Olen juba pikemat aega oma surnud isa risti kaelas kandnud. Hetkel elu muutub ka aina hullemaks, kas see võib sellega seotud olla? Mõtlesin et äkki peaks selle surnuaeda isa hauale hoopis viima. Oskab äkki keegi öelda kas see võib üldse sellega seotud olla sest kui netist uurisin siis selgus et asi võibki selles olla.

Las rist olla sügavkülmas külmikus paar päeva, siis võib kanda, energia kaob. Nii õpetasid ühes saates nõiad.

rist on võõras värk, milleks seda kaelas kanda, olgu ta surnud või elava inimese käest pärit...

Miljonid doktori kraadiga teadlased on uurinud nn esoteerikat ja pole leidnud selles midagi, ei ole kinnitust esoteerika eksisteerimisele. Miljonid teadlased ei ole rumalamad kui delfi sodiagi nõiad.

Ükskõik kellele rist või mistahes teine kujund kuulus, ei oma see mingit tähtsust.

Ei ole hea kanda, hoia parem niisama mälestuseks.
Olen seda ise tundnud, tahtsin surnud poja risti tema matusepäeval kaela panna, aga ei saanud, kett läks samal hetkel katki, kuigi ei olnud vana, võtsin seda kui märki ja ei ole seda rohkem kaela tahtnud panna, ainult vahel vaadanud

eks jah , teadlased on palju vaeva näinud aga ega nad ei ole ise ka pihta saanud- mida nad tegelikult leida tahavad. Siiski on palju haritud arste, kes tunnistavad seletamatute juhtumite ja faktorite olemasolu inimesteravimise pika ajaloo jooksul...niiet
aga kui isaga oli eluaja jooksul hea läbisaamine siis tema risti kandmine ei tohiks küll halba mõju avaldada. Mina kannan juba aastaid oma vanatädi ehteid- soe ja turvaline tunne on kui neid ehtekarbist välja võtan.

no perekonnareliikviaid on ju läbi sajandite vanematelt lastele pärandatud ja ajast aega on tütred vanaemade-emade ehteid kandnud.
No kas keegi kujutab ette, et viskab kulla ja rubiinid prügikasti või mida?
Neil mustade jõudude uskujail pole peres ilmselt väärtasju olnud - kõik vaid odav ersats ilmselt...

Ühtegi surnud inimese riideeset või ehet ei tohi kanda. Olgu selleks siis kasvõi su isa.
Miks tulid üldse mõttele tema risti kanda???

ja miks siis ei või?

meida Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> eks jah , teadlased on palju vaeva näinud aga ega
> nad ei ole ise ka pihta saanud- mida nad tegelikul
> t leida tahavad.

kas miljonid doktorid on siis nii rumalad?

kõik oleneb uskumisest ehk usust. kui usud, et see teeb sulle halba, siis võibki teha ja vastupidi

usk Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kõik oleneb uskumisest ehk usust. kui usud, et see
> teeb sulle halba, siis võibki teha ja vastupidi


miks miljonid doktori kraadiga teadlased pole sinu väidet kinnitanud? Kas nad on sinus rumalamad?

Uskumine millessegi ei ole tõestus, et see uskumine seda tekitas. Näiteks võib uskuda, et sabaga komeet kukub eestisse, aga see uskumine ei mõjuta seda sündmust. See komeet ise ei mõjuta eesti elu samuti.

Ela muinasjutus edasi.

aga väga paljud shoppavad kaltsukates, ostavad vanavara jne. Ei tea ju mis seisus eelmised omanikud täna on. Nii, et......

teadlased tahavad mõõta, aga usku ja sellest tulenevat hirmu ja selle tagajärgi mõõta ei anna. uskumine ei mõjuta sabaga komeedi teekonda, aga võib mõjutada uskuja enesetunnet ja käitumist. näiteks võib ta tunda hirmu ning pugeda keldrisse varju vms. pole üldse muinasjutt vaid tegelik elu

usk Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> teadlased tahavad mõõta, aga usku ja sellest tulen
> evat hirmu ja selle tagajärgi mõõta ei anna. uskum
> ine ei mõjuta sabaga komeedi teekonda, aga võib mõ
> jutada uskuja enesetunnet ja käitumist. näiteks võ
> ib ta tunda hirmu ning pugeda keldrisse varju vms.
> pole üldse muinasjutt vaid tegelik elu


miljonite teadlaste seas on olnud ka nn usklikke, ikka pole tõendust esoteerikast sajandeid olnud.
Kas usklikud teadlased on siis rumalamad kui delfi usklikud?

