Lapsed on küll igati toredad ja targad, aga miski kogu aeg närib sees. Kogu aeg mõtlen viimasel ajal, et aga nad ei ole ju minu lapsed ja siis veel kõik see ümbruskaudne suhtumine. Mitte otseselt, kuid kaudselt, et luuser, kasvatad teiste lapsi. Täiesti häirima on hakanud, kus juures enne arvasin, et sellest pole midagi. Naine ise on super, aga kardan, et laste olemasolu hakkab tulevikus suhet segama. Ma ei taha neid endale lähedale lasta, sest nad on võõrad. Vanemad peavad ka napakaks, s.t suhte jätkumisel rikun suhted vanematega.
Olgugi, et see on minu elu, siis ma ikkagi ei sooviks oma vanematega tülis elada. Ema ütles otse, et olen loll. Ei ole ma mingi memmekas, aga juuri ei tahaks läbi ka lõigata, sest hoolimata kõigest on nad minu heaks väga palju teinud ja olnud olemas kõiges. Lõppkokkuvõttes ei tunne enam mingit rõõmu. Igalt poolt tuleb kriitikat. Naine räägib ka eksmehest ühte ja teist, kuid ma pole siiani saanud mingit vastust mida siis mees valesti enne tegi. Peale selle, et oli halb mees. Aga miks halb, siis ei midagi. Küsin kas peksis. Ei peksnud. Lihtsalt halb inimene. Samas kõrvalised inimesed räägivad, et täiesti korralik inimene. Olen hakanud kartma, et äkki ise osutun samuti ühel hetkel ilma põhjuseta lihtsalt halvaks inimeseks.

Normaalne mees oled, ära muretse. Siin käivadki oma pere üle halamas ainult normaalsed inimesed. Kahju, et su naine seda lugema ei juhtu, saaksid khe kaarega alla vett lennata. Mida naised sisusugustes äbarikes näevad? Loen ja imestan!

Paraku ei saa ma sel teemal oma naisega rääkida kuna see teema blokeeritakse. Põhimõtteliselt on järjest sagedasemad üllatuslikud "kohtumised" tema sõbrannadega, vanematega ehkki ma olen maininud, et ma ei soovi tema sõbrannadega kohtuda. Vähemalt mitte praegu

Tee alumise korruse Ljudale titt ja su aktsiad naiste silmis kohe tõusevad, kui ülemise korruse Svetale veel kaksikud ka teeksid, saad oma küla autoriteediks.

kas olete naisega abielus? kas on plaanis saada ühiseid lapsi?

kas omavaheline rääkimine on "vanamoodne"?
Kas ainult läbi ekraani suheldakse?
Kas inimesed on nii argpüksid, et ei saa öeldud:

"Kuule, nüüd on minul asjad lõpp-segased ja kui sa ei taha minuga asju selgeks rääkida, põgened kõrvale, siis kipub meie suhe metsa minema."

Samamoodi peab asja vanematele selgeks tegema, see pole nende asi vinguda, kui tahavad sinuga suhelda, mõelgu läbi, mida nad teevad, pole enam alaealine.

Aga sina oled vist ikka möku?

tegelikult on nii, et kui juba sellised mõtted on tekkinud ja kõrvalseisjate arvamus on muutunud olulisemaks, siis on see suhe surmale määratud. Lõpeta ruttu ära ja ära enam kummi venita ega naisele asjata lootusi anna.
Tee naisele selgeks, mis sind suhtes häirib ja minge kumbki oma teed.

Ma olen üleni njahhiga ühel meelel.
Ja lõppudelõpuks, on neid ilma lasteta naisi ka veel olemas.

" Sundsuhe " ei tee kedagi kunagi õnnelikuks. Miks siis üldse kokku kolida, kui teise lapsed ülearused on???

lapsed on armsad, aga ise mõtled nad endale vastumeelseks, sest pole sinu omad. Miks sa ennast lolliks mõtled? Lapsed on kõik meie omad ja siis nad ongi kõigile rõõmuks. Loeb see, kuidas sa asjadest mõtled.
Naisega rääkima pead õppima, ainult nii tuleb usaldus, teisiti ei tule ühestki kooselust midagi välja. Head harjutamist!

Mis inimene sa oled, kui sulle teiste arvamus rohkem korda läheb, kui su enda oma. Tegelikult pole ilmselt mitte midagi lahti aga lähedased muudkui suruvad sulle peale, et nende arvates, sa peaksid sellest naisest loobuma, kuna tal on lapsed. Jube alatu minu meelest, sinu lähedased peaksid sind hoopis toetama, kuna sa oled hea inimene, arvasid, et lapsed on lapsed ja sind ei häirinud, et need ei ole sinu enda lapsed. Ma kunagi kuulsin ühe mehe mõttetera selle kohta, et kuna ta armastab oma naist, siis armastab ta ka sama palju selle naise lapsi, sest need lapsed on tulnud tema armastatud naisest. Mina sinu asemel räägiksin hoopis vanematega ja ütleksin, et nad teevad sind õnnetuks, kui nad sind lolliks sõimavad. Alguses sa olid ju õnnelik. Kes seda õnne õõnestama hakkas? Sinu lähedased. Ja sa veel leiad, et see on normaalne?

ei saa teised õõnestada suhet, mis on kindel. Õõnestada saab ikka seda, mis juba niigi mõrane on. Ei ole mõtet hakata vanemaid ja lähedasi süüdistama. Kui mees oleks endas kindel, siis seda juttu siin poleks ja ei loeks vanemate õõnestamine miskit - nähtud ja kogetud.

Esimene kirg on jahtunud, argipäev käes ja nüüd ei tundugi kõik enam nii roosiline: võõra mehe lapsed häirivad, ühiskond ja vanemad ei kiida suhet heaks, naine käitub ka imelikult ning keeldub sel teemal rääkimast.... Mida imet, kui seni kindlana tundunud suhe kõikuma lööb.

jah ja mida varem ära lõpetad, seda parem kõigile.
sa oled lihtsalt liiga sõltuv teistest ja teiste arvamustest. sul pole seda õiget uhkust enda tehtud valikute üle.

see pole uhkuse ega enesekindluse puudus. Asi lihtsalt selles, et esmane pimestav kirg on üle, kuid sellest ei kasvanud sellist armastust naise vastu, mil kõike tingimusteta aktsepteeritakse: naine on küll tore, aga tas on ka vigu, mis hakkavad vastu; võõraid lapsi on raske omaks pidada jne.
Armastust ei ole ja enam ei tule ka. Seega on mõttekas minna kummalgi oma teed.

Oled ikka jobu, lihtsalt loll ja jobu oled! Loomulikult kõik naeravad sinu üle. Hakata lastega naisega koos elama! Varsti määrib see naine sulle tite kaela, ja siis oled ikka täiega pe**es omadega. Pealegi - kui naine räägib oma laste isast halba, siis ta ei saa mitte mingil juhul hea ja armastusväärne naine olla.
Palun tee inimkonnale teene ja otsi endale lastetu naine!

Üks komm peaks siin küll oma suu kinni hoidma. 0ma pere jätab maha ja tuleb siia teiste kohta tuld ning tõrva kirjutama. Oma elu reaalis elada ei oska aga siin targutada pea võtab.