Mis toimub eesti ilu, moe ja kokandus blogijatega?!? Enam normaalset juttu kirjutada ei osatagi või? Tavalised head omadussõnad on muudetud mingiteks ennast promovateks nilbusteks. "Imeilus", "ülikaunis", "super", "ahvatlevalt hõrk".
Blogijad on ju kõik ühte nägu, puudub igasugune stiil, iseloom ja oma arvamus. Nagu peata kanad õrre peal kaagutamas. Reklaamitakse firmade poolt saadetud magedat nänni ja kirjutatakse juurde ülistav jutt. Inglise keeles kutsutakse blogijaid "media whore" - lits, kes müüb ennast nänni eest maha.
Kuhu on kadunud head blogijad?

Paroodia Stellarium.ee blogist:

Täna on see rõõmus päev, mil ma jagan teiega 19 fotot endast iga nurga alt. Nimelt saadeti mulle ilma rahata 7 paari kummikuid, millele ma olen juurde sobitanud rõivaid, aksessuaare ja kübaraid. Fotol number 16 kuldsed kummikud sobivad hästi mu ema hõbedase udusulgselt karvase karusnahamütsiga ja minu külma käes sini-puna-laiguliseks muutunud käevartega. Kui sa laigid kõiki mu fotosid, võid saada kingituseks hõrgu parfüüminäidise. Juba homme loosin välja uue täiusliku imekauni auhinna, mille auks teen fotoseeria vähemalt 26-e fotoga. Ära siis unusta liituda minuga Facebookis ja Instagrammis, kus sul on võimalus näha minust ja minu unistuste elust veelgi rohkem fotosid!

Paroodia Nami-nami blogist:

Olen kolme imetoreda lapse ema ja oma mehe küljeluu. Ma ei mäletagi, kes ma tegelikult olen või kunagi olin, aga see polegi tähtis, peaasi, et olen nüüd Ema ja Abikaasa. Ema ja Abikaasa tiitlid teevad minust päris Naise, mida korrutangi igal võimalusel. Nagu Juhan Smuuli "Polkovniku lesk".
Päevad mööduvad hõrku roogasid valmistades, mis on üle puistatud suhkru-siirupiga või valmistatud raskete loomsete rasvade ja piimatoodetega. Juurviljad on meie imekaunis köögis defitsiit. See väljendub minu naiselikult ümaras kehas ja rullitunud taljes.
Kui oma imeliste laste kõrvalt mahti saan, ajan aias kanu taga. Või käin kohvikus einestamas, et sellest märkimisväärsest sündmusest hiljem blogi külastajaid informeerida. Sest iga piruka, kohukese ja kohvitassi ettekandmine lugejatele, koos fotodega, on minu elu üks tähtsamaid sündmuseid.
Nüüd tuli tuhin peale ja lähen valmistama hõrku heeringa-kama-mate-granoolat, mille valan üle ülimaitsva juustu-koore-majoneesi kastmega.
Ärge siis unustage minu blogi veergudel hommikust õhtuni jagamast omi hommikusööke, lõunasööke ja õhtusööke. Teenin reklaamide pealt raha ja mulle on ülitähtis külastajate arv blogi leheküljel, mitte mis külastajad söövad või foorumites üldse kirjutavad.

Päris tabavalt kirjutatud. Nii ongi.

Eks need moe/ilu/toidublogid välja sure varem või hiljem. Neid on ju nii palju ja kõik on täpselt ühte nägu. Kui üks ära kaob, ilmub 10 samasugust kohe asemele. Enamus on mõeldud pubekatele või trofee naistele, keda meelitatakse ligi kolmandajärguliste kingitustega. See ei ole vett-pidav ärimudel; pigem näitab blogipidaja enda infantiilsust välja.

Üks hea toidublogi on http://www.davidlebovitz.com , kes kirjutab Pariisi elust vaimukalt ja tõetruult. Ja fotod on väga head.

eesti blogimaastik ongi kohutav. hunnik pilte, silmaalused ära, kohutavad poosid veelgi kohutavamal taustal, kortsus riided, maitselagedus, üksteise kopeerimine.
provintsi värk.

ilu-, moe- ja kokandusblogid

Parim blogija maailmas on Garance Dore. Ilusad pildid ja lahe jutt.

http://www.garancedore.fr/en/

Nii peaks blogis pildid välja nägema:

http://the-northernlight.com/

et siis- palun näidisblogija Laura tasemel üllitisi. Et oleks kellelt ja millest šnitti võtta. Üldiselt on kõiksugu meeedia muutunud odavaks laiatarbekaubaks ja igaüks võib teha nii kuis tema tase lubab. See näitabki ju, et tase on keskmine. Tegelikult alla keskmise, sest pole kelleltki midagi suurt õppida. Paraku suhtumine- näita ennast ükskõik missugusel viisil, et sa oled olemas- selline suhtumine ongi viinud kogu eluolu selliseks. Mikrovähe kaunist muusikat, kaduvvähe hõrke maitseid, rabavalt uudset ja kaunist moeloomingut, nauditavat kirjandust...me kõik oleme supperedukad, hüppersaledad, üliandekad, seksikamatest seksikamad ja muidu toredad inimesed :)-ilma igasuguse eripärata, sest see pole masside seas lihtsalt lubatud ega populaarne.