Egiptuse püramiidid, Pika Hermanni torni, vanaisa talumaja, Rodini skulptuurid, jne puruks peksma, sest see kõik on ju (oih, kui hirmus!!) surnutega seotud?

Kroonijuveelid on (:-D) KINDLASTI hukatust toonud kasvõi kuningannale. (iroonia)

Tädi naaritsakasukas tuleks põletada kohe, kui ta sureb ja majagi lammutada, muidu.. õudus-õudus!

Midagi tuleb tuttav ette. Kas mitte need ISIS'e omad just sellega tegelegi?

Minu mõte ja soovitus: kui ei meeldi, ära kanna; kui kardad, oled arg; kui hävitad mälestusi, oled rumal.

"kas peaks" ja "usk" on teema minu jaoks väga arukalt ja asjalikult kokku võtnud. kui kardad ja kahtled - ära kanna. ise armastan kõiksugu vanu asju, sest nad on erilised ja neil on hing ja nad on mulle palju rõõmu toonud ja positiivseid emotsioone andnud.

aga kannadki ju "isa risti" kaelas niimoodi....

Ja kui palju müüakse vanade riiete hulgas surnute riideid, jalanõusid, selle peale võiks ka mõelda ja vanakraami hulgas surnute asju, esemeid.

Sama ka surnud inimeste ehetega, sõrmused ja muu. Kuidagi imelik.

on läbi aastatuhandete edasi antud eelmiselt põlvkonnalt järgmisele.
Mida me siis käime vaatamas oma reisidel, ikka endisaegseid ehitisi (arhitekt suri, kohe lammutada?), muuseumis uurime ja imetleme just vanu esemeid, antiikmööbel, portselan, maalid, ja kõik muu.

Kõik inimesed on surelikud - ilma ainsagi erandita, mina ei arva, et olen nii õudne ja mürgine, et minu ehitatu, kogutu, seljas kantu või omakäeliselt loodu kannaks nii negatiivset energiat, et lapsed peaksid kõik sügavkülma toppima või ära hävitama.

Sellega on nii, et kui surnud inimene on sulle olnud võõras ja sa ei pelga üldiselt surnute asju, siis ei tee see rist sulle midagi, aga kui see on su oma isa kaelas olnud, siis see mõjutab sinu psüühikat ja selle kaudu alateadvust, sa seostad seda oma isaga, siis tunnetad, et ta on surnud, siis tekib kõhedus võibolla, siis arvad, et äkki ta näeb ja teab sinust kõike või tuleb sind kummitama või see rist toob su ellu halba. Ühesõnaga psühholoogiliselt ei mõju see sulle hästi ja seepärast ära kanna seda, ka ei maksa seda hauale viia, sest tema seda kandma ei hakka, ta on nimelt surnud ja ei vaja enam mingeid materiaalseid asju ja ei ole selle maailmaga seotud. Sa võid anda ka surnute riided või ehted mõnele vaesele või selle risti näiteks usklikule kui see pole suur kuldrist ja mingi väga väärtuslik ese. Uskliku inimese jaoks, kellele see rist meeldib ja kes soovib seda endale, seostub see pigemini ehk Kristusega ja usuga, mitte üldse kellegi surnuga. See energia jutt, mida surnute esemed kannavad, on absurdne, nagu kõik kivikeste jutudki, millega siis mingeid müstilisi soove täidetakse. Küll ei tohi aga nõidade juures käia ega ise vaime välja kutsuda või nõidustega tegeleda. See on tõesti ohtlik. Puhasta oma meeli pigemini palvetega ja patukahetsusega, siis tasapisi hakkab ka alateadlik hirm taanduma.

