmu. Ta elas teises urus, aga seal haises koguaeg ja koopa peauks hakkas mädanema ja mingit jama välja ajama, nii et ta oli sunnitud välja kolima.
Aga muidu läheb mul ikka hästi, kui Leida mu kõledast sahtlist välja võtab ja mind hellitavalt mudides oma p-u-t-s-i lükkab.
Oo..jaa, meil oli naaber ka kunagi, selline turske, jämme ja tõmmu. Ta elas teises urus, aga seal haises koguaeg ja koopa peauks hakkas mädanema ja mingit jama välja ajama, nii et ta oli sunnitud välja kolima.
Aga muidu läheb mul ikka hästi, kui Leida mu kõledast sahtlist välja võtab ja mind hellitavalt mudides oma p-u-t-s-i lükkab.
Leida52 19. detsember 2016, kl 22.34 |
Lisa postitus