Piinlik on verinoorte pärast, sest need fotod jäävadki ju internetti, isegi kui blogi ära kustutada.
Veelgi piinlikum on vanade tegijate pärast. Sel Stellal on ju koolieas laps.
Less is more, and nothing at all is best of all.

Nami-nami on rohkem retseptikogum, mitte kokandusblogi. Vahel on suur. Retseptikogum on lihtsalt nimekiri koostisainetest stiilis: võta 100g jahu, 3 muna ja 150g suhkrut, sega segamini, vala vormi ja küpseta.
Kokandusblogi on koht, kus räägitakse toidutegemisest ja toiduainetest sügavamalt ning innuga.

Tahtsin veel lisada, et Nami-nami minule ei istu. Liiga külm keskkond ja Pille on reklaamidele keskendunud.
Meeldib http://www.siitnurgastjasealtnurgast.ee/ .

Mõnus moeblogi vanematele naistele http://www.advancedstyle.blogspot.com/

toidublogi või moeblogi pidamine, laste saamine ja ripatsina mehe küljes rippumine ei ole just tähelepanuväärsed saavutused elus. naistele rohkem selgroogu!

Kui tahad moest midagi teada, sirvi briti, ameerika, itaalia, prantsuse ja jaapani Vogue ajakirju. Eesti moeblogindus on nii haledas seisus, et süda läheb pahaks. Ära harjuta ennast ära keskpärasega, vaid nõua alati parimat võimalikku, mida on Vogue.

Moeblogi pidaja paroodia:

Olen nagu tuulekäes lehviv lipp, lehvin siiapoole, lehvin sinnapoole. Võtan kõik hilbud valimatult vastu, mis sel sesongil moes. Kuldsed botikud. Mõmmi kujundiga sõrmuse. Kakapruuni värvi satsseeliku. Lillad sukapüksid. Imeilus kombinatsioon! Ma säran fotosessioonil, mis tehtud segamini toa taustal või kuskil kuuris. Olen moe hoor, kes võtab kõik ilma rahata saadud kingitused sügava tänutundega vastu ja kirjutab saadud tavaarist blogis ülistavaid kirjutisi. Oma stiilitaju puudub mul täielikult, sest hunniku ilma rahata saadud tavaari juures ei jää mul aega mõtlemiseks, mis mulle tegelikult meeldib ja sobib. Aga mulle meeldib olla tuulelipp. Meeldib hilpude ja kosmeetika kvantiteet. Mida rohkem seda uhkem. Mis asi? Kvaliteet? Ma ei oska sõna "kvaliteet" hääldadagi. Lippan nüüd uut blogi postitust kirjutama, sest kastitäis järjekordset tavaari toodi just krusavikuga kohale. Uues blogi postituses ootab sind 56 fotot - kõik minust endast. Oled õnneseen!

Kokandusblogija paroodia:

Teil on täna õnnepäev, sest mul on tervelt kaks super uudist!
Esimene uudis on see, et mind kutsuti hommikuprogrammi kokkama. Jah, mind! Valgustus oli stuudios küll kehv. Nägin välja nagu elav laip, kuid ma kallasin põskedele pool totsikut põsepuna. Kokkasin oma eriretsepti järgi koore-sibula klopsi, kus käib sees vaid kaks koostisainet: koor ja sibul. Imemaitsev tuli! Hõrk ja mahlane!
Teine uudis on see, et minu ja minu abikaasa armastuse kolmas vili Mihkel ei tee enam kakat mähkmetesse, vaid käib nüüd potil. Kaka konsistenss on kõva. Selle tähtsa sündmuse tähsitamiseks kokkasin jaapani suhit wasabi sinepi ja soja kastmega. Abikaasat polnud küll kodus, ta juba aasta otsa komandeeringutes... kuid saatsin talle Mihkli poti sündmusest fotosid.
Juba homme võite oodata järge kaka-poti saagale, mille puhul lisan uhiuue hõrgu ja imemaitsva retsepti!