millised on need patud, mida kahetsema peaks? ja mida tähendab üldse kahetsemine, mis on selle sisu?

patukahetsus on jah tuntud muidugi usklikele. kuna tegemist on siiski ristiga, siis ei ole välistatud, et inimesel on mingi kokkupuude ristiusuga olnud. aga patukahetsus ei peaks sulle, usk, ju midagi täiesti ennekuulmatut olema. seda võib nimetada ka pihtimiseks. millised on inimese patud, seda ju mina ei tea, ma võin vaid nii palju öelda, et iga inimene leiab endal patte kui ta selleks aega võtab ja mõtiskleb oma elu, tegude, mõtete ja sõnade üle. see on vajalik ennekõike inimesele endale, see vabastab teda n-ö patukoormast ja annab rahu, mõjub hinge puhastavalt ja isegi pühitsevalt. olenevalt inimese eesmärkidest ja soovist, võib patukahetsus minna praktiliselt peensusteni välja, näiteks pühakute puhul, aga üldiselt saadab näiteks tõsist usklikku kogu tema elu oma pattude tunnistamine ja kahetsemine ja n-ö andestuse saamine, see on kasvamine ja rahu leidmine. aga see muidugi ei ole kohustus, vaid see on siis inimese enda soov, mis tuleb tema enda südamest. võib-olla see, kes on seda praktiseerinud, see mõistab selle mõju inimese elus. enamusel inimestest vist seda kogemust ei ole või on vaid suurimas hädas ja hiljem siis enam ei praktiseerita seda. kui muidugi kellelgi huvi on, siis võib proovida. Näiteks palvetest sobib hästi selleks püha Efraimi palve:

Mu elu Issand ja Valitseja!
Ära anna mulle
laiskuse, meeleheite, auahnuse ega
tühja lobisemίse vaimu!
Vaid anna mulle - Su sulasele -
meelepuhtuse, alandlikkuse,
kannatlikkuse
ja armastuse vaimu.
Issand, mu Kuningas!
Lase mind näha mu üleastumίsi
ja ära lase mind mu venda
hukka mõista,
sest Sina oled kiidetud igavesti.
Aamen!

See pole muidugi kohustus kellelegi. kuigi see võib mõnda ärritada, mõnda veendunud ateisti näiteks, kes Jumala olemasolu ei usu ega saa asjast aru.

soovitatav.

kui teaksin, mis on patt, siis oskaksin ehk endast seda ka otsida. ja kahetsus..... kas pole see mitte enese süüdistamine, et pole osanud "patuta" elada? aina teen pattu ja aina kahetsen ja aina ootan kelleltki/milleltki andestust.... kas pole selline käsitlus Piibli eesmärk hoida inimest oma lõa otsas, sõltuvuses

no nagu öeldud ei pea meelt parandama ega uskuma. see on vägagi inimese südame asi, sest see kõik peab siis tulema ka südamest. usk ei hoia kedagi lõa otsas, vaid teeb vabaks. aga patune inimene ei saa sellest aru, sest tema käib pimeduses ja ei saa aru, et patt inimest seob ja muudab teda patuorjaks. aga seda pole mõtet selgitada, sest keda Jumala Vaim ei puuduta ja kes Jumalat ei otsi, sellele pole mõtet nii püha ja kaunist pärlit kaela sokutada, ta ei saa aru, ta ei mõista selle väärtust. Johannese evangeeliumis on kirjutatud kohe alguses, et kes tema vastu võtsid, neile... aga enamus muidugi ei võtnud nagu tänapäevalgi. Ses mõttes on usuvabadus täielik, sest tõesti, kui inimene pole valmis millestki loobuma, siis ei saa ta ka vabaks. kõigepealt peab ju inimene tahtma patust vabaks saada ja elada püha elu ja alles siis on mõtet ka oma patte tunnistada, neid kahetseda ja need hüljata, et Jumalale alistuda ja käia koos Temaga. kes seda ohvrit tuua ei taha, kellele meeldib see nn lai tee, see käigu südamerahus seal edasi, sest kõik mida inimene teeb, peab ta tegema südamega, mitte kaheldes või lihtsalt selleks, et näiteks Jumalalt midagi välja meelitada. pole võimalik Jumalat ära kasutada oma huvides. pole võimalik käia laial teel ja pärida igavene elu. aga ma ei viitsi sel teemal väidelda ega hakata kedagi n-ö usku pöörama. kui keegi huvitub sellest, siis leiab ta infot rohkemgi kui talle vaja on ja küll Jumal siis juhib ise teda selle info juurde, mida ta parasjagu vajab. teine inimene ei pea siin vahendajaks hakkama.

