oletame, et inimestel tekib ebasümpaatia esimesel kohtumisel kollektiivis või kuskil sellises kohas kus kohtute korduvalt.
olete sunnitud koostöö nimel suhtlema. ja ebasümpaatia tekib just mitte sinust sõltuvalt vaid teisel poolel ja ta näitab seda igal võimalusel välja. Kuidas talute kollektiivis olemist ning seda inimest? Lähed ise ka lõpuks mürgiseks? Arusaadav, et see ei lõppe niipea.
Endal on jube stress ning iga inimese pärast ju ei torma töökohta ka vahetama.
Ütleme nii et otseselt põhjust pole ebasümpaatiaks andnud(aga kes seda teab, võibolla omaette mõtlemine kurja näoga jätab juba enast ülbe mulje). Ei vasta sama käitumisega vastu. Eemalduda? SUhelda minimaalselt´? Ei saa ju pöörduda ülemuse poole, see oleks nagu kaebamine. Usun kui temaga sellest räägiksin, ta eitaks kõike sest on selline juut ning keerutab jutu ära. Veel hullem ju kui ülemus ise selline-okei siis tõesti vist vahetaks töökoha.
No igal võimalusel ei hakka üritama ka talle ju meelejärgi olla

aga proovi selle inimesega rääkida, et sa oled aru saanud, et on tekkinud ebasümpaatia. et aga saaks koos töötada, siis millised oleks võimalused. mida tema näeb ja mis ta välja pakub, et mõlemal hea oleks. äkki teda ärritab mingi psiisasi, mida sa ise ei märka? on juhusid, kus inimene haiseb higile ja seetõttu teda ei sallita, aga keegi öelda ka ei julge. või siis luristad või mis iganes, mis inimest v
äga häirib ja sa ise isegi ei tea.

aga rääkida tasub ja paluda, et kas me võiksime lla täiskasvanud inimesed ja teineteise tuju mite rikkuda. katsume tööasjadega koos hakkama saada ja muul moel ju ei pea shtlema. töökohta ma küll kellegi tõttu ei vahetaks ja ülemusele rääkimine vist ei aita, no mida seegi inimene teha saab, ei lähe ju nagu lapsi õpetama?

Kui keegi ei salli kedagi higihaisu pärast, siis võiks kõigepealt peeglisse vaadata.
Võib mitte sallida haisu, aga inimene ei ole ju hais. Mul oli töökaaslane, kel tihti oli tugev higihais juures. Kuigi haisud häirivad ka mind väga, eeldasin, et ehk tal on mingi tervislik põhjus. Sellegipoolest oli ta väga lahe ja hüpervaimukas inimene ja ma lihtsalt ei käinud teda liiga lähedalt nuusutamas :)

higihais ei ole põhjus ebasümpaatiaks. kas kes ebasümpaatiat välja näitab on ise mingi kade, halb inimene, tahab ussitada

Küsimine ei aita, sest ta ei pruugi vastata või vastab, et ta ei tee midagi. Et kujutad ette. Kas ta käitub teistega ka niimoodi? On ka vahe, kas ta on töökaaslane või ülemus. Töökaaslast saad vältida, palju võimalik, aga ülemust mitte. Ja ülemusel on alati "õigus". Siis soovitan vahetada töökohta. Muidugi, analüüsi ka enda stressi. Võib-olla oled ise liiga vastuvõtlik ja kujutadki rohkem ette, kui on.

õnneks on ainult tegemist töökaaslasega. tõin võrdluse et kui ülemus oleks selline, siis laseksin tõesti jalga. ei ainult minuga ilmselt ollakse selline, kuna olen kollektiivis uus ja töö on vahetustega. olen töötanud 3 kuud ning igakord oleme erinevate inimestega koos, kuid koos ka sellega kes tahab näidata et tema on boss. minu meelest on tobe et ta teeb minu kiusamisega ka endal elu tööjuures raskemaks- selleasemel et mind õpetada, peab ta ise rohkem rapsima.
mõtlengi, et seda kiusu tuleb tööl ja isegi mujalt. näiteks tahad luua kellegiga sõbrasuhteid seltskonnas kus on mehed ja naised ning ollakse selline ükskõikne, kõrk.
kas mu elus on etapp, et elu viskab valesi inimesesi teele?