Ma ikka kohe naeran seda teemat siin! Kokandusblogisid ma ei ole lugenud, aga need ilu- ja elustiili- ja miskõikveel. Ohsajuudas jah. Ma ei tohi ühtegi linki ega nime siia panna, muidu nad vist kustutavad teema ära ja süüdistavad mind vaenu õhutamises aga...
Nt on üks blogija, kes teeb videosid. Ise räägib seal nt et see video on ikka neile, kes tõesti tahavad meikimist õppida. Kahjuks on selle neiu keelepruuk ja sõnakasutus selline, et kuulata ega lugeda ei kannata. Õumaigaadmaolenniiingliššš, noh! Ükskord nt jutustas, kuidas tema paneb nüüd ka templitele puudrit. Ma kohe ootasin, et kas tuleb kaader sellest, kuidas ta pühakodade ümber keksides puudrise pintsliga vehib, aga pidin pettuma.
Siis on üks teine, kes ükskord sai tasuta paki punast juuksevärvi, mätsis selle pähe ja tulemus ei meeldinud talle. Videos pajatas tavalises eestlase puu-ingliššis, et nii õudne, nüüd on mitu aastat rasket tööd vett vedama läinud. Raske töö seisnes siis nimelt ülimalt ebaloomuliku kärtspunase juuksevärvi säilitamises. Ma olen ilmselgelt mühkam, aga enne ma kogu aeg vaatasin, et mis pagana säästumarketi poevärviga ta küll võõpab, et selline loll lipupunane toon jääb. Aga tuli välja, et tema käis hoopis spetsjuuksuri juures seda värvi tegemas!
Ja siis veel üks, kes on vist kuulus, sest teda olevat paar korda isegi telekas nähtud. Tema on väidetavalt suur vägivallavastane võitleja. Päästab kodutud kassid, vangistatud linnud ja uimastatud koerad. Inimesed päästab ka - kedagi ei tohi vihata ega mõnitada, ei homosid, pakse ega üldse kedagi. Vägivaldsed mehed tuleb ka blogis häbiposti lüüa, nt see, kelle laps küünistas tema last ja kes siis ise blogija vastu seina tõukas. Alguses sai see mees pealkirjas tiitli "naisepeksja", aga pärast taandati ainult "naisetõukajaks". Mis on eriti oluline - kõik teised blogijad, kes kedagi vihkavad või on muidu pahandust teinud, saavad ka avalikult häbistatud. Noh, sellel blogijal on üks sõbranje, kes peab ka omakorda blogi ja kellega on tore nt hiinakas söömas käia. Nad mõlemad on "ajakirjanikud". Nüüd see sõbranje kirjutas hiljuti, et rasedana mehelt peksa saanud Triin Tulev vist valetab ja on üldse narkkar ja hüsteerik. Sest ta tuttavad olevat seda rääkinud. Ma kohe ootasin - nüüd on sõprus läbi ja see vägivallavastane paneb kohe paika tolle teise hullu, kes mõnitab ja laimab läbipekstud naist ja õigustab vägivaldset meest. Mis juhtus? -- Mitte midagi. Mitte piiksugi kohe. Sõbrad ajakirjanikud ilmselgelt võivad vägivallatseda ja vihata (mida muud see ohvri mõnitamine on), aga teised ei tohi. Kui klikke ja raha sisse toob, siis tohib kõike. Proua blogijat ei tohi lükata, aga muidu teisi naisi peksta tohib küll ja sõbrad "ajakirjanikud" tohivad ohvrit edasi mõnitada, vahet pole, nii lahe on ju hiinakas söömas ja lobisemas käia!
Veel kirjutab see imeloom, kuidas ta uut beebit tahaks, mees arvas, et paari aasta pärast, aga mõni päev hiljem tuleb juba uudis, et proua vist laseb järgmisel aastal kunsttissid panna. Ausalt, ma rohkem ei julge sinna enam lugema minna, sest äkki hakkab järgmiseks tulema pilte, kuidas silikoontissidega mamma oma uut beebit imetab.

Ma tunnistan ausalt - lasin end mõni aeg tagasi blogimülkasse sisse tõmmata. Ma ei teadnudki, et selline veider maailm olemas on ja inimesed päriselt elavad ja mõtlevadki nii. Aga edaspidi jääb ära -- rate ja msn juba läksid hingusele, ehk läheb see blogipidamise hullus ka mööda. Mul jääks siis nooremast põlvkonnast parem mulje.

Loodan, et nad hingusele ei lähe, muidu jälle üks nali vähem.

Kuidas te neisse blogidesse satute? Keegi sunnib? Ma ei loe mitte ühtegi blogi ja nad ei jää mulle ka kuidagi juhuslikult jalgu, et kogemata sisse astuda.

Mulle meeldib, et meil kõigil on võimalus ja vabadus ennast riikliku tsensuurita väljendada ja kirjutada. Las nad olla ja las nad kirjutada. Igale potile leidub kaas ja igale kirjutajale publik.

Sina aga oled miskipärast omale võtnud eesmärgi kogu internet läbi lugeda. Vali välja oma maitsele sobivad kodulehed, foorumid, blogid ja naudi. Nii nagu ei pea kõiki etendusi teatris ära vaatama, pole sul ka kohustust kõikvõimalikke blogisid jälgida.