mu meelest on Piiblis öeldud, et kõik inimesed on patused, kuidas siis on võimalik patust üldse vabaks saadagi? ainult seekaudu saad hingele kergendust, et teenid jumalat ja saad temalt justkui andestust. pealegi on mulle jätkuvalt arusaamatu, mis see patt siis ikkagi on. mul pole usklike vastu vähimatki, uskugu kui soovivad uskuda, aga minu jaoks ei ole see veenev kuna pole loogilist seletust kasvõi näiteks patulegi

jumalausk aitas sajandeid valitseda alamate üle . see oli kui teadus tol ajal mis valitseda kaasa aitas .samas on palju häidki pooli Piiblis mis vaenu asemel alandlikkusele pigem on orienteeritud ,mis rahvas eneses pigem ligemese armastust vihkamise asemel lõi .

küsimusele kas kanda vanaisa risti ...on siin juba piisavalt arutlustes vastuseid antud . mulle meeldis enam kõigist kõige loodu hävitamise vajadus kui selle looja on surnud ??????

veel meeldis et vanal ajal pärandati kõike . mis vahet on ristil või majalgi - kui seegi on pärandus ? kas surnud vanemate majaski on "kummitus" kummitanud kõiki eluaeg ?

kui pole veenev, siis pole. ega ma tegele turundusega, ega näe põhjust hakata määrima oma veendumusi kellelegi kaela. minu veendumused on minu valikute ja minu käidud teel olemise ja otsimistöö tulemus. ma olen selleks palju vaeva näinud ja alati teel püsinud, mitte kõrvale astunud ega ära eksinud. see on olnud minu südame kõige suurem mure ja soov. sellepärast on see minu jaoks väga kallis pärl. kui keegi võtaks minu veendumused endale, siis need ei omaks tema jaoks sellist väärtust ja hinda, sest ta pole ise selle kallal vaeva näinud ja oma südant sinna pannud. nii peab igaüks ise pingutama ja vaeva nägema, otsima ja maksma seda hinda, mida asi tema arvates väärt on, siis on see asi südameasi, ehtne ja kallis. aga ma ei viitsi rohkem sel teemal rääkida. avaldasin ju algselt lihtsalt oma nägemust ja arvamust teemaalgatajale. vabandan teemaalgataja ees, et teema nüüd justkui minu usuteemaks muutus. minu poolt seekord kõik :)

see mu jutt sai alguse arvamuse kirjapandud lausest "Puhasta oma meeli pigemini palvetega ja patukahetsusega, siis tasapisi hakkab ka alateadlik hirm taanduma". arvan minagi, et teemaalgatajal on alateadlik hirm, mis tekitab risti kandes halba enesetunnet. aga ma ei arva, et ta kuidagi patune on, seletamatult pealegi. ta on inimene nagu iga teine, mõnel on see alateadlik hirm suurem, mõnel väiksem ja selle hirmuga on võimalik ka maa peal edukalt tegeleda ning toime tulla
olen Raivo Kohalikuga sama meelt, jõudsin minagi pika aja jooksul Piiblit uurides, et jumalausk on välja mõeldud inimeste allutamiseks, nende üle paremaks valitsemiseks.