hindan ennast kõrgelt ja ei ütle et asi tuleb minu enda seest, pigem vist mingi eriti nõme eluetapp kus elu viskab vimkasi ning õpetab mind bitchidega toime tulema. aga teatavasti selliste inimestega koos olemine nullib enesehinnangut. Pärast mitut korvi jääd mõtlema et sul ongi viga miskit.nagu üks kommenteeria mainis et võin haiseda eksole-tegelikult ei haise higi järgi vaid kasutan kvaliteetseid parfüüme.

suhtle temaga minimaalselt, ära püüa talle meele järele olla. elus trehvabki vahest mõningaid peletisi ette.suhtle teistega, a ära väga üle ka pinguta, las asjad kulgevad omasoodu.

Kuna ise olen luuser,aga sil m pole veel pimedaks teinud,siis tõesti vist 22 aastat kollektiivis olles ja haritud kollektiivis olen tundnud peenest intelligentsist puudust ja seal olid haritud inimesed,aga viisin ennast transi,et tööd teha ja leiba lauale saada,aga järjest hullemaks läheb ka uues kohas ,aga kolleege valib juhtkond ja kui rahatu oled ,siis peab leppima.Aga tegelikult ikka päris masendav.Aga noh,eks see ole ka väärtushinnangutes ,kes mida intelligentsiks peab.

naine
ei tasu midagi rääkima minna. sellega teed ainult asja hullemaks.
töötan ise samuti kohas, kus on palju rahvast. mõni käib kohe eriti närvidele. soovitan lihtsalt minimaalselt suhelda. alati, kui inimest näed, viska pea püsti, ole enesekindel, väldi isegi silmsidet, kui pole vaja rääkida. lihtsalt suhtu, kui õhku. vaata temast mööda, vaata temast läbi. toimib väga hästi.
ega siis ebasümpaatse tüübi pärast saa töökohta vahetada. uues kohas võib jälle uus inimene olla, kes sulle ei meeldi, või kellele sina ei meeldi. ja kust neid häid töökohti siis nii väga leida ongi.

Kas ei jaksa osta võimalikult paremat higipulka, rulldeodoranti või pihustiga deodoranti. Kui higi haiseb ikka võikalt, siis tuleb tal sagedamini end pesta ja kasutada deodorante.

Osad on kohe ise nii pugejad ja tahavad kangesti juttu teha, siis lausa põgene. Vastad küll napilt, siis hakkab igasugu märkusi tegma, nt peale tööd riietumisruumis, lihtsalt tahad ruttu tööriided koduriiete avstu vahetada ja ära minna aga temal aega maailm ja siis hakkab ärritama. Ise nad aru ei saa, et inimene ei taha rääkida.

Öeldakse ju, et lugupidamist ei saa nõuda, see tuleb välja teenida.
Sama on ka sümpaatiaga..mõni inimene lihtsalt ei sümpatiseeri või käitub/teeb midagi nii, et meeldimisest saab vastikus.
Üldiselt on nii, et inimesed on sinuga sellised nagu sina oled nendega ja on ka nii, et kõigile meeldida ei ole võimalik, ammugi mitte vajalik.
Töö ja eraelu tuleb osata lahus hoida ja loevad ainult Tõelised Sõbrad.

väga ümmargune jutt. ma ei saanudki aru, mida autor silmas peab selle ebasümpaatia väljanäitamisega.
et kas vahib altkulmu või mõnitab või tuleb kätega kallale.
ära suhtle selle inimesega ja ongi kõik. kui ise tuleb pidevalt juurde ja norib tühjast tüli, ja teeb mingeid isiklikke märkusi, siis pead küll ülemusega rääkima. see on juba ahistamine.
kunagi olin samas situatsiionis, kui üks naine suhtus minusse esimesest päevast sügava põlgusega ja üleolekuga, nähvas ja muigas jne. ei saanud aru, miks nii ja milles asi, sest kõik teised olid kollektiivis väga normaalsed ja sõbralikud, sain kõigiga väga hästi läbi.
hiljem tuli välja, et sel mõrral oli kord mu mehega olnud mingi üheöösuhe vms, sain tema mõttetu viha osaliseks mitte enda süü läbi.